Legislator Case Law & Legislation
3-21-2520/8 AI generated

3-21-2520/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-21-2520/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

3-21-2520

Legislator headnote

AI generated

3-21-2520/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 3-21-2520

Keywords

AI generated
denial of pandemic relief refusal of medical measures deportation despite health issues unfit notwithstanding health condition medical necessity insufficient medical substantiation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-21-2520

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-2520 Määruse kuupäev ja koht 10.12.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi X lepingulise esindaja Henno Nurmsalu kaebus Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andrus Merilo 07.10.2021 käskkirja nr 511P (Tegevteenistusest vabastamine) tühistamiseks Resolutsioon 1. Uuendada menetlus haldusasjas 3-21-2520. 2. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja 3-21-2520 menetlus. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse pooltele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaitseväe juhataja andis 31.08.2021 käskkirja nr 162, mille p 4 kohaselt kohustusid tegevväelased tulenevalt käskkirja lisaks olevast riskianalüüsist esitama ühe kolmest COVID-19 tõendist: - vaktsineerimise alustamine; - vaktsineerimiskuuri läbimine; - haiguse läbipõdemine. Viidatud käskkirja p 4 kohaselt kohustus kaitseväelane esitama ühe kolmest tõendist kahe nädala jooksul käskkirja andmisest arvates.

2. Kaebaja leiab kaebuses, et eelviidatud käskkiri on kaitseväe korralduse seaduse § 33 lg 1 p 3 nimetatud tühine käsk, mida sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei tohi anda ja lg 3 kohaselt ei pea täitma. Kaebaja märgib et § 33 lg 1 p 3 kohaselt on käsk tühine, kui käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud sama seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel. Paragrahv 30 lg 1 kohaselt kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustuste välise käsu, kui käsu täitmine on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks. Kaebaja leiab, et Covid-19 vaktsineerimise sund ei ole teenistuskohustustega seotud ja pole ka kooskõlas § 30 lg 1 sätestatud erandiga. Kaebaja märgib, et kaitseväeteenistuses kehtib diskrimineerimise keeld (mh avaliku teenistuse seaduse § 13), kuid põhjendamatu vaktsineerimissund on just selline diskrimineerimine. 1

3-21-2520

3. Lisaks leiab kaebaja, et otsuse lisas toodud riskianalüüs ei ole objektiivne, ei lähtu teaduslikult tõendatud alustest ja ei vasta sellise riskianalüüsi eesmärgile ja nõuetele. Ühtlasi on vaktsineerimisotsus mh lähtudes põhiseaduse §-dest 12, 20, 26, 28 ja 41 igaühe isiklik otsus ning vaktsineerimisvabadus on seega olulise põhiõigusena seaduse kaitse all. Lisaks ei vasta riskianalüüs hetke ohuolukorrale Eestis. Sellise riskianalüüsi eesmärkidele ja võimalikele puudustele seoses vaktsineerimissunniga on viidanud ka õiguskantsler ning kaebaja leiab, et praegusel kujul on see riskianalüüs ebapädev.

4. Kaebaja ei saanud esitada käskkirja kohast tõendit, ta sai 29.09.2021 teatise teenistusest vabastamise kohta. Eelviidatud teatise sisuks oli lisaks viitele juba mainitud käskkirjale nr 162, et KVTS § 86 p 7 kohaselt ei võeta tegevteenistusse isikuid, kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu. Lähtudes Kaitseväe juhataja käskkirjast nr 162 kehtib Kaitseväes teenistusse võtmise tingimusena punktis 4 sätestatud dokumendi nõue. KVTS § 140 lg 1 p 4 kohaselt on tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavus tegevteenistuse vabastamise alus.

5. 07.10.2021 sai kaebaja käskkirja, millega ta teenistusest vabastati.

6. Kaebaja esitas 4.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andrus Merilo 07.10.2021 käskkirja nr 511P (Tegevteenistusest vabastamine) tühistamiseks.

7. Tartu Halduskohtu 8.11.2021 määrusega võeti kaebus menetlusesse; tunnistati vastustajaks Kaitsevägi; peatati haldusasja menetlus kuni lahendi 3-21-2071 jõustumiseni; kohustati vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul pärast lahendi 3-21-2071 jõustumist.

8. Kaitsevägi vastas kaebusele 2.12.2025.

9. Kaebaja esitas 10.12.2025 kohtule avalduse sooviga loobuda kaebusest (HKMS § 153). Kaebaja arvas, et kuivõrd vastustajal eelduslikult menetluskulusid ei ole tekkinud (vastustaja on esindanud end menetluses ise), siis palub kaebaja menetluse lõpetada. Kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

11. Haldusasja 3-21-2071 lõpplahend jõustus 11.11.2025. Seega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ja kohus uuendab peatatud menetluse 2

3-21-2520 omal algatusel. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele ja kolmandatele isikutele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (HKMS § 99 lg-d 3 ja 4).

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3, HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

13. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja avaldus kaebusest loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 3, § 152 lg 3, § 155 lg 4 alusel lõpetada.

14. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud (HKMS § 108 lg 7). Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot 4.11.2021. Halduskohus eeldab, et vastustajal ei ole antud asjas menetluskulusid tekkinud, kuna vastustaja on esindanud end menetluses ise. Kirjeldatu alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda.

15. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

3