2-25-17072/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-17072 Tsiviilasi I P hagi M L ja K Hi (H) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: I P (isikukood xxx; e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Zaitseva (e-post: xxx) Kostja I: M L (isikukood xxx; e-post: xxx) Kostja II: K H (isikukood xxx; e-post: xxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Neiland (e-post: xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada I P hagi M L ja K H (endine T) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lõpetada I P, M L ja K H (endine T) kaasomand kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. 3. Enampakkumise korraldab kohtutäitur alghinnaga 487 000 eurot. Avaliku enampakkumise tulem jaotatakse pärast täituri tasu ja täitekulude mahaarvamist vastavalt hageja ja kostjate mõtteliste osade suurusele, s.o 2/6 hagejale, 2/6 kostjale I ja 2/6 kostjale II. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, 1 / 3

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt kaebuse ulatusest. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-17072, I P hagi M L ja K H (endine T) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjate kaasomandis kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Kinnistu on kostjate elukoht. 3. Hageja on korduvalt teinud kostjatele ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. 21.07.2025 saatis hageja oma esindaja kaudu ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks ning palus kaaluda kinnistu müümist ja sellest saadava tulu jagamist proportsioonis 2/6, 2/6 ja 2/6. Hageja poolt tellitud ekspertiisiakti kohaselt on kinnistu turuväärus 30.06.2025 seisuga 487 000 eurot. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid kompromissile ei jõudnud, seega palub hageja lõpetada kaasomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Kohus tegi 06.11.2025 kirjaga pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss ning andis selleks ka tähtaja. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid 04.12.2025 teatas hageja, et pooltel ei õnnestunud kompromissi sõlmida. 5. Kostjad teatasid 04.12.2025 kohtule, et paluvad kohtul rahulda hageja nõue kinnistu, asukohaga xxx, kaasomandi lõpetamiseks, müües kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras alghinnaga 487 000 eurot ja jaotada enampakkumise tulemina saadud raha endiste kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosade suurusele. Kohtu 05.12.2025 täpsustavale kirjale vastasid kostjad 08.12.2025, et loobuvad 05.11.2025 vastuses kohtule esitatud taotlustest ja võtavad hagi õigeks. Kostjad menetluskulude väljamõistmist ei taotle. 6. Kohus lahendab asja kohtuistungit pidamata TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt, kuna kostjad on eelmenetluses avaldanud soovi hagi õigeks võtta. 7. Hagi õigeksvõtmisel tuleb hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1). Kohus rahuldab kostjate poolt omaks võetud hageja nõude lõpetada hageja ja kostjate kaasomand kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras alghinnaga 487 000 eurot ning jaotada enampakkumise tulemina saadud rahast 2/6 hagejale, 2/6 kostjale I ja 2/6 kostjale II. Selguse huvides märgib kohus, et ilmselt on hageja ekslikult hagi resolutsioonis nimetanud kostjat I kostjaks 2 ja kostjat II kostjaks 3. Asjas on üks hageja ja kaks kostjat ning kinnistul on ainult kolm kaasomanikku. 8. Hagiavalduses on kostja II perekonnanimeks märgitud T, sama perekonnanimi nähtub kinnistu registriosa väljavõttelt, kuid kohus on Rahvastikuregistri andmete põhjal tuvastanud, et T on kostja II endine perekonnanimi ning kostja II praegune nimi on K H. Seega märgib kohus otsuse lihtsama täidetavuse huvides otsuse resolutsioonis nii kostja II endise kui ka praeguse 2 / 3

perekonnanime. 9. Kohus selgitab, et otsus täidetakse kohtutäituri poolt vastavalt täitemenetluse seadustikule ning enampakkumise tulem jaotatakse vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele, kuid hagi nõudest ja kostjate omaksvõtust tulenevalt märgib kohus selle ka otsuse resolutsioonis. 10. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSKULUD 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 12. Üldjuhul jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, kuid kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaasomandi lõpetamine on üldjuhul kõikide kaasomanike huvides, mistõttu tuleb kaasomandi lõpetamise menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt RKTKo 2-22-2159, p 25; RKTKo 3-2-1-70- 10, p 14). 13. Nii hageja kui ka kostjad on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 14. Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul jätta kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 15. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 3 / 3