1-07-15141/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-15141

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

10.veebruaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Suvi juuresolekul prokuröri abi Ruti Kilg osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu L.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, l e i d i s :

Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007.a otsusega tunnistati L.K süüdi KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 ja § 216 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238

alusel vähendati mõistetud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Mõistetud karistusele liideti Viljandi Maakohtu 04.juuli 2005.a otsusega L.K-le mõistetud karistuse ärakandmata

osa ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 10 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 19.juulit 2007.a. Kohtuotsus jõustus 20.detsembril 2007.a.

L.K karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 19.mail 2014.a.

L.K on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Viljandi Rajooni Rahvakohtu 18.märtsi 1991.a otsusega ENSV KrK § 142 lg 2 p 1

alusel 3-aastase vabadusekotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

2. Viljandi Maakohtu 14.aprilli 1992.a otsusega ENSV KrK § 140 lg 3 ja § 141 lg 1 alusel

3 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekotusega, millele liideti temale varasema kohtuotsusega

mõistetud karistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust;

3. Viljandi Maakohtu 26.mai 1999.a otsusega KrK § 203 lg 1 alusel rahatrahviga 3600

eesti krooni;

4. Viljandi Maakohtu 10.oktoobri 2000.a otsusega KrK § 142 lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta 10

kuu pikkuse vabadusekotusega tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

5. Viljandi Maakohtu 29.augusti 2001.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6

kuu pikkuse vabadusekotusega, millele liideti osaliselt varasema kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vabadusekaotust;

6. Viljandi maakohtu 12.augusti 2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 8-kuulise

vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

7. Viljandi Maakohtu 26.aprilli 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 30-päevase

vangistusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 9-kuuline vangistus;

8. Viljandi Maakohtu 04.juuli 2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3-aastase

vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2-kuuline vangistus ja 2 aastat 10 kuud vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

L.K on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.K uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 28% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et L.K ei ole vabanemisel kindlat elukohta. Ainsana oleks tal võimalik elama asuda oma emast mahajäänud korterisse, mis seisab hetkel tühjana. Kindlat töökohta ega sissetulekut tal vabanemisel garanteeritud ei ole. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võivad lisaks elukohaprobleemidele ja majanduslikule toimetulematusele mõjutada ka alkohol, tutvusringkond ja kasiinode külastamine. Samuti on tema lähedaste toetus minimaalne ega aita tal igapäevaelus toime tulla. Probleemiks on ka see, et süüdimõistetu ei

ole valmis kuulama teiste isikute arvamusi ja usub väga kindlalt enda arusaamistesse

ümbritseva suhtes. Varasemalt kriminaalhooldusel olles ei ole süüdimõistetu alati täitnud

kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, kuid samas on ametnikuga olnud koostöövalmis ja viisakas.

L.K kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning

soovib karistuse lõpuni kanda. Süüdimõistetu sõnul käib ta praegu vanglas

sotsiaalabiprogrammides, mille ta tahab ära lõpetada ja samuti soovib ta võimalusel kutsehariduse omandada.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on L.K kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna L.K ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda ning soovib vangistuses sotsiaalabiprogrammides osaleda ja kutse omandada, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest.

Kohus hindab positiivseks, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise ja

harimisega tegelemiseks, ta on vangistuses omandanud keskhariduse, läbinud

sotsiaalabiprogrammi „Vihajuhtimine“ ning osaleb ka käesolevalt sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“. Samas aga tuleb arvestada, et ta

on korduvalt nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud isik, kes kannab käesolevalt

neljandat reaalset vangisust, mis on talle mõistetud liitkaristusena varasema kohtuotsusega

mõistetud karistusest. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud muuhulgas teisele

isikule eluohtliku tervisekahjustuse ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Mõistetud

vangistusest on süüdimõistetul enam kui 2 aastat veel kandmata. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu korduvalt rikkunud vangla sisekorda ja käitunud agressiivselt, mistõttu on tema suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Seega, kuigi süüdimõistetu käitumises on näha positiivseid muudatusi, ei ole kohtul siiski materjalide põhjal tekkinud piisavat veendumust, et ta oleks praeguseks enda käitumist vajalikul määral korrigeerinud ning suudaks edaspidiselt vabaduses seaduskuulekalt

käituda. Samuti puudub kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt

täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva suhteliselt pikaajalise katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisejärgsed elutingimused. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta ja

sissetulekut, mistõttu on reaalne oht, et ta jätkaks vabanemisel kuritegude toimepanemist

majandusliku kasu saamise eesmärgil, eriti arvestades seda, et ka varasemalt on ta pannud süütegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ja hasartmänguvajaduste

rahuldamiseks. Samuti suurendab uute kuritegude riski alkoholi kuritarvitamine ja sellest

tulenev võimalik impulsiivne ja vägivaldne käitumine, mistõttu on oluline, et süüdimõistetu läbiks enne vabanemist vangistuses juba alustatud sotsiaalabiprogrammid ning tegeleks oma kuriteoriskide maandamisega. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et L.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Jätta vabastamata (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 12.detsembri L.K 2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik