1-25-6916/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
Legislator headnote
AI generated1-25-6916/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
Full text
1-25-6916
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsembril 2025, Tallinnas
Kriminaalasja number
1-25-6916
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Gunnar Jegorov süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi
kokkuleppemenetluses
Prokurör
Helen Prins-Sikk
Süüdistatav
Gunnar Jegorov – isikukood 38211056033, XXX
kodanik, elukoht XXX, emakeel XXX, XXX, töökoht
XXX, e-post:
XXX, telefon XXX, kehtivad
kriminaalkaristused puuduvad.
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Gunnar Jegorov KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks
vangistus 5 kuud.
KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui
Gunnar Jegorov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja
kohustusi:
1. elab aadressil XXX;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha
vahetamiseks;
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7. ei tarvita alkoholi.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka
eelvangistuses viibitud aeg 10.02.2024, s.o 1 päev.
KarS § 74 lg 1 alusel määrata Gunnar Jegorov katseajaks elukohajärgse
kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud
kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
Välja mõista Gunnar Jegorovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning
KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 148,80 eurot
riigituludesse.
Kohustada Gunnar Jegorovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu
jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 123,15 eurot.
Menetluskulud summas 1477,80 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti
arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447
Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või
EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida
viitenumber 99925700035694. Selgitusse võib märkida: „Gunnar Jegorov, kriminaalasi
1-25-6916, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt
tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse
täitmisega seonduvad kulud.
Jätta kaitsetasu summas 44,64 eurot riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15
päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete
või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kuriteo asjaolud
Gunnar Jegorovit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.02.2024 kella 00:58 ajal
Harju Maakonnas Tallinnas Mustamäe tee 59a juures suunaga Forelli tänava poole
mootorsõidukit Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis,
(alkoholijoove - tõendusliku alkomeetri lugem 1,35 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l,
mõõtetulemus 1,23 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1
nõudeid.
Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/.
Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht
ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi
või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.
Seega pani Gunnar Jegorov tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise,
see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused
Süüdistatava Gunnar Jegorovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.12.2025 sõlmitud
kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Gunnar Jegorovi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1
järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka
Gunnar Jegorovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.02.2024, s.o üks päev, seega
kandmisele kuulub 4 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid,
määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Gunnar Jegorov ei pane 1 aasta
pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud
kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja
määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma
kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste
täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast
lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool
Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi.
Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1
p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o
1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu
148,80 eurot riigituludesse.
Kaitsetasu summas 44,64 eurot jätta riigi kanda.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.
märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka
süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,
süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses
tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti
võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg
3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt
hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,
see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks
tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna
eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise
ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja
toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad
kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või
vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa
väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma
kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“
Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt
väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks
kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.
Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate
menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud
seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale
kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates
kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja
jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul
tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks
riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku
olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka
igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak
kohtunik