Legislator Case Law & Legislation
1-25-6916/6 AI generated

1-25-6916/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-25-6916/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

Legislator headnote

AI generated

1-25-6916/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-25-6916

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsembril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-6916

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Gunnar Jegorov süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Helen Prins-Sikk

Süüdistatav

Gunnar Jegorov – isikukood 38211056033, XXX

kodanik, elukoht XXX, emakeel XXX, XXX, töökoht

XXX, e-post:

XXX, telefon XXX, kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Gunnar Jegorov KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 5 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui

Gunnar Jegorov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja

kohustusi:

1. elab aadressil XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 10.02.2024, s.o 1 päev.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Gunnar Jegorov katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Gunnar Jegorovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 148,80 eurot

riigituludesse.

Kohustada Gunnar Jegorovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 123,15 eurot.

Menetluskulud summas 1477,80 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700035694. Selgitusse võib märkida: „Gunnar Jegorov, kriminaalasi

1-25-6916, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsetasu summas 44,64 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Gunnar Jegorovit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.02.2024 kella 00:58 ajal

Harju Maakonnas Tallinnas Mustamäe tee 59a juures suunaga Forelli tänava poole

mootorsõidukit Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis,

(alkoholijoove - tõendusliku alkomeetri lugem 1,35 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l,

mõõtetulemus 1,23 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1

nõudeid.

Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/.

Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht

ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

Seega pani Gunnar Jegorov tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise,

see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Gunnar Jegorovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.12.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Gunnar Jegorovi süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1

järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka

Gunnar Jegorovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.02.2024, s.o üks päev, seega

kandmisele kuulub 4 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid,

määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Gunnar Jegorov ei pane 1 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

148,80 eurot riigituludesse.

Kaitsetasu summas 44,64 eurot jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik