2-25-102881/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-102881 Kohtuasi Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ hagi J.U vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.09.2025 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.U 27.10.2025 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1905,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ (registrikood 16245703), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja J.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olesja Polehhina RESOLUTSIOON 1. Keelduda J.U Harju Maakohtu 19.09.2025 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud J.U kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 1(3)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 1. Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ (hageja) esitas 10.03.2025 Harju Maakohtule hagi J.U (kostja) vastu, milles hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista 01.11.2024 sõlmitud õigusabilepingust tuleneva võlgnevuse 1905,35 eurot. 2. Harju Maakohus rahuldas 19.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1905,35 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1755 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3. Kostja esitas 27.10.2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 04.11.2025 määrusega käiguta, kohustades kostjat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 315 eurot ning esitama lepingulise esindaja haridust tõendava dokumendi ja volikirja 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 5. Kostja sai ringkonnakohtu 04.11.2025 määruse e-toimiku vahendusel kätte 25.11.2025. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 05.12.2025. Kostja teatas 05.12.2025, et palub keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 7. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hagihinnaks maakohtus oli 1905,35 eurot. Maakohus rahuldas hagi. Kuna apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsust tervikuna, on apellatsioonkaebuse hinnaks 1905,35 eurot, millelt kuulub RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 315 eurot. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 05.12.2025, kuid kostja ei ole riigilõivu tasunud. 8. TsMS § 637 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Menetlusosaline võib osaleda kohtumenetluses TsMS § 217 lg 1 kohaselt üldjuhul isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 221 lg 2 näeb ette, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kui lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 2 2(3)

tähenduses isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, peab ta esitama kohtule ka oma kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (haridust tõendava diplomi). Maakohtu menetluses esindas kostjat Olesja Polehhina, kuid apellatsioonkaebuse on esindajana esitanud Alla Žulinskaja. Apellatsioonkaebusele ei ole lisatud Alla Žulinskajale väljastatud volikirja ega tema haridust tõendavat dokumenti. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat volikirja ega haridust tõendavat dokumenti. 9. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja 637 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel. 10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega hagejalt selle osas vastust küsinud, ei ole hagejal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)