2-24-138190/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2025, Rakvere Kohtuasja number 2-24-138190 Kohtuasi Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Rediem Capital AB, registrikood: 559310-4697, asukoht: Box 1252, 501 12 Borås, Sweden Lilla Brogatan 6, Borås, 50330, Rootsi Kuningriik Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: jurist@julianus.ee Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx Kostja lepinguline esindaja: Denis Stepanov, e-posti aadress: xxx RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Rediem Capital AB (hageja) ja X (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.1. Pooled on kokku leppinud tsiviilasja nr 2-24-138190 lõpetamises kompromissiga ning paluvad Viru Maakohtul tsiviilasjas nr 2-24-138190 kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus. 1.2. Hageja ja kostja pidasid kompromissläbirääkimisi, mille tulemusena hageja loobub kostja vastu hagiavalduses esitatud nõuetest. 1.3. Hageja ja kostja kinnitavad, et neil ei ole tsiviilasjas nr 2-24-138190 avalduse aluseks olnud asjaoludest tulenevaid teineteise suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone ja nad loobuvad tagasivõtmatult kõikidest sellistest võimalikest nõuetest. 2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust pool, so 187,37 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXX. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-138190. Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-138190 Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes. 2. 05.12.2025 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks ja taotluse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Hageja palub riigilõivu osalist, so 187,37 euro tagastamist. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss on poolte vaba tahte väljendus ning esitatud kujul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-138190 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg on (2) kaks päeva. 6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled paluvad jätta tsiviilasja nr 2-24-138190 menetlusega pooltele kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. 7. Hageja taotleb kompromissis riigilõivu 187,37 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 115,27 eurot ja hagi esitamisel täiendava riigilõivu 374,73 eurot. Kuna kohus ei tagasta maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu, on hagejal õigus saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 187,37 eurot (374,73/2). Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse. Riigilõiv 187,37 eurot tuleb tagastada hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik