1-11-4622/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-4622

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.veebruaril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-4622 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Pro

kuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.M tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu B.M, isikukood: xxx, kannab XXX RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta B.M talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.M on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati karistusaja hulka

eelvangistuses 08.10.2007-10.10.2007 s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust katseajaga 3 aastat koos käitumiskontrollile

allutamisega. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati B.M heastama igakuuliselt kuriteoga tekitatud kahju 3803,33 krooni 36 kuu jooksul.

Kohtuotsus jõustus 21.01.2007.

Viru Maakohtu 13.04.2010 määrusega pöörati Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Karistuse algus 03.03.2011.

2(4)

B.M on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.07.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,9- § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 4,9 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristus 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 04.07.2011 03.03.2013. ja lõpp

B.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 60 ).

Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.10.2011 (Viru Vangla esitatud materjalides märgitud 23.01.2012).

Kinnipidamisasutusest B.M kinnipeetav omab 2 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja töötanud perioodil 21.04.2011 16.05.2011 AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas ning alates -

16.05.2011 xxx xxx, xxx hoonete hooldamistöödel. Vabanemisel asub elama aadressile

Kinnipeetaval on keskharidus. On töötanud mitteametlikult ehitusel. Vabanemisel garanteerib töökoha abitöölinena. K etaval 26.01.2012 seisuga tasumata nõudeid xxx -raha andmetel on kinnipe

7728,03 eurot ja vabanemisfondis 361,15 eurot. Isiku sõnul ei kuritarvita alkoholi ning viimati

2006 aastal tarvitas narkootikume (amfetamiini). Isik on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, kuid peab krimina puhul võivad ohtlikkuse tunnused alhooldust kasulikuks. B.M

ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Kui isik on majanduslikes raskustes või kui isik otsib kerget viisi raha teenimiseks. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on B.M vabanemisel kindel elukoht ema LxxxSaxxx

majas aadressil xxx, xxx. Tegemist on kolme toalise rahuldavas korras majaga. Käesoleval ajal elavad antud aadressil Lxxx Sxxx ning Axxx Sxxx koos oma elukaaslase Rxxx Lxxx, kes andsid

kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on 12 xxx vald. B.M

korda kriminaalkorras karistatud, millest enamus kuritegusid on sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil.

B.M taotleb elektroonilise valve kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel eluja töökoht.

Prokurör tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. ei toeta B.M

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arv used, leiab, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu am et B.M tta usest tuleb jä elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangist

vabastamata. Kohtu hinnangul on

istusest vabastamine süüdimõistetu ennetähtaegne vang ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega kar Kohus võtab istusest vabastamine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 12 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab 7. korda. Enamuses B.M poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused), kuid on ka toime pannud omavolilise sissetungi. Isikut on varem kolmel korral karistatud tingimusliku karistusega,

3(4)

kuid ühelgi korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata. Viimane tingimuslik karistus oli mõistetud Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega. Samast kohtuotsusest on näha,

et kuriteoga tekitatud kahjud ületasid 100000 krooni. u 13.04.2010 määrusega Viru Maakoht pöörati Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva täitmisele. Samast kohtumäärusest on näha, et isik rikkus kohustust tasuda kannatanutele igakuuliselt 2000 krooni. B.M isiklikust toimikust on näha, et isik vabatahtlikult karistuse

kandmisele ei ilmunud. Viru Maakohtu 03.08.2010 kohtumäärusega oli B.M kuulutatud tagaotsitavaks Viru Maakohtu 13.04.2010 määruse täitmise tagamiseks (isiklik toimik I osa lk 2-

3). Kinnipidamise aktist (isiklik toimik lk 1) on näha, et B.M peeti kinni 03.03.2011 s.o

kohtumääruse jõustumisest 18.05.2010 peaaegu 10 kuud hiljem. Käesoleval ajal kannab liitkaristust katseajal toimepandud varguste eest.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-9) on on 6 as näha, et B.M korral väärteokorr karistatud, muuhulgas 3 korral varguse eest. väheväärtusliku asja Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud puhul ud karistused kriminaalhooldused B.M ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et on 2 kehtiv B.M at distsiplinaarkaristust. Karistused on keelatud esemete ja 7 sigaretti omamise eest. määratud

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi ”Õige hetk”. Samuti positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on hõivatud tööga.

Isikul on k v -kaart kehtivusega kuni 13.10.2014. ehti isikuttõendav dokument ID

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma ema xxx Sxxxi majja aadressile xxx

Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema L Sxxx xxx , AxxxSxxxi ja Rxxx Lxxx on elektroonilise seadme paig selle kohta oma aldamisega nõus ja andsid allki

rja (isiklik toimik II osa lk 64, 65, 65 pöördel).

Vabanemise korral garanteerib töökoha xxx abi B.M-ile töölisena (garantiikiri isiklikus toimikus II osa lk 66). Kohtu toimikus on Lxxx Sxxxi tõend (lk 17), kus viimane lubab oma poega vabanemisel materiaalselt toetada ja aidata tal igakuuliselt 100 euroga tsiviilnõudeid tasuda ja seda kuni poeg saab tööle.

Arvestad B.M poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ( korduvad teise es astme kuriteod) korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude ilmne retsidiivsus) ja tem , a käitumist

kriminaalhoolduse all olles ) ja (kriminaalhooldusnõuete rikkumine, uued kuriteod katseajal vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus s sukohal, et tingimisi enne ei tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel

korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude

toimepanemisest ära hoiduks, ta ei suutnud täita kohustust tasuda kannatanutele kuriteoga tekitatud

kahju, karistus pöörati täitmisele, mille ärakandmisele isik ei ilmunud vabatahtlikult ja oli

kuulutatud tagaotsitavaks.. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. piisavalt mõju Seega kriminaalhooldus ei osuta B.M-ile .

Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist

kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt

vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi

tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Tema vabastamine ei oleks Tema kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. eiab, et süüdimõistetu Kohus l

4(4) võimalused vabanemisel elukoha , lähedaste toetus (ema näol) ja tõenäoliselt ka töökoht omamine

ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid.

Suured rahalised nõuded 7728,03 eurot omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni üle 1 aasta on veel , mis on piisavalt pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

B.M-ile temale Viru Maakohtu 04.07.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu