2-25-7029/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-7029 Tsiviilasi Bondora AS hagi J Si vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende Hageja Bondora AS (registrikood

11483929), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja J S (isikukood xxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Bondora AS ja J Si vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:

1. Pooled loevad, et Bondora AS nõuded tulenevalt laenulepingust xxx on lõppenud.

2. Pooled kinnitavad vastastikku, et neil puuduvad üksteise suhtes kõnealusest lepingust tulenevalt igasugused nõuded.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-7029 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Poolte menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel poolte endi kanda.

4. Tagastada Bondora AS-ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 297,50 eurot Bondora AS arveldusarvele nr xxx.

Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS (hageja) hagi J Si (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21. oktoobril 2019 laenulepingu nr xxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6000 eurot (379 eurot on arvestatud lepingutasu katteks). Kostja on tasunud laenulepingu alusel kokku 4793,17 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Seega on hageja põhinõude suuruseks 3847,19 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhivõlalt seadusjärgses määras 1537,31 eurot ning edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras. 2.

5. detsembril 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga:

1. Pooled loevad, et hageja nõuded tulenevalt laenulepingust xxx on lõppenud.

2. Pooled kinnitavad vastastikku, et neil puuduvad üksteise suhtes kõnealusest tulenevalt igasugused nõuded.

3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolevas dokumendi punktis nr 2 sõlmitud kompromissleping ja lõpetada menetlus kompromissi kinnitava määrusega. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses.

5. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe.

6. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõppemise tagajärgedest, mh vastavalt TsMS §-le 432. Hagejat esindab menetluses professionaalne lepinguline esindaja, mistõttu hageja täiendavaid selgitusi kohtult ei vaja. Kostjat esindab samuti professionaalne esindaja, kuid selguse huvides kinnitab kostja, et talle on teada ja arusaadav, et kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisel teeb kohus kostja suhtes kohtulahendi, mis on kostja jaoks täitmiseks kohustuslik ja mille sisulist läbivaatamist kohtumenetluses enam ei toimu.

7. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.

8. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 297,50 eurot Bondora AS arveldusarvele nr xxx.

Kohtu seisukoht 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

4. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 297,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik