2-25-14487/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-14487

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

.12.2025 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-25-14487

Tsiviilasi

A.L hagi M.L vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3903,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.L (isikukood XXX), alaealise (seaduslik)

esindaja H.R

Kostja M.L (isikukood XXX)

Kohtuasi lahendati kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Martin A.L A.L kasuks igakuine elatis alates 03.09.2025 kuni A.L

täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras. Otsuse tegemise ajal on elatise

suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)].

3. Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse

muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Esimest korda

muutub elatise summa 01.04.2026.

2-25-14487

4. Välja mõista Martin A.L A.L kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 05.05.2025-02.09.2025

eest summas 1187,95 eurot.

5. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt H.R arvelduskontole xxxx, märkides ära

millise kuu eest elatist tasutakse.

6. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud

Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Harju Maakohus menetleb A.L hagi M.L vastu elatise nõudes.

2. Harju Maakohus võttis hagi 21.10.2025 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja

vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kostjale on

materjalid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2

alusel 29.10.2025 e-posti aadressile XXX . Vastamise tähtpäev saabus 12.11.2025 Kostja ei

ole tähtaegselt hagivastust esitanud.

3. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse

tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu seisukoht

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

5. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

A.L (sünd. xxxx) on H.R ja M.L alaealine laps, laps elab koos emaga (hageja seaduslik

esindaja).

6. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja

1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

2-25-14487

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

7. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse

vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on

määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

3 aastat. (lg 7)

8. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas

suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi

põhjendama ega tõendama.

9. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole

seadusega ettenähtud alammäära.

10. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole

kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7.

Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5. Hageja on avaldanud,

et lapse eest saab lapsetoetust summas 80 eurot hageja seaduslik esindaja.

11. Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 301,74

eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest

tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot).

2-25-14487

12. Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses

miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on

301,74 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis

muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

13. Hageja on märkinud, et kostja on jätnud lapse ülalpidamiskohustuse täitmata perioodil

05.05.2025-02.09.2025. Hageja on avaldanud, et elatise summa nimetatud perioodi eest on

1187,95 eurot. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul kuulub hageja nõue

tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks rahuldamisele.

14. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise

korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema

pangakontole kohtuotsuse resolutsioonis nähtuvale arvelduskontole.

15. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik