2-25-12252/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12252

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.P vastu võlgnevuse

2411,39 euro, intressi 483,26 euro, haldustasu 3,60 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 201,07 euro ja

lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3460,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja M.P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 635,90

eurot ja seisuga 30. juuli 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 113,31 eurot.

3. Välja mõista M.P-lt Aktiva Finance Group OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis 12,9% põhinõudelt (635,90 eurolt) aastas alates 31. juulist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 76% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 24% ulatuses

M.P kanda.

2. Jätta M.P menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

3. Välja mõista M.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 124,80 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M.P-l tasuda Aktiva Finance Group

OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine

lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on

täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. AS Inbank (esialgne võlausaldaja) ja M.P (kostja) sõlmisid 21.03.2019 tarbijakrediidilepingu

nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr

24,5% aastas ja intressimäär 12,9% aastas ning viivisemäär 21,93% aastas, 0,06% päevas. AS

Inbank loovutas 28.04.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja sai laenu summas 9174 eurot. Esialgsele võlausaldajale

teostas kostja makseid summas 2638,80 eurot ja 1272,50 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on

kostja hagejale makseid teinud summas 4626,80 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks.

Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 635,90 eurot (9174 -

3911,30 - 4626,80).

Kohtu selgitused

2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le

1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka

juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41

sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

kohustust, kuna on lähtunud laenu andmisel üksnes kostja laenutaotlusel esitatud andmetest.

Üksnes laenutaotlusest ei piisa, et VÕS § 4034 kohast vastutustundliku laenamise kohustust

järgida.

5. 24.11.2025 esitas hageja kohtule vastuse, milles on seisukohal, et laenuandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa

635,90 eurot (9174 - 3911,30 - 4626,80) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast

päevast, s.o alates 13.03.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 12,90% aastas.

6. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata

hageja nõuded haldustasu, intressi ning sissenõudmiskulude saamiseks.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 635,90 eurot lepingu lõppemise järgnevast

päevast, s.o 13.03.2024, lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 12,90% aastas.

Riigikohus asus oma lahendis nr 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on

põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude ning mõistab

kostjalt välja viivise lepingujärgses intressimääras 12,9% võlasummalt 635,90 eurot.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-

s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab

kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks

jätta menetluskulud 76% ulatuses hageja ja 24% ulatuses kostja kanda.

9. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohtu hinnangul

on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades

ka asjaolu, et kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt

välja mõista hageja õigusabikulusid 507 euro ulatuses. Seega on kohtu hinnangul hageja

lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud summas 100 eurot.

10. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab

kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

11. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 24% hageja põhjendatud menetluskuludest (520

eurot), millele vastab summa 124,80 eurot.

12. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 177 lg 4).

13. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)