4-12-191/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-12-191

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-12-191 (2316,11,016139)

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi V.V kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse 04.01.2012.a otsuse peale väärteoasjas

nr 2316,11,016139 rahatrahvi vähendamiseks või selle asendamiseks üldkasuliku tööga

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja / menetlusalune isik: V.V (isikukood: xxx; elukoht: xxx; õpilane)

Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna

politseijaoskonna noorsooteenistus (Kolde pst 65, Tallinn)

Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V.V kaebus osaliselt.

2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 04.01.2012.a otsus väärteoasjas nr 2316,11,016139 V.V süüdi tunnistamises ja

karistamises tubakaseaduse § 48 järgi ning lõpetada selles osas menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 järgi, s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna

noorsooteenistuse 04.01.2012.a otsus väärteoasjas nr 2316,11,016139 V.V-le alkoholiseaduse § 71 alusel määratud rahatrahvi tasumise aja osas. Rahatrahvi suuruse osas jätta otsus muutmata.

2

4. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 12 eurot tasumine ositi 3 kuu jooksul,

arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades V.V tasuma iga kuu 28. kuupäevaks 4 (neli) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele

nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 10220125004049; maksekorraldusele märkida väärteoasja number 2316,11,016139 (4-12-191) ja süüdlase nimi.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates

kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

1. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

04.01.2012.a otsusega väärteoasjas nr 2316,11,016139 määras PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistus V.V-le karistuseks

alkoholiseaduse (AS) § 71 järgi rahatrahvi 3 trahviühikut, s.o 12 eurot ja tubakaseaduse (TubS) § 48 järgi samuti rahatrahvi 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Otsuse kohaselt V.V,

olles alaealine, tarvitas 09.12.2011.a kell 19:45 Tallinna linnas Kanuti tänaval alkohoolset jooki (indikaatorvahendiga tuvastatud alkoholijoove 0,29 mg/l väljahingatavas õhus), samuti

olles alaealine, omas tubakatoodet, sigaretipaki „Philip Morris“. Oma tegevusega rikkus V.V AS § 46 ja TubS § 28 lg 1 nõudeid.

Kaebuses taotleb V.V rahatrahvi vähendamist või selle asendamist üldkasuliku

tööga, kuna on õpilane ning ei tööta ja sissetulek puudub. Kaebuse esitaja on märkinud, et kohtuistungil osaleda ei soovi.

Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses märkis, et on nõus rahatrahvi tasumisega ositi kuue kuu jooksul võrdsetes osades (6x4 eurot). Kuivõrd isikule on määratud kahe rikkumise

eest minimaalne rahatrahv ehk 3 trahviühikut, siis rahatrahvi vähendada ei ole võimalik. Kohtuväline menetleja kohtuistungist osa võtta ei soovi.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebuse kirjalikus menetluses.

Vastavalt V™S §-le 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse 04.01.2012.a otsus V.V süüdi tunnistamises ja karistamises TubS

§ 48 järgi tuleb tühistada ning lõpetada menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 järgi, s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu

3

TubS § 28 lg 1 kohaselt on alaealisel keelatud omandada ja omada tubakatoodet ning vastavalt TubS §-le 48 karistatakse alaealise poolt tubakatoote omandamise või omamise eest rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. V™S § 31 lg 1 kehtestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi. KrMS § 88 sätestab nõuded isiku läbivaatusele ning sama sätte lg 1 p 4 kohaselt selgitatakse isiku läbivaatusel, kas isiku juures on asitõendina kasutatavaid asju. Väärteomenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab kohtuväline menetleja tegema kõik võimaliku

tõendite kogumiseks. Antud väärteoasjas ei ole V.V poolt väidetav tubakatoote omamine nõuetekohaselt fikseeritud, mistõttu puuduvad ka alused tema karistamiseks TubS § 48 alusel. V.V väärteoasjas TubS § 28 lg 1 rikkumise kohta on üksnes Põhja Prefektuuri ametniku

J. Paškevitši tunnistajana antud ütlused, et alaealisel avastati käekotis lahtine suitsupakk

Philip Morris (1 sigarett oli sees). Nimetatud väidet kinnitavad tõendid väärteotoimikus

puuduvad. Faktilised asjaolud, millel on väärteomenetluses tähtsus, tuleb menetlusseaduses sätestatud korras ka tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kuna TubS § 48 objektiivne koosseis näeb ette tubakatoote omamise, on tubakatootel kui asitõendil

väärteokoosseisu hindamisel oluline tähtsus ning eeldanuks selle nõuetekohast fikseerimist.

Väärteotoimikust ei nähtu ka asjaolusid, mis oleks olnud takistuseks väärteoasjas tähtsust omavate tõendite kogumisel. Samuti ei ole menetlusaluselt isikult võetud teo toimepanemise kohta ütlusi ning puudub märge selle kohta, et isik oleks ütluste andmisest keeldunud. Kohus peab siinjuures vajalikuks viidata Riigikohtu 19.05.2005.a lahendi nr 3-1-1-43-05

punktis 7 toodule: „…Väärteomenetluses tähtsust omavad faktilised asjaolud, millest

väärteoasja menetlev ametnik saab menetluse käigus teavet, tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS

§ 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku

ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle

asemel menetluses ütlusi. /………/ See, kas isiku juures on asitõendina kasutatavaid asju, tehakse KrMS § 88 lg 1 p 4 kohaselt kindlaks isiku läbivaatuse käigus ja see peab toimuma

seaduses sätestatud nõudeid järgides. Käesoleval juhul neid nõudeid järgitud ei ole ning

samuti jäeti asjaolu, et asitõendeid ei leitud, fikseerimata. Arvestada tuleb sellega, et isiku

kohustamine ette näitama tema taskuis olevaid esemeid riivab PS §-s 20

sätestatud õigust isikupuutumatusele ja seda võib teha üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja suhtunud tõendite kogumisse pealiskaudselt ning tõendite kogumise korra nõudeid järgimata jätmisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust.

Kuna V.V väärteoasjade materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas V.V

pani 09.12.2011.a toime TubS § 48 järgi kvalifitseeritava koosseisupärase teo, tuleb

kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada nimetatud väärteos menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses V.Veos väärteo tunnuste puudumisega Antud väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistanud V.V ka AS § 46 nõuete rikkumise eest AS § 71 järgi.

4 AS § 46 kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine keelatud ning vastavalt AS §-le 71

karistatakse alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

Kohus on seisukohal, et V.V on temale inkrimineeritud väärteo AS § 71 järgi toime pannud. Seda kinnitab 09.12.2011.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati V.V 09.12.2011.a kell 19:48 indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A103446 alkoholijoove 0,29 mg/ l väljahingatava õhu kohta.

Seega V.V-le süüks arvatud tegu AS § 71 järgi on tõendamist leidnud ja kohtu arvates ka õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohtuväline menetleja on karistanud V.V AS § 71 järgi 3 trahviühiku ulatuses. Kuna

karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 kohaselt võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300

trahviühikut, on kohtuväline menetleja karistanud V.V alammääras ning rahatrahvi vähendamiseks alla selle puudub alus. Erandlikud asjaolud, mis annaks vastavalt KarS §-le 61 lg 1 võimaluse kohaldada karistust ka alla seaduses sätestatud alammäära, antud väärteoasjas puuduvad.

Kaebuse esitaja taotluse asendada mõistetud rahatrahv üldkasuliku tööga jätab kohus rahuldamata, kuna vastavalt KarS §-le 69 lg 1 saab väärteoasjas üldkasuliku tööga asendada mõistetud aresti, mitte rahatrahvi.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus osas, millega kohtuväline menetleja karistas V.V

AS § 71 järgi, kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kuna V.V on õpilane ning iseseisev sissetulek puudub, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS §-s 66 lg 2 sätestatut ning määrata rahatrahvi tasumine ositi kolme kuu jooksul võrdsetes osades.

Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2 ja 3.

Kohtunik