3-25-4407/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4407

Määruse kuupäev

8. detsember 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsuse

nr 8-1/673 osaliseks tühistamiseks ja valla tekitatud kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 22. oktoobril 2025 Jõgeva vallale Yi nimel vajaduspõhise toetuse

taotluse, milles palus toetust küttepuude ostmisel. Valla sotsiaaltöö spetsialist palus Yil 22.

oktoobri 2025. a kodukülastuse ajal taotlust täiendada ning see allkirjastada, millega ta

nõustus. Toetusetaotlusel on Yi pereliikmeks märgitud kaebaja ning pereliikmete arvuks

kokku „2“ (23. oktoobril 2025 vormistatud kodukülastuse kokkuvõtte kohaselt arvestatakse

isikud vajaduspõhise toetuse menetluses leibkonnaliikmeteks). Taotluse kohaselt on taotleja

nõus isikuandmete töötlemisega, kinnitab esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning on

teadlik, et toetuse taotluse saamisel kontrollitakse taotleja ja tema pereliikmete sissetulekuid

Maksu- ja Tolliameti päringu ja pangakonto väljavõtete kaudu ning varanduslikku seisu

riiklikest infosüsteemist. Taotlusele lisati Enefit AS arve, Osaühingu Jõgeva Veevärk arve,

AS DECORA puitbriketi kviitungid ja Yi arvelduskonto väljavõte.

2. Jõgeva Vallavalitsus otsustas 28. oktoobri 2025. a otsusega nr 8-1/673 määrata

vajaduspõhine toetus oktoobrikuus Yile küttepuude ostmiseks 300 eurot ning kanda toetuse

summa teenuse osutaja arvele. Y ja kaebaja elavad kaebajale kuuluvas majas. Kodukülastuse

käigus selgitas kaebaja, et elab majas üle 20 aasta ning ei ole kunagi eluruumiga seotud

3-25-4407

kommunaalkulusid tasunud. Kodukülastuse käigus arutleti perekonna ja leibkonna määratluse

üle vastavalt seadusandlusele. Y andis toetuse taotlusega vallale õiguse kontrollida tema ja

temaga koos elavate isikute sissetulekuid. Kaebaja lubas esitada oma arvelduskonto

väljavõtte, kuid 28. oktoobril 2025 ei nõustunud ta seda siiski esitama.

Sotsiaalkindlustusameti päringuga on välja selgitatud kaebaja pensioni suurus ning

kodukülastuse käigus on veendutud, et isikud/leibkond vajavad küttepuude toetust.

3. Jõgeva vallale esitati 12. novembril 2025 Yi nimel kompromissi ettepanekuna

pealkirjastatud avaldus, mille kohaselt ei ole kaebaja ja Y üks leibkond. Seetõttu tuleb Jõgeva

Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsust nr 8-1/673 muuta. Eelnimetatud otsusega on

tahtlikult püütud tekitada kaebajale kannatusi ja kahju.

4. Jõgeva Vallavalitsus tõdes 20. novembri 2025. a vastuskirjas nr 8-9/1225-1, et järjepidev

ja pikaaegne teise isiku hooldamine ning selline elukorraldus võib tekitada hooldajale

erinevaid probleeme. Alati saab hooldajat vahetada, et kaebaja tervislik seisund ei halveneks.

Sotsiaalosakond saab Yi soovil lõpetada senise hoolduse korraldamise ning leida talle teise

hooldaja või pakkuda sotsiaalteenuse kasutamise võimalust vastavalt tema abivajadusele ja

soovile. Y hoolealusena ei pea võimaldama hooldajale oma majas eluruumi tasuta kasutamist.

Esimesel võimalusel tuleks sõlmida kaebajaga üürileping, mis kindlustaks majas koos olevate

isikute omavahelise suhte ja rahakasutuse õigusselguse. Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri

2025. a otsus nr 8-1/673 on tehtud õiguspäraselt.

5. Kaebaja esitas 27. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 28.

oktoobri 2025. a otsuse nr 8-1/673 osaliseks tühistamiseks (vastavalt 12. novembri 2025. a

kompromissettepanekus kirjeldatule) ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 250 eurot.

XXX on tekitanud kaebajale tahtlikult kahju, kuna tema ja Y, keda kaebaja hooldab, on loetud

üheks leibkonnaks. Kuna vajaduspõhine toetus määratakse leibkonnale, siis välistab

vaidlusalune otsus kaebajale võimaluse vajaduspõhisele toetusele. Ka on kaebaja arvamusel,

et XXX on teinud tema kohta ebaseaduslikke päringuid. Samuti on Jõgeva Vallavalitsus 20.

novembri 2025. a vastuskirjas nr 8-9/1225-1 tahtlikult märkinud, et Y võib hooldajat

vahetada, tekitades sellega kaebajale kahju.

6. XXX esitas 3. detsembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele täiendavad kohtueelse

menetluse materjalid. Vald selgitab, et kaebaja ei ole enda nimel ühtegi vajaduspõhise toetuse

taotlust esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja

vaidluse eseme ning vaidluse pooled. Kuigi kaebusele on lisatud 27. novembri 2025. a

volituse koopia, millega Y volitab kaebajat ennast Tartu Halduskohtus esindama, siis ei ole

käesolevas asjas kaebajaks Y, vaid X. Kaebuses kirjeldatud Jõgeva valla väidetavad

rikkumised on toime pandud X ning mitte Yi suhtes. Seega on isik, kelle subjektiivseid õigusi

XXX on kaebuse kohaselt riivanud, X. X on kaebuses märgitud ka taotlejaks ning tema on

kaebuse allkirjastanud. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning

lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS

§ 37 lg 2 p 1 alusel Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsuse nr 8-1/673 tühistamist

eelnimetatud haldusakti põhjenduste osas, milles kaebaja ja Y loeti üheks leibkonnaks.

Kaebaja leiab, et seetõttu on välistatud talle eraldiseisvalt vajaduspõhise toetuse määramine.

Samuti saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Jõgeva valla tekitatud

3-25-4407

kahju hüvitamist summas 250 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks, kas kaebaja nõuab varalise või

mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu tõlgendab kohus kaebust viisil, mis hõlmab mõlema

kahju. Varaline kahju võiks hõlmata summa, mis kaebajal jäi või jääb vajaduspõhise

toetusena saamata, kuna vald on lugenud kaebaja ja Yi üheks leibkonnaks. Mittevaralise

kahju nõude aluseks saab olla Jõgeva valla vaidlusaluses haldusaktis väljendatud väidetav

ebakohane seisukoht, mille kohaselt loetakse kaebaja ja Y üheks leibkonnaks. Samuti mõistab

kohus, et kaebaja hinnangul tekitas talle mittevaralist kahju valla 20. novembri 2025. a

vastuskirjas nr 8-9/1225-1 antud selgitus, mille kohaselt võib Y hooldajat vahetada, ning

kaebaja kohta päringute tegemine. Kuna 12. novembril 2025 kohtueelses menetluses esitatud

avalduses on viidatud kannatuste põhjustamisele, saab kohus aru, et kaebaja hinnangul

alandas vald tema väärikust.

8. Tühistamisnõude osas kuulub kaebus tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1,

mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8.1. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või

toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse

eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.

märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-

981, p 11).

8.2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa

kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on

haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel,

sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult

seaduses sätestatud juhtudel. Seega on Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a otsuses nr

8-1/673 kohustuslik igaühele üksnes osa, milles otsustati määrata Yile vajaduspõhine toetus

oktoobrikuus küttepuude ostmiseks 300 eurot ning kanda toetuse summa teenuse osutaja

arvele. Eelkirjeldatud haldusakti resolutiivosa ei riiva kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi.

Tegemist on Yit soodustava otsustusega, mis ei mõjuta kaebajat negatiivselt. Vaidlusaluse

haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel, sh Jõgeva valla seisukohal, et kaebaja ja Y on

üks leibkond, puudub iseseisev õiguslik tähendus. See tähendab, et haldusakti põhjendused ei

ole suunatud kaebaja või Yi õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

Haldusakti põhjendustel ei ole õigussuhteid kujundavat tähendust (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 2. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-21-2553, p 18). Seega ei ole haldusakti

põhjendused eraldiseisvalt tühistamisnõudega vaidlustatavad. Kui XXX teeb kaebaja

kirjeldatud põhjendusele tuginedes haldusakti, mille resolutiivosa riivab kaebaja

subjektiivseid õigusi, siis on kaebajal võimalik vaidlustada seda haldusakti ning seeläbi oma

õigusi efektiivselt kaitsta.

8.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel.

9. Osas, milles kaebaja nõuab Jõgeva valla tekitatud kahju hüvitamist, tagastab kohus kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-4407

9.1. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda HKMS §

133 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi

vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne

eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab Jõgeva valla tekitatud

kahju hüvitamist summas 250 eurot ning seega ei ületa varaliselt hinnatava hüve väärtus 1000

eurot.

9.2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8

lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord,

milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu

hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

9.3. Abivajajal on võimalik taotleda Jõgeva vallalt vajaduspõhist toetust põhjendatud

kulutuste hüvitamiseks, sh küttematerjali soetamiseks, kui taotleja ja tema pereliikmete

sissetulek jääb alla 2,5-kordset riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri, arvestades maha

makstud elatis ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud (Jõgeva Vallavolikogu

29. novembri 2018. a määrus nr 63 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõgeva vallas“

(määrus nr 63) § 13 ja § 11 p 2). Pereliikmeteks loetakse toetuse määramise otsustamise

menetluses ka samas eluruumis elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine

(sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lg 7 p 3). Jõgeva Vallavalitsuse 28. oktoobri 2025. a

otsusest nr 8-1/673 ja 22. oktoobril 2025 toimunud kodukülastuse kokkuvõttest nähtub, mis

põhjustel vald on kaebaja ja Yi toetuse määramise raames pereliikmeteks lugenud ning kohus

peab valla seisukohti põhjendatuks. Isikud elavad ühes eluruumis, kus nad kasutavad ka samu

ruume (vahetuba ja kööki), 28. oktoobri 2025. a seisuga puudus kaebaja ja Yi vaheline

üürileping, eluasemekulusid tasus Y jne. Seega ei ole vald andnud isikute vahelisele

elamiskorraldusele meelevaldset hinnangut ning valla tegevust ei saa selles osas

õigusvastaseks pidada.

9.4. Y on 22. oktoobri 2025. a kodukülastuse käigus nõustunud sellega, et kaebaja märgitakse

toetuse taotlusele tema pereliikmeks ning kaebaja oli algselt nõus vallale ka oma pangakonto

väljavõtte esitama, millest ta hiljem siiski keeldus. Kuna vajaduspõhise toetuse määramisel

tuleb hinnata pereliikmete sissetulekut, vald on kohustatud välja selgitama toetustaotluse

lahendamiseks olulise tähendusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal

algatusel (HMS § 6) ning vallale esitatud taotluses kinnitas Y, et on teadlik, et toetuse taotluse

saamisel kontrollitakse tema ja tema pereliikmete sissetulekuid infosüsteemide ja pangakonto

väljavõtete kaudu, siis ei saa kaebaja suhtes päringute tegemist lubamatuks pidada. Taotlust

menetleval ametnikul on õigus kontrollida isikute sissetulekut ja varalist seisu puudutavate

andmete õigsust ning abivajadusele vastava teenuse võimaldamiseks tehakse isiku nõusolekul

3-25-4407

koostööd teiste ametiasutustega (määruse nr 63 § 4 lg 4 ja § 5 lg 5). Ühtlasi tagas valla

tegevus selle, et Yile sai vajaduspõhise toetuse määrata ning kaebaja ja Y said oma eluruumi

kütmiseks vajalikud küttepuud.

9.5. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda Yile adresseeritud Jõgeva Vallavalitsuse 20. novembri

2025. a vastuskirjas nr 8-9/1225-1 esitatud seisukohad. Vald on Yile üksnes selgitanud tema

võimalusi hooldaja vahetamiseks, sotsiaalteenuste saamiseks ning oma majandusliku

seisukorra parandamiseks. Vald ei ole end väljendanud kaebaja suunal ebakohaselt ega

õigusvastaselt.

9.6. Isegi kui valla tegevust saaks mingis osas pidada õigusvastaseks, ei ole vald kaebajale

varalist ega mittevaralist kahju põhjustanud. Kaebaja ei ole valla tegevuse tõttu mingist

varalisest hüvest ilma jäänud ega varalist kahju kannatanud. Valla kinnitusel ei ole kaebaja

esitanud vallale vajaduspõhise toetuse taotlust, mille rahuldamisest oleks vald keeldunud. Kui

vald ka oleks sellise keelduva otsuse teinud, siis ei saaks kaebaja nõuda talle vajaduspõhise

toetuse summa väljamaksmist hüvitamisnõudega, vaid esitada tuleks nõue valla otsuse

tühistamiseks ja valla kohustamiseks maksta talle toetus välja. Kuigi kaebaja võis kogeda

valla tegevuse tõttu teatud ebamugavust ja heaolu langust, siis ei ole tegemist selliste

intensiivsete üleelamistega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale rahaliselt hüvitatavat

mittevaralist kahju.

10. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui käsitleda käesolevas haldusasjas kaebajana Yit, siis

kuuluks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele, kuna kaebuses kirjeldatud valla

väidetav õigusvastane tegevus ei saa Yi subjektiivseid õigusi riivata. Jõgeva Vallavalitsuse

28. oktoobri 2025. a otsus nr 8-1/673 on Yit soodustav haldusakt, mis ei saa tema

subjektiivseid õigusi rikkuda, ning haldusakti põhjendused ei ole eraldiseisvalt vaidlustatavad,

kaebaja ja Yi üheks leibkonnaks lugemine ei ole kaebaja õigusi kahjustanud, kuivõrd talle

määrati taotletud vajaduspõhine toetus, ning muud kaebuses esitatud etteheited seonduvad

kaebaja ning mitte Yi võimalike subjektiivsete õiguste riivega.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega (HKMS §

175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider