2-25-10581/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. detsember 2025 Tsiviilasja number 2-25-10581 Tsiviilasi I.X-i hagi T.I vastu isaduse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 11. augusti 2025. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.I apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Harland Paas Kostja T.I (isikukood XXX), seaduslik esindaja P.P, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marit Seesmaa Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu T.I avaldus Viru Maakohtu 11. augusti 2025. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusest loobumiseks. 2. Lõpetada T.I poolt Viru Maakohtu 11. augusti 2025. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlus. 3. Jätta T.I-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud apellatsioonkaebuse menetlusega seotud menetluskulud T.I kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 4. Rahuldada T.I 17. novembri 2025. a taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

5. Tagastada T.I-le Viru Maakohtu 11. augusti 2025. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 40 eurot. T.I taotluse alusel tagastada riigilõiv P.P pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, Coop Pank AS. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja § 644 lg 7). Määruse resolutsiooni p-de 4–5 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 150 lg 8). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. I.X (hageja) esitas 3. juulil 2025 Viru Maakohtule T.I (kostja) vastu hagivalduse, milles palus tuvastada, et kostja põlvneb hagejast. 2. Kostja seaduslik esindaja (ema) märkis kostja nimel maakohtule esitatud vastuses, et kostja tunnistab hagi. Hageja on kostja bioloogiline isa. 3. Maakohus rahuldas 11. augusti 2025. a hagi õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning tuvastas, et kostja põlvneb hagejast, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. 4. Kostja ema esitas kostja nimel maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, määrata põlvnemise tuvastamiseks ekspertiis ning peatada maakohtu otsuse jõustumise kuni uue otsuse tegemiseni. 5. Ringkonnakohus andis 28. oktoobril 2025 kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas asjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja on vandeadvokaat Marit Seesmaa (esindaja). 6. Kostja esitas 17. novembril 2025 esindaja vahendusel avalduse, milles märkis, et loobub apellatsioonkaebusest. Kostja esindaja hinnangul on kaebusest loobumine kostja parimates huvides. Kostja palus tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 40 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus, tutvunud kostja taotlusega, leiab, et TsMS § 644 lg 1 ja 4 alusel tuleb võtta kostja apellatsioonkaebusest loobumine vastu ja menetlus lõpetada. 8. Apellatsioonkaebuse esitaja võib TsMS § 644 lg 1 järgi apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Apellatsioonkaebusest loobumine on võimalik ka enne, kui ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse (RKTKm 20.03.2013, 3-2-1-15-13, p 13). Kui teine pool ei ole maakohtu otsuse peale edasi kaevanud, teeb ringkonnakohus 2

apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse (TsMS § 644 lg 4). 9. Kostja esitas talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel taotluse apellatsioonkaebusest loobumiseks. Kostja ema kinnitas esindajale, et hageja on kostja bioloogiline isa. Esindaja leidis, et sellises olukorras ei ole lapse huvides sundida teda DNA- testi tegema. Arvestades kostja esindaja arvamust ja asjaolu, et hageja ei kaevanud maakohtu otsust edasi, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise vastu ja lõpetab apellatsioonimenetluse. 10. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et kostja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa kostja esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (TsMS § 644 lg 3). Apellatsioonkaebusest loobumine toob TsMS § 456 lg 2 järgi kaasa maakohtu otsuse jõustumise. 11. Ringkonnakohus andis 28. oktoobri 2025. a määrusega kostjale riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad seega Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 644 lg 3 alusel kostja kanda. Kuna ringkonnakohus ei ole apellatsioonikaebust menetlusse võtnud ega hagejale vastamiseks edastatud, ei saa hagejal olla tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohus tagastab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel kostjale apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 40 eurot, kuna apellatsioonkaebusest loobumise tõttu ei võta ringkonnakohus kaebust menetlusse. Kostja taotluse alusel tagastatakse riigilõiv pangakontole, millelt see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 3