2-25-12345/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-12345

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2929.02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479),

lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX)

Kostja: A.S (IK XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista A.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS-i ja kostja vahel

08.11.2020 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingust nr xxxx tulenev:

2.1.

põhivõlgnevus 571.86 eurot;

2.2.

viivis 57.99 eurot;

2.3.

viivis põhivõlalt (571.86 eurot) alates 09.12.2025 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses;

2.4.

võla sissenõudmiskulu 50 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 25% ulatuses A.S-i kanda ja 75% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 676 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

6. Välja mõista A.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

133.75 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. A.S-il tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole xxxx viitenumbriga xxxx.

1(7)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010

Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.07.2025 Viru Maakohtule hagi A.S-i (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 1995.16 eurot, intressi 176.81 eurot, haldustasu 9.57 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 258.54 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja esitas

18.09.2025 vastuses täiendavad selgitused ja vähendatud nõude.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Inbank AS-i (esialgne võlausaldaja) ja

kostja vahel 08.11.2020 sõlmitud Inpay makselahenduse leping nr xxxx, krediidilimiidiga

2000 eurot, intressiga 22% aastas, krediidikulukuse määraga 28,11% aastas. Kostjal tuli

lepingu alusel võetud krediit tagastada 5. kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast

krediidisummast vastavalt krediidiandja poolt digikanalis esimesel pangapäeval avaldatud

arvestusele.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis

05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

19.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.12.2024 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas 31.01.2024 (hagis ekslikult 2023) kostja vastased nõude

hagejale koos õigusega nõude kõrvalnõudeid. Hagejale on tekkinud võlgnevuse

sissenõudmisega kulud 50 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas algne

krediidiandja kostja maksevõimet taotluses esitatud andmete, maksehäireregistrite taust.ee ja

Creditinfo.ee (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud) põhjal. Sissetuleku

kontrollimiseks tegi krediidiandja päringu Maksu- ja Tolliametile, mille põhjal kinnitatud

igakuise sissetuleku suurusena 1002.13 eurot lepingu sõlmimisele eelneva 11 kuu jooksul.

Hageja leiab, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, samuti arvestades antava krediidi suurust.

Hageja leiab, et isegi kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei pea hageja esitama ümberarvestust, sest kõikide osamaksete tähtaeg on saabunud

05.09.2025, s.o ühe aasta jooksul alates krediidi viimasest kasutuselevõtust septembris 2024.

Kostja on lepingu alusel saanud krediiti kokku 5644.18 eurot ja teinud tagasimakseid kokku

5072.32 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 571.86 eurot ja viivis

seadusjärgses määras alates 06.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Kostja on menetlusdokumendid kättetoimetamise portaali vahendusel 23.09.2025 kätte

saanud. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks ja tema ärakuulamiseks

taotluse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt, s.o hiljemalt 07.10.2025 ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega

2(7)

taotlenud enda ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Hagi hind on 2929.025 eurot, s.h põhinõue 1995.16 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga Inpay makselahenduse lepingut (krediidi kokkulepitud

limiidi piires kasutamiseks) (dtl 49-56) sõlmides krediidiandja tegutses oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Samuti on krediidiandja menetluses

vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjale

kasutada (korduvkasutatavat) krediiti kuni 2000 eurot. Kostjal oli vastavalt Inpay

makselahenduse lepingu tingimuste p-le 8.3. (dtl 52) kohustus tagastada tähtajatult sõlmitud

lepingu alusel kasutuselevõetud krediit igakuiste maksetega, tasudes vähemalt minimaalse

osamakse 3% krediidilimiidi summast.

6. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

7. Kohus tuvastas, et 08.11.2020 sõlmitud lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 28,11%

aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane

avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2020 18,68%,

kolmekordne määr seega 56,04%).

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

3(7)

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te

3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

Krediidiandja ei saa laenutaotluse rahuldamisel lähtuda üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku

laenamise põhimõte oma eesmärke.

9. Hageja selgituste põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksevõime hindamisel kostja

esitatud avaldatud teabest (sissetulek 1002 eurot, kohustused 200 eurot). Samuti on teostatud

päringud maksehäirete olemasolu kontrollimiseks (maksehäired puudusid; dtl 4) ning Maksu-

ja Tolliametile sissetuleku kontrollimiseks. Hageja ei ole Maksu- ja Tolliameti päringu vastust

kohtule esitanud.

Kohus selgitas 01.09.2025 määruses hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist. Kohus selgitas muuhulgas, et hagist peab nähtuma, milliste

andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud kostjal finants- ja muude

kohustuste olemasolu ja suurust. Samuti kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab hageja tõendama, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab,

et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel tulenevalt laenusumma suurusest

(nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Kohtu

hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet vähemalt

kohustuste kohta (s.o isegi kui lugeda piisavaks sissetuleku kontrollimine Maksu- ja Tolliameti

andmete põhjal) piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna

alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav

laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks

küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi maksehäire andmebaasist ega Maksu- ja

Tolliameti päringuvastusest saadavad andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida

kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et

krediidiandja oleks üldse kostjalt tema kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata.

Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete

tõesusele tuginemisele. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu

taotlemisel ebaõigeid andmeid. Samuti seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või laenuperioodi pikkusest.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS §

4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei

esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.

Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus

läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine oli ebapiisav ja toimunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkudes.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

4(7)

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohtu

selgituse kohaselt sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole vaid juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Lepingu sõlmimise ajal

08.11.2020 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%, seega

kostja ei pea tasuma hagejale intressi. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Hageja ei ole kohtule puuduste kõrvaldamisena esitanud selgitusi selle kohta, et milliste

osamaksetega kostja võlgnevusse jäi, mis tõid kaasa lepingu ülesütlemise. Hageja esitatu

põhjal sai kostja kokku krediiti 5644.18 eurot ja tagastas 5072.32 eurot, kuid ei ole välja

toonud, mille katteks (s.o põhiosa, intress jms) kostja tehtud maksed on arvestatud, mille alusel

saaks hinnata, kas kostja on teinud krediidiandjale igakuiselt kokkulepitud makseid nõutavas

suuruses.

Ümberarvestuse esitamise osas kohus märgib, et hageja tuginemine VÕS § 4061 lg-s 4

sätestatud eeldustele ei ole asjakohane, kuivõrd siit ei tulene tähtajatu tarbijakrediidilepingu

kestus, vaid nähakse ette krediidikulukuse määra arvutamisel aluseks võetavad kriteeriumid

selliste lepingute puhuks.

Samas kohus leiab, et olukorras, kus pooled on kokku leppinud igakuises makses vähemalt

miinimumsuuruses, kuid ei ole määratud tagastatavate osamaksete maksimaalset suurust,

erinevalt maksegraafiku alusel tagastatavatest krediidilepingutest, ei teki VÕS § 4034 lg 7

kohaselt lubamatu intressi ja kõrvalnõuete tõttu ettemakset, mille arvel saaks lugeda kaetuks

osamaksed põhivõla katteks järgnevatel kuudel, millest omakorda sõltub aeg, millest alates

saab kostja lugeda kolme järjestikuse osamaksega viivituses olevaks. Seega saab sellise

arvelduskrediidi puhul ka VÕS § 4034 lg 7 olukorras lugeda kõik maksed tasutuks põhivõla

katteks ajal kui nad tasuti, mitte pidada neid ettemaksuks, mis lükkaks kolme järjestikuse

osamaksega viivituses olemise aja alguse edasi. Hageja esitatud ülevaate põhjal ja

kokkulepitud maksetähtaega arvestades jäi kostja kolme osamaksega viivitusse alates

05.10.2024 osamaksest. Krediidiandjal esines seega alus öelda leping VÕS § 416 lg 1 kohaselt

üles 27.12.2024. Hageja on tõendanud, et krediidiandja on kooskõlas VÕS § 416 lg-s1

sätestatuga esitanud kostjale 05.12.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 57) ja 27.12.2024

ülesütlemisavalduse (dtl 58). Hageja on teavitanud kostjat ka nõude loovutamisest (dtl 60).

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata

põhivõlg 571.86 eurot (5644.18 - 5072.32).

11. Hageja on taotlenud algses nõudes kostjalt viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o 28.12.2024 lepingus kokkulepitud määras 22% aastas väljamõistmist.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu ei saa hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast (22%

aastas) lähtudes, vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgses

määras. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oli tühine krediidiandja

ja kostja vahel sõlmitud lepingus sisalduv intressikokkulepe, ei kohaldu ka VÕS § 113 lg 1

kolmas lause, mis näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus mõistab kostjalt seega hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise (kasutatud viivisekalkulaatorit) põhinõudelt 571.86 eurot

perioodi 28.12.2024- 08.12.2025 eest 57.99 eurot ja lisanduva viivise alates 09.12.2025 VÕS

5(7)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

12. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud

sissenõudekulusid 50 eurot kolme tasulise kirja saatmise (02.01.2025 (dtl 5), 04.03.2025 (dtl

12), 26.07.2025 (dtl 18)) ja muud makseviivitusega tekkinud kulude kulude katteks.

Kohus selgitab, et seadusest tulenev võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole käsitatav

„muu tasuna“ VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine välistaks (nt TlnRnKo 28.08.2024, 2-22-142669/28, p 21).

Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja

kasuks välja.

13. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 571.86

eurot, viivise 57.99 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras alates 09.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 571.86 eurot

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

15. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 737.89 eurot (põhinõue 571.86 +

viivis 57.99 + sissenõudmiskulud 50 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras

10,15% aastas 58.04 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 2929.02 eurot

umbes 25%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 385 eurot ja

hageja esindaja kulud 676 eurot (4 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta).

Kohus leiab, et riigilõiv 385 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 676

eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud

tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike

arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua

kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja

mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 535 eurot (385 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 133.75 eurot

(25% 535 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

17. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

6(7)

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

7(7)