2-25-9841/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2025, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Tsiviilasja number

2-25-9841

Tsiviilasi

Eestihoius HLÜ hagiavaldus J.P. vastu võla

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: Eestihoius HLÜ (registrikood: 12541563;

aadress: XXX, 10124 Tallinn, XXX);

Hageja esindaja: Inna Bodagovskaja (e-post:

Kostja: J.P. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx,

XXX), telefon XXX, e-post:

03.12.2025

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlus.

2. Kinnitada Eestihoius HLÜ esindaja Inna Bodagovskaja ja kostja J.P. vahel 05.

detsembril 2025 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

3. Kostja tasub Hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 8035,31 eurot

vastavalt punktis 3.1. ja 3.2. sätestatud kokkuleppele hiljemalt 18.03.2030.a, pärast

mida korrektse täitmise korral loetakse kõik lepingust tulenevad kohustused

täidetuks.

3.1 Kostja tasub punktis 3 nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates

2025.a detsembrist kuni 2030.a. aprillini iga kuu 18. kuupäevaks Hagejale 150

eurot;

3.2 18.05.2030.a. on Kostja kohustatud tasuma hagejale 85,31 eurot.

4. Hagiavalduse esitamisel tasus Hageja riigilõivu 700 eurot, millest 350 eurot taotleb

Hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav

summa tasuda Eestihoius HLÜ arvelduskontole nr LT963500010017434637,

märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-9841, J.P. riigilõivu osaline tagastamine“.

Ülejäänud menetluskulud summas 350 eurot tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulu

on juba arvestatud p-s 3 välja toodud võlgnevuses.

5. Pooled on leppinud kokku p-s 3 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel,

vastavalt maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele

LT963500010017434637 märkides selgituseks „Ts asi 2-25-9841, J.P. võlgnevus“.

6. Pooled lepivad kokku, et kui Kostja täidab Kompromissi nõuetekohaselt ei nõua

Hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus Hagejal on.

7. Kui Kostja ei tasu p-des 3.1 ja 3.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on

maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud, on Hagejal õigus nõuda kogu

võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb

käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on Hagejal õigus

nõuda Kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu raames 22,01% aastas ehk 0,061%

päevas tagastamata laenusummalt alates Kompromissi sõlmimisest.

8. Samuti on pooled leppinud kokku, et Hagejal on õigus nõuda edasiulatuvat viivist

selliselt, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet.

9. Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled

lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.

10. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid

loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust

rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

11. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva

kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissi alusel uued õigused.

12. Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning

selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele

mistahes isikule või isikutele.

13. Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on

mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad

täielikult nende tahtele.

14. Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja

otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi

sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.

15. Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt

seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete

kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.

16. Pooled on teadlikud, et:

-

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;

-

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse

lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;

-

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku

määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

-

Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades

jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel

sundtäitmisele.

17. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-9841 menetlus Eestihoius HLÜ hagis J.P. vastu

võla nõudes.

18. Kompromissi kinnitava määruse jõustumisel tagastada hagejale Eestihoius

HLÜ (registrikood 12541563) arvelduskontole nr LT LT963500010017434637,

pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot, märkides selgitusse

„ Tsiviilasi nr 2-25-9841, J.P. riigilõivu osaline tagastamine“.

19. Saata määrus selle jõustumisel määruse p.18 täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Eestihoius HLÜ esitas 20.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.P. vastu 8606,17

euro saamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 05.08.2025.a määrusega ja väljastas selle

kostjale. Kostja vastas kohtule 12.09.2025, kinnitades hagi kättesaamist ja küsides, kas saaks

sõlmida maksegraafiku. Kohus tegi 05.11.2025 ettepaneku pooltele pidada läbirääkimisi

kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas 12.11.2025 kohtule kirjaliku kompromisslepingu,

mida soovis kostjaga allkirjastada. Kostja telefonile ei vastanud, vastas isik, kes nimetas

ennast kostja endiseks abikaasaks ja kostjast midagi ei tea.

Kohus määras kohtuistungi 01.detsembrile 2025. Kostja teatas, et ta ei saa tulla, kuid soovib

sõlmida maksegraafiku võla tasumise kohta.

Kohus määras uue kohtuistungiaja 03.detsembrile 2025.

Kohtuistungil 03.detsembril 2025 osalesid hageja esindaja ja kostja J.P.. Kostja kinnitas

liisingu saamist auto ostmiseks, auto osteti. Nüüdseks on auto katki. Kostja tunnistab võlga ja

on nõus selle ära maksma maksegraafiku alusel. Iga kuu 150 eurot. Kostja saab jaanuarist

2026 tööle. Makse 150 eurot kuus 18.kuupäevaks on talle sobiv. Soovib teha püsikorralduse

laenumaksete tegemiseks. Kostja kinnitab kompromissi sobivust ja on valmis seda täitma.

Kohus tegi kostjale ettepaneku

allkirjastada

kohtuistungil hageja esitatud

kompromissileping. Kostja väitel ta ei saa telefonis kompromissi digitaalselt allkirjastada,

teeb seda kodus kohe pärast kohtuistungit. Hageja nõustus. Pärast kohtuistungit teatas kostja

kohtule, et tal ei õnnestu kompromissi digitaalselt allkirjastamine.

Hageja taotles kohtult õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemist, kuna kostja eksitas nii

hagejat kui ka kohut ja jättis kompromissi allkirjastamata.

05.12.2025 kell 08:20 saatis kostja kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu.

Hageja allkirjastas kompromissilepingu 05.12.2025 kell 13:52, kompromissileping edastati

kohtule.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissis kajastanud kompromissi sõlmimisele

eelnenud asjaolud, mis on järgmised:

a) Hageja õiguseellane AB Kreditex AS on sõlminud 05.12.2022.a. Kostjaga kapitalirendi

tüüpi liisingulepingu nr. L221205001 (edaspidi leping), mille alusel Hageja andis Kostjale

laenu summas 7400,00 eurot ning Kostja oli kohustatud tasuma intressi 22,01% tagastamata

laenusummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga.

b) Kostja ei ole täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning Hageja, kes on AB

Kreditex AS õigusjärglane, on Lepingu üles öelnud;

c) Võlgnevuse sissenõudmiseks on Hageja 20.06.2025 esitanud hagiavalduse Tartu

Maakohtusse, milles palub kohtult võlgnevus Kostjalt välja mõista;

d) Hageja nõue kostja vastu on 6965,31 eurot, millest

a. Tagastamata laenusumma moodustab 6044,34 eurot;

b. Sissenõutavaks muutunud intress moodustab 541,26 eurot;

c. Sissenõudekulud moodustavad 40 eurot;

e. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 339,71 eurot;

e) Lisaks punktile d) on Hageja tasunud tsiviilasjas nr 2-25-9841 raames riigilõivu 700 eurot ja

õigusabikulude katteks 720 eurot (edaspidi menetluskulud, kokku 1420 eurot);

f) Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on Hagejal õigus nõuda Kostjalt lepingu järgi

lisanduvat viivist 22,01% tagastamata laenusummalt aastas.

g) Ülaltoodut kokku võttes on Hageja nõue Kostja vastu 01.12.2025 seisuga 8385 31 eurot.

Pooled on kohtuistungil kohapeal kinnitanud lepingu sobivust neile. Kostja selgitas

liisinglepingu sõlmimise asjaolusid ja kinnitas, et nii makse suurus kui ka tasumise kuupäev

sobivad talle. Ta on nõus kompromissi täitma.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppel

lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

Pooled on kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuses, s.h. selles, et hageja

taotleb tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist ehk summa 350 eurot tagastamist Eesti

Vabariigilt TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Kohus on kontrollinud, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot. TsMS § 150

lg 2 p1 järgi Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui (1) pooled sõlmivad

kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 350 eurot, hageja on sellekohase avalduse

kompromissis esitanud, näidates ära rekvisiidid, kuhu tagastada. Kohus kajastab selle määruse

resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik