3-25-3311/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3311

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.11.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2025. a

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

2. Avaldada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 13.08.2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

600 eurot. Taotluse kohaselt soovis kinnipeetav pärast 11.08.2025 kohtuistungit kuulata

istungi helisalvestist, kuid arvutiruumis ei olnud võimalik seda kuulata.

2. Tartu Vangla jättis 08.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/403-2 X.X.-i taotluse rahuldamata.

3. X.X. esitas 10.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles õiglast hüvitist

kohtu äranägemisel või vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse kohaselt ei

saanud kaebaja pärast 11.08.2025. a kohtuistungit kuulata Tartu Vangla arvutiruumis

kohtuistungi helisalvestist. Kaebaja sai helisalvestisega tutvuda alles 18.08.2025. Kaebaja

arvates lahendati arvutiruumi heliprobleem ebamõistliku viivitusega.

4. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1)

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2¹ alusel. Kohus leidis, et

kaebusel ei ole eduväljavaateid. 18.08.2025 lisati arvutiruumi kõrvaklapid ning

kaebajal oli sel kuupäeval võimalik kohtuistungi helisalvestist kuulata. On mõistetav,

et tehnikaseadmed võivad rikki minna ja nende parandamine või asendamine võtab

aega. Kohtu hinnangul ei viivitanud vangla arvutiruumi tehnilise probleemi

lahendamisega ebamõistlikult kaua. Seega ei pidanud kohus tõenäoliseks, et vangla

vaidlusalune tegevus oli õigusvastane. Ka ei pidanud kohus tõenäoliseks kaebajal

mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja etteheited on üldsõnalised. Kaebaja väidetust ei

ilmne, milline reaalne kahjulik tagajärg talle saabus. Kohus ei pidanud kaebaja õiguste

riivet teadaolevate asjaolude põhjal intensiivseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 03.12.2025 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu

30.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi samale

kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks eelmenetluse staadiumis. Veel palus kaebaja jätta

menetluskulud vastustaja kanda ning asendada tema nimi tähega X. Kaebaja arvates viivitas

vangla väga kaua uute kõrvaklappide toomisega. Kaebaja väitel on tegemist kriminaalasjaga

nr 1-24-179, milles ta ei saanud esitada määruskaebust Tartu Maakohtu määruse peale Tartu

Vangla tegevuse tõttu ja kohtumäärus jõustus ning sellega tekkis tal kahjulik tagajärg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohus tagastas 30.11.2025. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel, leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Halduskohus ei pidanud tõenäoliseks, et vangla vaidlusalune tegevus oli õigusvastane,

kuivõrd vangla ei viivitanud arvutiruumis tehnilise probleemi lahendamisega ebamõistlikult

kaua. Veel leidis halduskohus, et ei ole tõenäoline kaebajal mittevaralise kahju tekkimine,

kuivõrd kahju hüvitamise taotlusest ega kaebusest ei nähtu, et kaebajale saabusid

helisalvestise kohtuistungi järgselt koheselt ega mõne päeva möödudes kuulamata jäämise

tõttu mingid kahjulikud tagajärjed. Halduskohus ei pidanud kaebaja õiguste riivet

intensiivseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ega pea vajalikuks seda

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väidetu ei

anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses on

mõneti korratud halduskohtule esitatud väiteid, mis on kohtu poolt piisavalt põhjalikult

käsitlemist leidnud ning ringkonnakohtul ei ole selles osas midagi täiendavalt lisada.

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

7. Kaebaja väitel tekkis tal kahjulik tagajärg, kuna ta ei saanud kriminaalasjas nr 1-24-179

kohtuistungi helisalvestist korralikult kuulata, mistõttu ta ei saanud Tartu Maakohtu määruse

peale esitada määruskaebust ja kohtumäärus jõustus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt

määruskaebuses nimetatud kriminaalasjas nr 1-24-179 tegi Tartu Maakohus määruse

15.08.2025, millest kaebaja sai teada 15.08.2025. Maakohtu määruse edasikaebamise korras

on märgitud, et kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Seega sai kaebaja eelnimetatud

kriminaalasjas esitada maakohtule määruskaebust kuni 01.09.2025. Käesolevas haldusasjas

esitatud kaebuses kaebaja märkis, et ta sai kohtuistungi helisalvestisega tutvuda 18.08.2025.

Eelmärgitust ilmneb, et kaebajale jäi pärast kohtuistungi helisalvestisega tutvuda saamist igati

piisavalt aega soovi korral maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamiseks. Seega

kaebaja määruskaebuses väidetud kahjuliku tagajärje tekkimist ei saa pidada usutavaks.

Ringkonnakohtu hinnangul on õige halduskohtu seisukoht (määruse põhjenduste p 4.1),

milles kohus ei pidanud tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist.

8. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 30.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

9. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas

määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba, mistõttu puuduvad

kaebajal määruskaebuse esitamisel menetluskulud. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus

kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta.

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel

määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)