2-25-9058/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9058

Tsiviilasi

Kohtu algatusel täisealisele isikule U.Z-ile eestkoste

seadmise ja eestkostja määramise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.Z-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik I U.Z (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Puudutatud isik II W.H (isikukood XXX)

Eeskosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.09.2025 määrus muutmata.

2. Jätta U.Z-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud U.Z-i menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Elora Keila Haigla AS esitas 10.06.2025 Harju Maakohtule teate täisealisele isikule U.Z-ile

(puudutatud isik I) eestkoste seadmise ja eestkostja määramise vajadusest. Teate kohaselt on

puudutatud isik I alates 09.04.2025 ravil statsionaarse õendusabi osakonnas Elora Keila Haiglas,

kuhu ta saadeti Põhja Eesti Regionaalhaiglast Taastusravi osakonnast peaajuinfarkti põdemise

järgselt. Isik elab üksinda Mustamäel. Kaasuvalt kerge kognitiivne düsfunktsioon, MMSE 23/30.

Patsient on desorienteeritud, haigusteadlikkus madal, ei mäleta korduval meeldetuletamisel, mis

on temaga juhtunud. Seisund vastab kerge astme dementsusele, vaskulaarse geneesiga.

Õendushaiglas viibimise ajal vajab ööpäevaringselt järelevalvet. Haiguskriitika puudub, hinnang

iseseisvale toimetulekule liiga optimistlik. Üritab pidevalt osakonnast lahkuda. Väidab, et suvilas

on vaja väga palju tööd teha ning ei näe põhjust haiglas olemisel. Arvab, et tal on vaja tööle

minna, aga riided on ära varastatud.

29.05.2025 ilmus haiglasse patsiendi poeg W.H (puudutatud isik II), kes väidab, et tema vend Y,

kes elas Õismäel ja käis ema abistamas, on surnud. Puudutatud isik II ja tema abikaasa soovisid

puudutatud isiku I pangakaarti, mille PIN-koode puudutatud isik I ei mäleta. Pojanaine väidab, et

kokku on lepitud notari aeg, et müüa korter. Lisaks selgus, et patsiendi isikut tõendav dokument

on kehtivuse kaotanud. Patsiendi vastu on tundnud huvi mitmed sugulased, sõbrad ja tuttavad,

kes kõik tahavad abiks olla ja ka eestkostja ülesandeid täita.

Puudutatud isik I ei ole võimeline ennast esindama ametiasutustes ja kõikides õigustoimingutes.

Ta ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike ja rahaliste tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ta

vajab seaduslikku esindajat tema varaliste ja isiklike õiguste kaitsmiseks, toimetulekuks vajaliku

kõrvalabi ning sotsiaal- ja raviteenuste korraldamiseks.

2. Maakohus algatas 11.06.2025 menetluse puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks, andis talle

riigi õigusabi ning määras tema suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise.

3. Maakohtule 25.06.2025 esitatud ekspertiisakti kohaselt on puudutatud isikul I peaajuinfarkti

jääknähud ning segatüüpi vaskulaarne dementsus, mille tõttu ta ei saa kestvalt aru oma tegude

tähendusest ega oska neid juhtida. Vaskulaarne dementsus on süveneva kuluga ning sellega

kaasneb kõigi vaimsete võimete taandareng. Isikul puudub haiguskriitika, ta ei adu raviskeemi

olemust ega tule toime raviskeemi täitmisega. Isik ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline

iseseisvalt korraldama oma elu ja täitma sotsiaalseid kohustusi. Isikul on kaug- ja lühimälu

halvenemine, õpivõime puudulik ning asjad ununevad kiiresti. Peaajuinfarkti riskifaktorid

vajavad ravi ja raviskeemi täpset täitmist. Isik vajab eestkostet majanduslikes küsimustes, sh

rahaga arveldamisel, maksude maksmisel. Samuti vajab ta eestkostet õiguslikes (tehingute

tegemine, lepingute sõlmimine jne) ja perekonnaõiguslikes tehingutes. Isik ei ole võimeline

hoolitsema oma eluaseme eest ega korraldama enda ravi- ja sotsiaalteenuseid. Ta ei saa aru oma

tervise seisundist tulenevatest piirangutest ega eestkoste tähendusest. Isik vajab eestkostet.

4. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis oma 07.07.2025 seisukohas,

et isikule tuleks jätta eestkoste määramata. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 2 tähenduses on

isikul arusaamisvõime vähemalt volituse andmiseks säilinud. See ei eelda, et isik üksikasjalikult

mõistaks, mis tehinguid esindatav tema nimel tegema hakkab. Küll aga eeldab, et isik saaks aru,

et volitatav hakkab tema nimel vajalike toiminguid ja tehinguid tegema. Need eeldused on

täidetud. Isik mõistis üldjoontes volituse tähendust ja seda, milliseid tagajärgi see kaasa toob.

Puudutatud isiku I poeg esitas esindajale 02.07.2025 notariaalselt tõestatud volikirja, millega

puudutatud isik I on volitanud teda enda asju ajama. Tuleb möönda, et isikul on küll

mäluprobleemid ning raskusi keerulisemate õigussuhete mõistmisega, kuid volikirja andmiseks

oli tal arusaamisvõime säilinud.

5. Puudutatud isik II leidis oma 13.07.2025 seisukohas, et Keila Haigla esitatud asjaolud ei ole

õiged. Haiglasse puudutatud isikut I vaatama tulles teavitasid nad, et notariaeg on kinni pandud

seoses Y pärandiasjaga, mitte korteri müümisega. Ema korterit keegi müüa ei soovi. Kuna Keila

Haigla suhtumine oli puudutatud isiku II ja tema abikaasa ning ka patsiendi enda suhtes väga

ebaviisaks ning puudutatud isik I oli seal pesemata ja söömata, võtsid nad ta haiglast ära ja viisid

koju Õismäele. Puudutatud isik II ja tema abikaasa hoolitsesid puudutatud isiku I eest, kuni

leidsid talle sobiva hooldekodu Põltsamaal.

Kui puudutatud isiku I tervis oli juba parem, käisid nad notari juures Y pärandit avamas. Samuti

pangas, kus puudutatud isik I tellis endale ise uue pangakaardi ning Politsei- ja Piirivalveametis,

kus ta ise tellis endale uue passi. Kuna puudutatud isikul I on liikumisraskused, tegi ta notari

juures oma pojale ehk puudutatud isikule II volikirja. Puudutatud isik II saab ise oma ema asjade

ajamisega hakkama. Ema on kindlas kohas, kus ta saab vajalikke ravimeid ja kus tema eest

hoolitsetakse ning poeg koos abikaasaga käivad igal võimalusel vaatamas.

6. Mustamäe Linnaosa Valitsuse 16.07.2025 seisukoha kohaselt on puudutatud isikule I

määratud

Sotsiaalkindlustusameti 14.07.2025 otsusega raske liitpuue: liikumis- ja vaimne puue

kehtivusega kuni 02.07.2030. Sotsiaaltöö talituse spetsialistid külastasid isikut 11.06.2025 Keila

Haiglas ning tuvastasid, et isik vajab oma elu korraldamisel igakülgset kõrvalabi, järelevalvet

ning tegevuste ülevõtmist. Isikul esinevad mäluprobleemid. Sotsiaaltöötajate hinnangul ei ole

isik oma tervisliku seisundi tõttu enam võimeline oma elu korraldama, rahalisi õigusi kaitsma

ega kohustusi täitma. Puudutatud isiku I poeg on võimeline korraldama ema asju ning tegutsema

lähtudes ema heaolust.

Arvestades, et puudutatud isik I on volitanud oma poega teda esindama ka kinnisvaraga seotud

küsimustes, on pojal õigus võtta vastu ema osa pärandist. Samas on oluline, et korteri võimaliku

realiseerimise korral oleks tagatud kogu tehingu läbipaistvus ning et müügist saadud tulu laekuks

puudutatud isiku I arvelduskontole. Arvestades isiku vanust ja tervislikku seisundit, tuleb erilist

tähelepanu pöörata sellele, et tema vara kasutamine toimuks üksnes tema huvidest ja heaolust

lähtudes ning välistatud oleks igasugune kuritarvitus. Isik vajab eestkostet rahaasjade

korraldamiseks, asjaajamiseks, ravi- ja hoolekande korraldamisel ning enda esindamiseks kõigi

kinnisvaraga seotud tehingute tegemisel.

7. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Põltsamaa Kodu 16.07.2025 iseloomustuse kohaselt on

puudutatud isik I teenusel alates 08.07.2025. Isikul on abivajadus ravimite manustamisel ja

toidukordade meeles pidamisel ning ta on füüsiliselt väga nõrk. Tema kognitiivne seisund on

languses ning ta ei tunneta ega mõista hetkeolukorda. Vestlusest saab aru, kuid ise juttu ei alusta

ning laused on lühikesed.

8. Tartu Maakohtu kohtunik kuulas puudutatud isiku I erinõude korras ära 02.09.2025 tema

viibimiskohas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Maakohus seadis puudutatud isiku I üle eestkoste ning määras tema eestkostjaks puudutatud

isiku II kuni viieks aastaks. Maakohus märkis, et eestkostja ülesanneteks on isiku esindamine

kõigi varaliste ja õiguslike tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara

valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja

raviteenuste ning järelevalve tagamine. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I ei saa aru

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning luges, et isik on tunnistatud

valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

9.1. Maakohus leidis, et eksperdiarvamuse ning asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega on

leidnud kinnitust, et esinevad PKS § 203 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Puudutatud isikul I esinevad

peaajuinfarkti jääknähud ehk dementsus, mis takistab tal kestvalt oma tegude tähendusest aru

saada või neid juhtida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 järgi on isikul tuvastatud

piiratud teovõime olemasolu. Maakohus märkis, et veendus tsiviilasja toimiku ja ärakuulamise

protokolli alusel, et isik ei saa aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida, mistõttu tuleb

puudutatud isikule I määrata eestkoste.

9.2. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt on puudutatud isikul I muuhulgas raskusi oma laste ja

varaga seonduvas orienteerumisel. Tema jutu järgi on kord tema poeg Y elus ja elab välismaal

ning siis jälle surnud. Poja W.H osas märkis ta, et tal on kaks last, kuid seejärel jälle, et tal ei ole

lapsi (tegelikult isikul lapsi ei ole). Õismäe korter pidavat kuuluma talle. Ta ei osanud ka täpselt

selgitada, mida ta notaris tegi.

Pole teada, milliseid küsimusi notar isikule tema teovõimes veendumiseks küsis, kuid enne

notariaalseid toiminguid teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisis leidis ekspert, et isik ei saa

kestvalt aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida. Ka puudutatud isik II on enne

notariaalse volikirja tõestamist omavalitsuses taotlust täites märkinud, et isik enam igapäevaelus

ei orienteeru. Seega võis puudutatud isik I hetkeliselt mäletada, et ta poeg Y suri ja aru saada

pärandi vastuvõtmise vajadusest, kuid tehtu ununeb tal kiiresti ning lühi- ja kaugmälu defitsiidi

tõttu ta hiljem enam ei orienteeru tehtus.

Seega järeldub, et puudutatud isik I ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid

juhtima ja see seisund on kestev. Eksperdi arvamuse ja ärakuulamise alusel on leidnud

tuvastamist, et isikul puudub võime saada aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest, kuna ta ei orienteeru selles, kas keegi on elus või surnud ning mis toiminguid ta

kellegagi on teinud.

9.3. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus puudutatud isiku I õigusi oleks võimalik kaitsta

volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (PKS § 203 lg 2 teine lause).

Kuna isik ei mõista ega mäleta tehtut, on teda kerge ära kasutada.

Eestkoste tuleb seada puudutatud isiku I kõikide asjade ajamiseks ning varaliste ja õiguslike

tehingute tegemiseks. Lähtuvalt isiku tervislikust seisundist ja sellest, et tema vaimne seisund

välistab igapäevase majandusliku toimetuleku, ei ole ta võimeline tegema iseseisvalt mistahes

tehinguid. Isik vajab esindamist kõigis tehingutes. Puudutatud isik II selgitas ärakuulamisel, et

puudutatud isikul I endal hooldekodus ka raha vaja ei lähe, kohv on tasuta ja muudeks kuludeks

annab ta ise hooldekodule raha (nt juuksur), riided on ise ostnud ja viinud.

Kuivõrd isiku üle seatakse eestkoste kõigi asjade ajamiseks, tuleb TsMS § 526 lg 5 järgi lugeda,

et ta on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

9.4. Maakohus leidis, et puudutatud isiku I poeg ehk puudutatud isik II vastab PKS § 204 lg-s 1

sätestatud nõuetele ning ta on nõus ema eestkostjaks hakkama, mistõttu tuleb ta puudutatud isiku

I eestkostjaks määrata

9.5. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda ning riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda.

Määruskaebus

10. Puudutatud isikule I määratud esindaja esitas esindatava nimel määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud isiku I üle eestkoste

seadmata.

10.1. Isik vajab küll igapäevases elus tugiteenuste osutamist, kuid eestkoste seadmine ei pruugi

olla vältimatu isegi juhul kui kohus tuvastas PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused. Eristada tuleb

eestkostevajadust ja hooldusvajadust. Isik viibib hooldekodus Põltsamaal ning ühtlasi on ta

andnud ka oma pojale üldvolituse. See välistab eestkoste seadmise. Eestkoste seadmine peab

olema võimalik nn viimase abinõuna.

PKS § 203 lg 2 tähenduses oli isikul vähemalt volituse andmiseks arusaamisvõime säilinud. See

ei eelda, et isik oleks üksikasjalikult mõistnud, mis tehinguid esindatav tema nimel tegema

hakkab. Küll aga eeldas see, et isik saaks aru, et volitatav hakkab tema nimel vajalike toiminguid

ja tehinguid teostama. Puudutatud isik I üldjoontes mõistis volituse tähendust ja seda milliseid

tagajärgi see enesega kaasa toob.

10.2. TsMS § 524 lg 1 kohaselt oleks maakohus pidanud isiku isiklikult ära kuulama, mitte seda

erinõude korras teha laskma. Vastavalt TsMS § 524 lg-le 3 võib kohus ärakuulamise anda

erinõude alusel tegutsevale kohtule üksnes juhul, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamisega

saadud teavet ka isikliku kogemuseta hinnata. Käesolevas asjas see ei kohaldu. Olukorras, kus

isik on andnud volituse, pidanuks asja lahendav kohus ise ja vahetult veenduma, kas isik oli

võimeline volitust andma või mitte. Saadud teavet ei olnud võimalik ilma isikliku kogemuseta

hinnata. Erinõude regulatsiooni ei ole võimalik kohaldada nn piiripealsetes juhtumites, kus

lahendi tegemine taandub kohtu diskretsioonile.

10.3. Samuti ei ole isikult ka küsitud, kas ta üldjoontes saab aru notari ülesannetest ja volituse

olemusest. Ei saa välistada, et isik sai aru volituse andmise vajadusest ja mõistis selle olemust.

Asjaolu, et ta hiljem seda ei mäleta, ei anna alust eestkoste seadmiseks ning volituse kehtivuse

kahtluse alla seadmiseks. Kui isik mingil hetkel saab oma tegudest aru, kuid hiljem neid ei

mäleta, ei anna alust järelduseks, et isik igal ajahetkel ei saa oma tegudest aru või ei suuda neid

juhtida.

Menetluse edasine käik

11. Mustamäe Linnaosa Valitsus leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ning isikul on

eestkostevajadus. Puudutatud isik II määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

14. Maakohus leidis õigesti, et esinevad PKS § 203 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isikule

eestkoste seadmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid, kuid

vastuseks määruskaebuse väidetele märgib järgmist.

14.1. Nõustuda ei saa määruskaebuse seisukohaga, et puudutatud isiku I huve saab praegusel

juhul kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu tulenevalt PKS

§ 203 lg 2 teisest lausest.

Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik

hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul

viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud

abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades

saama aru volituse tähendusest ja tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas

teovõimeline, et volitus kehtiks (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21).

Praegusel juhul on asja materjalide põhjal kaheldav, kas puudutatud isik I sai 02.07.2025 pojale

volitust andes aru selle tähendusest ja tagajärgedest. Nagu ka maakohus välja tõi, oli ekspert juba

eelnevalt (s.o 18.06.2025 kohtumise põhjal) tuvastanud, et isikul on dementsus ning tõsised

kaug- ja lühimälu halvenemised, mistõttu ei saa ta kestvalt aru oma tegude tähendusest ega oska

neid juhtida. Ekspert leidis, et isik vajab eestkostet kõigi tehingute tegemiseks. Põltsamaa

hooldekodu tõi oma 16.07.2025 arvamuses välja, et isiku kognitiivne seisund on languses ning ta

ei tunneta ega mõista hetkeolukorda. Kohtu 02.09.2025 ärakuulamise protokollist nähtub samuti,

et isikul on segadus selle osas, millise tehingu ta notaris tegi (st ei saa aru, kas ta tegi volituse või

hoopis testamendi). Samuti ei mäletanud ta, milline kinnisvara talle kuulub (st kas Õismäe korter

kuulub talle või pojale; kas Randvere suvila on tema nimel või tegi tal selle poja nimele jne).

Eeltoodu põhjal järeldub, et puudutatud isik I ei saanud ega saa aru antud volituse tähendusest ja

tagajärgedest.

Samuti ei saa asuda seisukohale, et volituse andmisega oleksid puudutatud isiku I õigused ja

huvid kaitstud. Puudutatud isik II avaldas maakohtus 10.09.2025 toimunud ärakuulamisel, et

Õismäe korter on selle aasta suvel juba maha müüdud ning müügist saadud raha läks talle ja

teisele pärijale (poolvennale, kellel oli raha vaja). Puudutatud isiku II sõnul ema ise korteri

müügist saadud raha ei tahtnud ning ta lubas pojal oma osa endale võtta. Samas nähtub

02.09.2025 ärakuulamise protokollist, et puudutatud isikul I oli ärakuulamise seisuga teadmine,

et ta elab ikka ise veel Õismäe korteris, seal on tema asjad ning et poeg tema eluajal korterit

maha ei müü. Seega pole välistatud, et korteri võõrandamine ja sellest saadud raha pojale

andmine ei olnud kooskõlas puudutatud isiku I soovide ja huvidega. Tõenäoliselt ei saanud

puudutatud isik I aru, kas ja milliseid tehinguid poeg volituse alusel tema varaga teeb.

Arvestades eeltoodut tagab puudutatud isiku I õiguste ja huvide parima kaitse just eestkoste

seadmine.

14.2. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus andis puudutatud isiku I

ärakuulamise erinõude korras üle teisele kohtunikule ning asja lahendanud kohtunik ei kuulanud

puudutatud isikut I isiklikult ära. Erinõude korras ärakuulamine oli TsMS § 524 lg 3 järgi

lubatav. Seadus ei sätesta isiku erinõude korras ärakuulamisele muid tingimusi peale selle, et

peab olema ilmne, et asja lahendav kohus võib hinnata ärakuulamisega saadud teavet ka isikliku

kogemuseta. Asjas esitatud andmete ning ärakuulamise protokollist nähtuva põhjal oli

ärakuulamisel saadud teavet praegusel juhul võimalik ka ilma isikliku kogemuseta hinnata.

15. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

16. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)