3-25-4437/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4437

Määruse kuupäev

9. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses vangla ühiskasutatavate ruumide

ebahügieenilisusega

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-4437 menetlus.

2. Jätta X-i taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

155 lg 5, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 9. septembril 2025 Tartu Vanglale kinnipeetava X-i

(kaebaja) eest kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/450-1, milles palus X-i kasuks välja

mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot seoses vangla ühiskasutatavate

ruumide ebahügieenilisusega.

2. Tartu Vangla jättis 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/394-2 Yi poolt kaebaja nimel

esitatud seitse kahjunõuet, sh kahjunõude nr 1-9/2-25/450-1 läbi vaatamata. Vastavalt Tartu

Vangla kodukorra p-le 1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel.

Kahjunõue ei vasta eelnimetatud nõudele. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt võib

vangla direktor keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

sama paragrahvi lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele. Eseme mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 48, mille kohaselt õiguse esemeks ei ole ainult füüsilised asjad, vaid ka õigused ja

muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellise õigusena saab käsitleda ka volitusena

antud õigust (tehingut) tegutseda teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 on kehtiv

ja täitmiseks kohustuslik ning tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sätestatud

3-25-4437

piiranguga. Kahjunõude läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada

samasisuline kahjunõue isiklikult.

3. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel

kaebuse Tartu Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

kokku summas 3000 eurot, s.o 1500 eurot seoses väärikuse alandamise ja 1500 eurot seoses

tervise kahjustamisega. Vangla ühiskasutatavad ruumid on räpased ja vajavad puhastamist

ning ruumides on korralagedus. Kaebaja on eeltoodust valvureid korduvalt teavitanud, kuid

vangla vastab kaebajale õigusvastaselt, et tal on võimalik ruume ise koristada. Vangla tegevus

kahjustab kaebaja vaimset tervist ja psüühilist seisundit ning alandab teda. Vangla

ebahügieeniline olukord kujutab ohtu kaebaja tervisele. Vangla on jätnud kaebaja

vastavasisulise kahjunõude õigeaegselt menetlemata ning kaebaja jääb vanglale esitatud

kahjunõude juurde. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, riigi

õigusabi korras esindaja määramiseks ning tõendite kogumiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 1. detsembri 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja (3 päeva määruse kättesaamisest) kaebuse heakskiitmiseks. Kohus selgitas,

et halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud

ning kohtule teadaolevalt ei vasta Y eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole

kohtul võimalik lubada Yil kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal

tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Yi esitatud kaebuse heaks.

5. Kaebaja esitas 1. ja 4. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule avaldused, milles kiitis Yi

kaebuse heaks ja palus kaebust käsitleda tema kaebusena.

6. Tartu Vangla esitas 8. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla ühiskasutatavate ruumide

ebahügieenilisusega. Hüvitamiskaebus hõlmab ka vangla tegevuse õigusvastasuse

kontrollimist, mistõttu ei käsitle kohus kaebuses vangla tegevuse õigusvastuse kohta esitatut

eraldi tuvastamisnõudena.

8. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse

hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui

seadus ei sätesta teisiti. Seega oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul

3-25-4437

pärast vangla otsuse saamist, millega jäeti kahjunõue läbi vaatamata. Vangla vastusest

nähtuvalt sai X vangla 2. oktoobri 2025. a vastuse kahjunõudele kätte 3. oktoobril 2025.

Kaebus tulnuks esitada kohtule seega hiljemalt 3. novembril 2025 (HKMS § 67 lg 4). Kaebaja

heaks kiidetud kaebus esitati kohtule elektrooniliselt alles 30. novembril 2025 ehk hilinenult.

9. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama

objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08,

p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas

nr 3-3-1-18-16, p 13).

10. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks,

sest selles asjas ei saa esineda selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise.

Kaebaja on ise rõhutanud, et kasutas Yi oma avalduste esitamisel ning oli teadlik kaebuse

asjaoludest ning pidi mõistma ka kaebetähtaja kulgemise asjaolusid. Vangla vastuses kaebaja

kahjunõudele on kaebetähtaeg märgitud ning kaebaja sai seda järgida. Kaebajal on ka

pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus, sest ainuüksi aastal 2025 on kaebaja Tartu

Halduskohtule esitanud juba 19 kaebust ja teinud nendes menetlustoiminguid ning pidi seeläbi

mõistma kaebetähtaja järgimise vajadust ja esinenud takistuste korral andma nendest kohtule

teada. Tähtaja ületamine on mõõdetav nädalates, mitte päevades ning miski ei viita sellele, et

kaebetähtaja järgimine oli võimatu või seda takistasid mõjuvad põhjused. Arvestades, et

kaebaja on kohtu infosüsteemi kannete järgi suutnud ajavahemikul 3. oktoober kuni 3.

november 2025 ja ka hiljem esitada erinevatele kohtutele iseseisvalt mitu kaebust ning

määruskaebust, samuti vahetult pärast tähtaja möödumist 4. novembril 2025 määruskaebuse

Riigikohtule (haldusasi nr 3-25-3308), ei olnud kaebaja võimekus menetlustoimingute

tegemiseks selline, mis saaks põhjendada tähtaja ületamist ning tingida tähtaja ennistamise.

Asjaolu, et kaebaja kasutab kohtule esmase kaebuse esitamisel teise kinnipeetava abi, kes ei

saa olla kohtumenetluses tema esindaja ning ta on sellest ka teadlik, sest varasemalt on

kaebaja tähelepanu sellele juhitud (vt nt haldusasi nr 3-25-3460), ei saa samuti tingida tähtaja

ennistamise vajadust. Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise piisavalt hoolikas ning

eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks lõpetada haldusasjas menetluse.

11. HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva

haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

12. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et isegi kui kaebetähtaja rikkumist ei esineks,

poleks kaebuse sisuline läbivaatamine võimalik, sest vangla on õigesti jätnud kaebaja

kahjunõude läbi vaatamata ning seetõttu ei ole kaebaja nõuetekohaselt kohtueelset menetlust

läbinud ning see tingiks kaebuse tagastamise HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohtupraktikas on

vangla tõlgendusega Tartu Vangla kodukorra punktile 1.13.3. nõustutud ning sellised Yi poolt

3-25-4437

teise kinnipeetava nimel esitatud kaebused on tagastatud (vt nt Tartu Halduskohtu määrused

asjades nr 3-25-3461, 3-25-4103, 3-25-4072). Seega ei kuuluks ka kaebuse tähtaegsuse või

ennistamise aluse esinemise korral kaebus sisuliselt läbivaatamisele ning tuleks kaebajale

tagastada.

13. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused

läbi vaatamata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

14. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuse heaks kiitnud ning on ka varasemalt

isiklikult mitmetes kohtuasjades selgesisulisi avaldusi esitanud. Kaebajal on ulatuslik

halduskohtusse pöördumise kogemus (ainuüksi 2025. a 11 kuuga on kaebaja suutnud Tartu

Halduskohtule esitada juba 19 kaebust) ning ta on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil

ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv

uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi

saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider