3-25-4253/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4253

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada

A.X kinni ning paigutada ta kinnipidamis-keskusesse

Menetlusosalised ja esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Triin Tähtla

Puudutatud isik A.X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 ja 14.11.2025

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 määrus muutmata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.11.2025 määrus ning sõnastada selle

resolutsioon järgmiselt: „Täiendada Tallinna Halduskohtu 13.11.2025

määrust haldusasjas nr 3-25-4253 kirjeldava ja põhjendava osaga vastavalt

käesolevale määrusele.“

4. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et puudutatud isiku nimi

on asendatud tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gruusia kodanik A.X saabus Eestisse 11.11.2025 saabunud reisilaevaga Soomest. Ta juhtis

Läti registreerimisnumbriga sõiduautot.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.11.2025 sadamas A.X väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni, kuna Saksamaa on isikule

kohaldanud sissesõidukeelu Schengeni alale alates 02.05.2025 kuni 01.05.2028.

3-25-4253

3. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 13.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

pidada A.X kinni ja paigutada ta VSS § 15 lg 1, § 23 lg 1 p 1 ning § 68 p-de 6 ja 7 alusel

kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni üheks kuuks.

Taotluse kohaselt võis A.X PPA-le teadaoleva info kohaselt olla poevaras ja sõiduautos võib

olla varastatud esemeid. Sõiduauto kontrollimisel tuvastati sõiduautos erinevaid esemeid:

lõhnaõlid, prillid, noad, käekellad, väiksemad tehnikaesemed. A.X-il on sissesõidukeeld

Schengeni alale ja 12.11.2025 Saksamaalt saadud vastuse kohaselt on isiku suhtes Saksamaal

käimas uurimine, mis muu hulgas on seotud kuritegeliku ühenduse loomisega, välismaalaste

smugeldamisega ja jõukudega seotud tegevustega. Uurimise käigus on saanud teatavaks, et

isik on spetsiaalselt Saksamaale ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse reisinud selleks, et

panna toime poevargusi ja sissemurdmisi. 2024. a novembris peeti A.X Saksamaal kinni ning

saadeti välja Gruusiasse. Samuti selgus uurimise käigus, et tal on kõrge positsioon Gruusia

kriminaalses struktuuris. 12.11.2025 toimunud esimesel küsitlusel andis A.X alguses selgitusi

oma Eestis viibimise asjaolude kohta, aga ühel hetkel ei soovinud enam ametnikega koostööd

teha. Ta keeldus küsitluse protokollidele alla kirjutamast. Isik väitis, et ta on taotlenud Lätis

elamisluba. Lätist pole PPA veel vastust saanud. Isik on proovinud pärast sissesõidukeelu

kohaldamist Schengeni alale siseneda, aga kuna see ei ole õnnestunud, on ta otsustanud muuta

oma nime, taotlenud uue passi ja sisenenud uue passiga Schengeni alale. Isikust lähtub oht

avalikule korrale ja julgeolekule. Esineb tema põgenemise oht.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa

pidada A.X kinni ning paigutada ta KPK-sse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 13.12.2025 (k.a). Tallinna Halduskohus tegi 14.11.2025 määruse, millega

andis loa pidada A.X kinni ja paigutada ta KPK-sse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 13.12.2025 (k.a). Kohus selgitas määruse põhjendavas osas, et „tegi

käesolevas asjas oma otsuse (määruse resolutsiooni) teatavaks tuginedes HKMS § 169 lg-le 2

esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt tehnilistest probleemidest kohtu

arvutisüsteemi töös allkirjastas kohus nimetatud määruse resolutiivosa käsitsi. Käesolev

määrus on tervikmäärus koos 13.11.2025 teatavaks tehtud resolutiivosaga.“

Määruse põhjenduste kohaselt tuleb PPA taotlus VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel

rahuldada. Põhjendatud on PPA kahtlus, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Isiku

hoiakutest ja käitumisest on võimalik järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on

sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul, olles keelust

teadlik ning muretsedes selle kohaldamise vältimiseks uue nime ja passi, mille hankimist ta

püüdis kohtu jaoks väheveenvalt põhjendada Lätisse elamisloa taotlemise lihtsustamise

nõuandega. Isikule on käesoleval aastal korra juba keeldutud elamisloa andmisest. Ainult

nime muutmine ei saa õiguslikult kuidagi kaasa aidata elamisloa andmisele. Tegelikult oli

nimevahetuse põhjuseks soov vältida probleeme, mis tekkisid pärast sissesõidukeelu

seadmist. Isik on Schengeni alale korduvalt sisenenud sellekohase keelu kehtimise ajal, olles

keelust teadlik. Saksamaa ja Soome on teavitanud Eestit, et isik on reisinud Saksamaale ning

teistesse Euroopa Liidu riikidesse eesmärgiga panna seal toime vargusi. Puudutatud isik on

seega ohuks ka Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. Saksamaal on tema suhtes alustatud

uurimist seoses kuritegeliku ühenduse loomisega, välismaalaste edasitoimetamisega ning

jõukudega seotud tegevustega. Isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Soomest Eestisse

sisenemisel peeti puudutatud isik kinni Soome palvel, sest kahtlustati, et tema autos võib

leiduda varastatud esemeid. Isik väljendas nii küsitlemisel kui ka kohtus väga selgesti pakilist

soovi oma auto koos seal asuvate esemetega kätte saada ja koos sellega Eestist (Euroopa

Liidust) Venemaale lahkuda, keeldudes koju lendamisest ilma autota. Ja seda vaatamata

sellele, et kohtus kinnitati talle, et auto võib kätte saada ja Gruusiasse viia ka tema poolt

selleks volitatav isik. Isiku selline käitumine näitab selgelt, et ta tegelikult ei soovi teha

2(6)

3-25-4253

koostööd ja püüab leida võimalust suruda peale enda tingimusi Eestist lahkumiseks, mis ei ole

väljasaatmismenetluses aktsepteeritav. Puudutatud isik pole usaldusväärne. Vabaduses

viibides ei hakkaks ta suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast

varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkuks talle sobivasse

liikmesriiki. Kuigi isik väitis kohtuistungil, et tema teada oli tal keeld siseneda ainult

Saksamaale, ei ole see usutav. Isiku väljasaatmisel tutvustatakse talle kõiki sellise toimingu

aluseks olevaid dokumente ja otsuseid ning on eluliselt väheusutav, et Schengeni alale

kehtestatud sissesõidukeeldu oleks talle tutvustatud kui ainult Saksamaa suhtes kehtivat. Isiku

põgenemise ohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest

võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end riigi sees hakata

ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada

vaid liikumisvabaduse piiramisega. KPK-sse paigutamine on praegusel juhul

proportsionaalne abinõu. Ebaproportsionaalseks ei muuda seda ka isiku väidetavalt halb

tervislik seisund. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Isik ei saa ametivõimudele dikteerida,

kuidas väljasaatmist toimetada.

5. A.X esitas halduskohtu 13.11.2025 ja 14.11.2025 määruste peale määruskaebuse, paludes

vabastada ta KPK-st ning kohaldada alternatiivseid järelevalvemeetmeid. Ta palub kohustada

PPA-d tagastama sõiduk ja koostama selle kohta akt. Lisaks mõista välja hüvitis 3000 eurot

mittevaralise kahju eest.

Vabaduse võtmine rikub puudutatud isiku inimõigusi. Ta ei saanud kasutada

haldusmenetluses ning kohtus advokaadi abi, ehkki Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsioon (EIÕK), Euroopa Liidu õigus ning Eesti õigus tagavad talle sellise

õiguse. Puudutatud isiku põgenemise ohu kohta on õigusvastaselt tehtud järeldusi tuginevalt

tema poolt allkirjastamata protokollile ja advokaadi juuresolekuta antud ütlustele. Tagatud ei

olnud nõuetekohast tõlget, puudutatud isik ei saanud aru mõistetest, mida PPA kasutas.

Puudutatud isikul on 4. staadiumi vähk, ta elab Riias ja abikaasa on Läti kodanik. Arvestades

isiku tervislikku ja perekondlikku olukorda, tulnuks kohaldada leebemaid

järelevalvemeetmeid. Puudutatud isikul oli õigus pakkuda välja, et ta saaks Eestist lahkuda

Gruusiasse koos oma autoga Läti ja Venemaa kaudu.

6. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isiku varasem reisimine Schengeni alal on näidanud, milleks ta on võimeline.

Isiku põgenemise oht oli suur ja seega oli PPA otsustada, mil viisil ta välja saadetakse.

Leebemate meetmete võtmiseks puudub isiku suhtes usaldus. Isikul on õigus omada esindajat,

kuid PPA ega kohus ei pea isikule esindajat tagama. Kaitsja tagamise kohustus on

kriminaalmenetluses. Esindaja puudumine haldusmenetluses ei takista menetlustoimingu

tegemist. Puudutatud isikul oli võimalus anda küsitluse käigus ülevaade oma tervislikust ja

perekondlikust olukorrast ning valmisolekust väljasõiduks. Puudutatud isik on seda ka teinud.

Pigem isik ei tahtnud rääkida. Ta tõi välja oma tingimused lahkumiseks. PPA võis VSS § 72 lg

2 järgi jätta lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ning

lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita. Tõendeid pole kogutud menetlusnorme rikkudes.

Allkirja puudumine protokollil ei muuda seda tühiseks. Isik lõpetas vastamise, kui küsimused

muutusid talle ebameeldivateks. See näitab, et tal puudub soov teha koostööd enda

väljasaatmiseks. Isik ei ole erinevate menetlustoimingute käigus kordagi maininud, et ta ei saa

vene keelest aru. Kui ta ei saanud aru, pidanuks ta seda ütlema. Siinses asjas on vaidlus

üksnes kinnipidamise üle. Kui puudutatud isik soovis vaidlustada 13.11.2025 koostatud

lahkumisettekirjutust, pidi ta esitama kaebuse Tallinna Halduskohtule. Et puudutatud isikul on

kehtiv Schengeni sissesõidukeeld, ei saa ta elada perekonnaelu Lätis abikaasa juures. PPA ei

soovi sõiduautot endale võtta, vaid puudutatud isikul on võimalus see tagasi saada, leides

3(6)

3-25-4253

kellegi, keda ta volitab autot kätte saama. 01.12.2025 saadeti A.X lennukiga Eestist välja

Gruusiasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 14.11.2025 määruse vormistamisel eksinud. On

õige, et HKMS § 169 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses (s.o HKMS § 264 lg 4 ja § 178

lg 3 kohaselt ka haldustoiminguks loa andmisel) teha menetlust lõpetava lahendi esmalt

avalikult teatavaks ilma kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes

lahendi resolutsiooni. Sellisel viisil resolutsioonina vormistatud lahendi kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendamise korral jääb esialgne määrus (selle resolutsioon) asjas tehtava

kohtulahendi resolutsiooniks ning kirjeldav ja põhjendav osa lisatakse täiendava otsusega

(määrusega). Haldusorgani taotluse kohta saab kohus teha vaid ühe resolutsiooni ja selleks on

siinses asjas 13.11.2025 määrus. 14.11.2025 määruse resolutsioonis oleks tulnud halduskohtul

märkida, et kohus täiendab 13.11.2025 määrust täiendava määruse kirjeldava ja põhjendava

osaga. Sellisel juhul on tagatud HKMS § 162 lg-st 4 tulenev nõue, et kohtulahendite

resolutsioonidest peab olema üheselt arusaadav, et PPA taotluse kohta on kohus teinud vaid

ühe määruse (mille resolutsioon sisaldub siinsel juhul 13.11.2025 määruses ning kirjeldav ja

põhjendav osa 14.11.2025 määruses). Vastasel korral võib tekkida menetluslik segadus

lahendite edasikaebamisel: kas kaevata tuleks mõlema määruse peale; mis saab juhul, kui üks

määrus kaevatakse edasi, teine mitte; millal hakkab kulgema 13.11.2025 määruse

edasikaebamise tähtaeg jne. Eeltoodud menetlusviga tuleb määruskaebemenetluses

kõrvaldada. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei tähenda siiski määruskaebuse (osalist)

rahuldamist, kuna ringkonnakohus loeb kinnipidamiseks antud loa sisuliselt põhjendatuks ja

puudutatud isik ei saavuta määruskaebusega oma eesmärke.

8. Halduskohus leidis õigesti, et esineb alus anda PPA-le luba puudutatud isikut kuu aega

kinni pidada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4

ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis

viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis

ilma seadusliku aluseta. VSS § 28 lg 3 sätestab, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud

sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik,

sõltumata viibimisaluse omamisest. Puudutatud isikul ei ole õigust Eestis viibida sõltumata

tema väidetest perekonnaelu, tervisliku olukorra ja vajaduse kohta viibida Schengeni alal. Tal

on võimalik taotleda asjaomastelt ametiasutustelt sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või

selle kehtivusaja lühendamist, mitte leida üha uusi viise tulla ebaseaduslikult Schengeni alale.

Seega algatas PPA põhjendatult isiku väljasaatmise menetluse. Lahkumisettekirjutuse peale ei

ole isik kaebust esitanud.

9. PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiseks luba VSS § 23 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt

taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja

paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning see on eelkõige lubatud juhul, kui esineb

välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 sätestab: „Halduskohus annab loa välismaalase

kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas

seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine

peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal

üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“ VSS § 68 järgi hinnatakse

lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise

4(6)

3-25-4253

ohtu ning see oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui

välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja

jooksul (p 7).

10. PPA ja halduskohus on siinsel juhul asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud

isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning ta ei pruugi olla

Gruusiasse väljasaatmiseks kättesaadav. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli

Schengeni alal rändamisel reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab.

Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks KPK-sse

paigutamata. Isikul pole mistahes sidemeid ega muud pidepunkti Eestis, mis võimaldaks

prognoosida, et ta leiab endale Eestis väljasaatmise ootamise ajaks viibimiskoha ja on seal

PPA-le vajalikul ajal kättesaadav. Ka võimaluse andmine lahkuda Eestist Gruusiasse koos

oma autoga Läti ja Venemaa kaudu ei oleks olnud ratsionaalne, kuna Eesti riigil ei oleks

olnud võimalik tagada, et Lätti suundudes võtab isik ette maismaad pidi teekonna Venemaa

kaudu Gruusiasse. PPA tegi puudutatud isikule kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse

vabatahtliku lahkumise tähtaega määramata. Kinnipidamine kuni üheks kuuks ei olnud

ebaproportsionaalne. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub

siinsel juhul prognoos, et isik tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Sissesõidukeelu

omamine ei ole varem takistanud isikul Euroopas reisimist. Kuna puudutatud isiku Gruusiasse

väljasaatmise korraldamine ei olnud eeldatavasti eriti keeruline, siis ei olnud alust arvata, et

isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks.

11. Puudutatud isik ei taotlenud halduskohtu istungil oma esindaja kutsumist istungile või

esindaja määramist riigi kulul. Ei ole usutav, et isik, kellel on olnud erinevates liikmesriikides

väga tihe kokkupuude õiguskaitseasutuste ja väljasaatmismenetlustega, ei ole teadlik õigusest

võtta endale esindaja või taotleda seda riigi õigusabi korras. VSS § 262 lg 7 sätestab, et kui

väljasaadetav on saabunud kinnipidamiskeskusesse, selgitatakse talle temale arusaadavas

keeles tema õigusi ja kohustusi ning tagatakse võimalus taotleda riigi õigusabi ja saada

keeleabi. Puudutatud isik ei väida, et PPA ei selgitanud talle neid õigusi. Halduskohtul ei

olnud kohtuistungil kohustust eraldi selgitada puudutatud isikule võimalust võtta endale

esindaja või taotleda riigi õigusabi.

12. Puudutatud isik oli teadlik, millele PPA tugines tema kinnipidamist taotledes. 12.11.2025

küsitluse käigus selgitas PPA kokkuvõtlikult, miks ta taotleb halduskohtult luba puudutatud

isik KPK-sse paigutada. Kohtuistungil tutvustas PPA esindaja taotlust põhjalikumalt ja see

tõlgiti vene keelde. Asjas puuduvad mistahes asjaolud, mis viitaksid sellele, et isik ei saa vene

keelest piisaval määral aru. Ka halduskohtu istungi alguses märkis puudutatud isik, et soovib

tehtava kohtumääruse tõlget vene keelde. Seega oli talle tagatud võimalus esitada vastuväiteid

taotluse, sh tema võimaliku põgenemise ohu kohta, ja ta aktsepteeris venekeelset suhtlust.

Puudutatud isik esitas istungil ka oma põhjalikud vastuväited. Isegi kui tal oleks olnud

menetluses esindaja, ei muutnuks see järeldust, et kinnipidamine on siinses asjas põhjendatud.

Ka määruskaebuses ei ole toodud selliseid argumente, mis seaks PPA ja halduskohtu

järelduste õigsuse kahtluse alla. Seepärast ei mõjutanud asja lahendust puudutatud isiku

väidetud menetlusnormi võimalik rikkumine esindajat puudutavas osas.

13. Siinses määruskaebemenetluses ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada puudutatud

isiku taotlusi seoses sõiduki tagastamise ja kahju hüvitamisega. Kontrollida saab üksnes isiku

kinnipidamise seaduslikkust. Muude taotlustega on isikul võimalik pöörduda eraldi PPA ja

halduskohtu poole seaduses ettenähtud korras.

5(6)

3-25-4253

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)