3-25-614/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-614

Haldusasi

X. X kaebus kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust

logopeedile esitatavate haridusnõuete osas andma

hinnangut X. X välisriigis omandatud kvalifikatsiooni

vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele vastavatele

kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda

väljastatavas hinnangus ning kohustada

Haridus-ja

Teadusministeeriumit otsustama X. X välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja Kamilla Zazõkina

Vastustaja I – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindaja

Meelis Maiste

Vastustaja II ‒ Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud

esindaja Maarja-Liisa Vahi

Kaasatud haldusorgan ‒ Tallinna Haridusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Kohustada Haridus-ja Teadusministeeriumi otsustama

X. X välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle.

2. Jätta rahuldamata kaebus nõudes kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust logopeedile

esitatavate haridusnõuete osas andma hinnangut X. X välisriigis omandatud

kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele vastavatele

kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda väljastatavas hinnangus.

3. Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt X. X kasuks välja menetluskulud summas

682 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.01.2026 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X on lõpetanud Venemaal riiklikult tunnustatud ülikooli Leningradski gosudarstvennõi

universiteet imeni a. A. Puškina, (edaspidi: Ülikool) saades diplomi 12.04.2023. a.

2. X. X esitas taotluse Eesti ENIC/NARIC Keskusele oma dokumentide akadeemiliseks

tunnustamiseks.

3. Eesti ENIC/NARIC Keskus väljastas 18.05.2023 hinnangu nr. 7-1/23/882-2 välisriigi

kvalifikatsioonile, mille kohaselt kaebaja haridusdokument ja sellega tõendatud

kvalifikatsioon vastab magistrikraadi kvalifikatsioonile. Hinnangust nr. 7-1/23/882-2 tuleneb,

et Ülikooli poolt välja antud diplom seerianumbriga 117819 0060034 tõendab, et selle omanik

on täitnud eripedagoogika (defektoloogia) eriala 2-aastase nominaalkestusega kõrghariduse

teise astme õppekava ning temale on antud kvalifikatsioon Magistr. Diplomist seerianumbriga

117819 0060034 tuleneb, et õppeprogrammi fookuseks (profiiliks) on logopeediline töö

haridus- ja tervishoiusüsteemis. Eriala profiil tuleneb ka õppekavast. Hinnangus nr. 7-

1/23/882-2 on jäänud märkimata kaebaja õppeprogrammi fookus (profiil), s.o logopeedia.

4. X. X väitel on tal tekkinud probleem, kuna tööandjad, kes otsivad logopeedi ametikohale

kandidaate, ei soovi sõlmida temaga töölepingut, põhjendades seda asjaoluga, et tema diplomi

hinnangus on märgitud vaid defektoloogia eriala ning puudub viide logopeedia

spetsialiseerumisele. X. X potentsiaalsed tööandjad pöördusid ka Tallinna Haridusameti

poole, selleks, et täpsustada, kas kaebaja saab töötada logopeedina. Tallinna Haridusamet

kirjutas, et kaebaja ei saa töötada logopeedina, kuna Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangus

ei ole märgitud, et kaebaja profiiliks on logopeedia.

5. X. X pöördus 04.02.2025 Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole ja palus täiendada

olemasolevat hinnangut nr. 7-1/23/882-2 välisriigi kvalifikatsioonile, lisades kaebaja

õppekava spetsialiseerumise, s.o logopeediline töö haridus- ja tervishoiusüsteemis.

6. Eesti ENIC/NARIC Keskus vastas 13.02.2025, et ta keeldub hinnangut nr. 7-1/23/882-2

täiendamast. Eesti ENIC/NARIC Keskus selgitas, et ei pea kordama teavet, mis kajastub

akadeemilisel õiendil, seda peab vaatama tööandja. Eesti ENIC/NARIC Keskus rõhutas, et

tema ei ole kutsealane pädev asutus ega hinda kutsekvalifikatsioone. Eesti ENIC/NARIC

Keskus märkis, et pädevaks asutuseks selles küsimuses on Haridus- ja Teadusministeerium

(edaspidi: HTM).

7. X. X pöördus 25.02.2025 HTM-i poole välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks.

8. HTM vastas kaebajale, et välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ei toimu ja tagastas

ka tasutud riigilõivu. HTM märkis, et töötaja kvalifikatsioonile vastavuse hindamise õiguslik

pädevus on tööandjal. HTM märkis ka, et kaebaja saab pöörduda Eesti Logopeedide Ühingu

poole kutse taotlemiseks.

9. X. X pöördus 25.02.2025 Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole ja kirjutas, et HTM ka ei

saanud aidata, tema probleem jääb aktuaalseks ja palus otsuse ümber vaadata.

10. Eesti ENIC/NARIC Keskus vastas 26.02.2025, et „Eesti ENIC/NARIC Keskuse

hinnangus on märgitud eriala, mis ongi erialaks. Keskus ei loo ega moodusta ise erialasid vaid

kinnitab, nagu see on märgitud diplomile. Kui spetsialiseerumist või suunda või muud profiili

ei ole hinnangus, ei tähenda see, et seda ei ole. Eesti ENIC/NARIC Keskus ei saa omada

vastutust selle eest, et mõni tööandja arvab teisiti.“

11. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.03.2025 X. X kaebus nõuetes: 1) tuvastada Eesti

ENIC/NARIC Keskuse 13.02.2025.a ja 26.02.2025.a otsuste õigusvastasus; 2) tühistada Eesti

ENIC/NARIC Keskuse 13.02.2025.a ja 26.02.2025 otsused; 3) kohustada Eesti ENIC/NARIC

Keskust täiendama olemasolevat hinnangut nr. 7-1/23/882-2 välisriigi kvalifikatsioonile,

lisades kaebaja õppekava spetsialiseerumise/profiili (s.o logopeediline töö haridus- ja

tervishoiusüsteemis).

12. Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2025 menetlusse X. X kaebuse nõudes: „Kohustada

Eesti ENIC/NARIC Keskust logopeedile esitatavate haridusnõuete osas andma hinnangut X.

X välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele

vastavatele kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda väljastatavas

hinnangus.“

13. Tallinna Halduskohus otsustas 26.05.2025 määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus

menetluses. Kohus määras, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid seisukohti,

taotlusi ja tõendeid kuni 30.06.2025 ning vastuväiteid poolte esitatule kuni 31.07.2025. Kohus

andis teada, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.08.2025 Tallinna Halduskohtu

kohtukantselei kaudu.

14. Kohus tegi 14.08.2025 kaebajale kohtunõude, kuna tutvunud menetlusosaliste

seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leidis kohus, et olemasoleva nõude ja

menetlusosaliste ringiga ei pruugi kaebaja oma eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul oleks

eesmärgipärane haldusasja 3-25-614 menetlusse kaasata teise vastustajana HTM, kuna

tõenäoliselt on kaebaja kvalifikatsiooni tunnustamine HTM-i pädevuses ning seetõttu oleks

HTM ka kohustamisnõude õigeks adressaadiks. Kaebajal tuli esitada enda seisukoht

kohtunõudele hiljemalt 19.08.2025.

15. Tallinna Halduskohus tühistas 18.08.2025 määrusega Tallinna Halduskohtu 26.05.2025

määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.08.2025

Tallinna Halduskohtu kohtukantselei kaudu.

16. Kaebaja esitas vastuse kohtunõudele 18.08.2025. Kaebaja teavitas, et on nõus kaebuse

täiendamisega kohtu pakutud moel ja täiendava vastustaja kaasamisega. Kaebaja soovib siiski

jääda ka olemasoleva nõude juurde, st parandada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut (kus

oleks märgitud, et kaebaja erialaks oli logopeedia), mis annaks kaebajale praktilist kasu, kuna

tööandjad ikkagi nõuavad Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut. Kaebaja soovib esitada

veel järgnevad nõuded: 1) tuvastada, et Eesti ENIC/NARIC Keskuse poolt väljastatud

hinnang X. X (isikukood: XXX) hariduse kohta sisaldab ilmset viga, märkides ekslikult

erialaks „eripedagoogika“; 2) kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust parandama nimetatud

vea, tagades hinnangu sisulise õigsuse ja vastavuse tegelikele andmetele. Juhul, kui kohus

leiab, et Eesti ENIC/NARIC Keskus siiski ei ole pädev andma/parandama hinnangut, kas X.

X (isikukood: XXX) võib oma välisriigis omandatud diplomiga töötada Eestis logopeedina,

siis palub kaebaja kohtul anda hinnangut, kas Eesti ENIC/NARIC Keskus on kohustatud

andma korrektse ja sisuliselt õige hinnangu X. X (isikukood: XXX) õppekraadile, sealhulgas

vastama, kas X. X (isikukood: XXX) magistrikraad vastab Eesti magistrikraadile logopeedias,

mitte eripedagoogikas, nagu ENIC/NARIC seni on ekslikult märkinud.

17. Tallinna Halduskohus uuendas 19.08.2025 määrusega haldusasja 3-25-614 arutamise,

tunnistas teiseks vastustajaks HTM-i ning muutis kaebust, täiendades seda alternatiivse

kohustamisnõudega järgmises sõnastuses: „Kohustada Haridus-ja Teadusministeeriumit

otsustama X. X välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle“. Ühtlasi kaasas kohus

menetlusse kaasatud haldusorganina Tallinna Haridusameti. Kohus ei pidanud vajalikuks ega

põhjendatuks menetleda kaebaja 18.08.2025 vastuses formuleeritud täiendavaid nõudeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

18. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Hinnangus nr. 7-1/23/882-2 on jäänud märkimata kaebaja õppeprogrammi fookus (profiil)

(s.o logopeedia). Varem Eesti ENIC/NARIC Keskus märkis hinnangus ka taotlejate profiili.

Tööturul on kaebajal tekkinud probleem, kuna tööandjad, kes otsivad logopeedi ametikohale

kandidaate, ei soovi sõlmida kaebajaga töölepingut, põhjendades seda asjaoluga, et tema

diplomi hinnangus on märgitud vaid defektoloogia eriala ning puudub viide logopeedia

spetsialiseerumisele. Kuna kaebaja diplomi hinnangus ei kajastu eraldi logopeedi eriala,

leiavad tööandjad, et kaebajal puudub sobiv kvalifikatsioon logopeedi ametikoha täitmiseks.

2) Eesti ENIC/NARIC Keskus kirjutab oma 13.02.2025.a vastuses, et “Eesti ENIC/NARIC

Keskus on märkinud oma hinnangus erialaks eriala nimetuse, nagu see on diplomil, ja see

ongi taotleja eriala – eripedagoogika (defektoloogia). Eesti ENIC/NARIC Keskus märgib oma

hinnangus eriala nimetuse, nagu see on diplomil ja nagu on erialaks, mille diplomiomanik

õppekavaga läbis. Eesti ENIC/NARIC Keskus ei korda teavet, mis kajastub akadeemilisel

õiendil.”. Seega Eesti ENIC/NARIC Keskus võrdsustab mõisteid „defektoloogia“ ja

„eripedagoogika“. Defektoloogia harud on eripsühholoogia, eripedagoogika, eri puuete

diagnostika ja ravi, logopeedia ja fonopeedia. Seega defektoloogia on laiem teadusharu, mis

hõlmab mitmeid valdkondi, sealhulgas logopeediat. Kuna defektoloogia võib hõlmata ka

muid suundi (näiteks eripedagoogika), on oluline eriala profiili selgelt määratleda. Kuna

kaebaja haridus sisaldas süvendatud õpet logopeedilises töös, peaks see olema kajastatud ka

ENIC/NARIC hinnangus. ENIC/NARIC Keskus kui välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide

ning õppeperioodide hindamise pädeva asutusena, peab olema teadlik sellest, et defektoloogia

kui teadus- ja õppevaldkond on lai ning hõlmab erinevaid spetsialiseerumisi, sealhulgas

logopeediat. ENIC/NARIC Keskus kui pädev asutus peab arvestama mitte ainult diplomi

esiküljel märgitud üldist eriala, vaid ka kogu õppekava sisu ja spetsialiseerumisega, mis on

määravaks taotleja tegeliku kvalifikatsiooni hindamisel. Kui logopeedia eriala ei ole

hinnangus eraldi märgitud, loob see eksliku eelduse, et kaebaja ei ole logopeediks

kvalifitseeritud ja takistab tal logopeedina töötamist. Varasemas praktikas on Eesti

ENIC/NARIC Keskus märkinud hinnangus ka taotlejate profiili.

3) ENIC/NARIC Keskuse väide, et tema potentsiaalsed tööandjad peaavad ise hindama tema

diplomi, on ebamõistlik. Taotleja jaoks on suur praktiline tähtsus, kas tal on olemas töökohale

või õppeasutusse kandideerimisel ENIC/NARIC keskuse hinnang, mis kinnitab

magistrikraadile vastava hariduse olemasolu. On ebamõistlik lahendus, et inimene peab iga

kord pidama võimaliku tulevase tööandjaga kohtuvaidlust selle üle, kas tal on

magistrikraadile vastav haridus või mitte, kui tööandja tugineb vabariigi Valitsuse 06.04.2006

määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise

tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 89) § 13 lg 1 esimese lause alusel ENIC/NARIC

keskuse hinnangule. Tööandjal ei ole vajalikku teadmist ega oskusi hinnata, kas diplom

vastab kõigile Eesti haridussüsteemi nõuetele või on välja antud ametlikult tunnustatud

asutuse poolt. Seetõttu on tööandja kohustatud tuginema pädeva asutuse, nagu Eesti

ENIC/NARIC Keskuse, hinnangule, mis kinnitab välisriigi kvalifikatsiooni vastavuse Eesti

hariduse ja tööalaste nõuetega.

4) Eesti ENIC/NARIC Keskuse otsused mõjutavad ka kaebaja õigust saada kutse. Eesti

Logopeedide Ühingu kutse andmise korra kohaselt „kutse logopeed, tase 7“ taotlemise

eeltingimused on: a) omandatud magistrikraad logopeedias või sellega võrdsustatud

haridustase, b) töökogemus logopeedina (keskmine töökoormus minimaalselt 270 tundi

aastas) pärast erialase magistriõppe läbimist. Seega isegi, kui Eesti Logopeedide Ühing

tugineb kaebaja diplomile ega lähtu Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust nr. 7-1/23/882-2,

ei vasta kaebaja siiski kutse taotlemise tingimustele. Peamine takistus on töökogemuse

puudumine, mis on tingitud asjaolust, et tööandjad ei sõlmi temaga töölepinguid logopeedi

ametikohale. See loob olukorra, kus kaebaja ei saa kutset taotleda, kuna tal puudub vajalik

töökogemus, kuid samal ajal ei saa ta ka töökogemust omandada, kuna tal puudub kutse.

19. Haridus- ja Noorteamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Eesti ENIC/NARIC Keskus on oma hinnangu andnud, et kaebaja omandatud haridus

vastab Eestis kehtivale magistrikraadi kvalifikatsioonile eripedagoogika (defektoloogia)

erialal, mida tööandja saab tunnustamisel kasutada. Eesti ENIC/NARIC Keskus ei ole pädev

asutus hindama, kas eripedagoogika (defektoloogia) eriala magistrikraad on võrreldav

logopeedi magistrikraadiga, Eesti ENIC/NARIC Keskus saab anda hinnangu, kas välisriigis

omandatud haridus vastab Eestis kehtivale magistrikraadile sama eriala puhul.

2) Kaebaja toob oma kaebuses välja, et kaebaja diplomist seerianumbriga 117819 0060034

tuleneb, et õppeprogrammi fookuseks (profiiliks) on logopeediline töö haridus- ja

tervishoiusüsteemis (diplomi punkt nr. 4, diplomi lk 4). Eriala profiil tuleneb ka õppekavast.

Hinnangus nr. 7-1/23/882-2 on aga jäänud märkimata kaebaja õppeprogrammi fookus

(profiil) (s.o logopeedia). Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega. Diplomil, seerianumbriga

117819 0060034, ei ole märgitud õppeprogrammi fookust (profiili) logopeediline töö haridus-

ja tervishoiusüsteemis. Diplomile on märgitud eriala, milleks on eripedagoogika, mis on ka

kantud vastustaja hinnangule. Fookus (profiil) on märgitud akadeemilisele õiendile (diplomi

lisale), koos läbitud ainekursuste, moodulite, läbitud praktika, magistritöö teema ja muu

õppetööga seonduvaga.

3) Varasemates hinnangutes on vastustaja poolt tehtud eksimus, märkides hinnangusse

spetsialiseerumise või fookuse, sellega põhjustas vastustaja tööandjate hulgas segadust ja

väärarusaamu, nagu oleks just selle lisamise tõttu isik sobiv töötamaks üldhariduskoolis või

koolieelses lasteasutuses logopeedina. Tööandjate oskamatus hinnata, mis on eriala (vene

keeles transkribeerituna spetsialinost) ja mis on Eesti ENIC/NARIC Keskuse nõuandva ja

informatiivse akadeemilise tunnustamise eesmärgil antav hinnangu staatus ning tehes selle

hinnangu baasil vääraid otsuseid, loobus vastustaja hinnangus fookuse (profiili) märkimisest.

Kui tööandja on lubanud nendel, kellel Eesti ENIC/NARIC Keskus on lisaks erialale

märkinud hinnangule ka fookuse (profiili), töötada logopeedina, siis tegevus ei ole tööandja

poolt olnud seaduspärane. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele (KELS) ja põhikooli- ja

gümnaasiumiseadusele (PGS) peab logopeedil olema erialane magistrikraad. Kaebaja ja sama

kõrgkooli lõpetajate erialaks on eripedagoogika (defektoloogia), mitte logopeedia. Kui

logopeedina töötamiseks peab olema erialane magistrikraad, siis profiil või fookus ei ole

erialaks. Juhul, kui vastustaja on selle varasemasse hinnangusse märkinud, on vastustaja

jätkuvalt seiskohal, et isikul ei ole siiski logopeedi kutsekvalifikatsiooninõue täidetud, sest

puudub erialane magistrikraad.

4) Eesti ENIC/NARIC Keskus ei ole logopeedi kutsealase tunnustamise pädev asutus ega ole

juriidiliselt pädev kinnitama isiku vastavust logopeedi ametikohale. Selle tõttu märgib

vastustaja I hinnangus vaid eriala nimetuse, nagu see on kantud diplomile. Muu vajalik info

nt. kitsama profiili, läbitud õpingute ja praktika osas, mida tööandja vajab ametikohale

sobimise otsuse tegemisel, on tööandjale näha akadeemiliselt õiendilt. Eesti ENIC/NARIC

Keskuse hinnang ei asenda diplomit ega akadeemilist õiendit. Vastustaja hinnangus on

märgitud eriala nagu see tegelikult oli ja diplomil kajastub – eripedagoogika (defektoloogia).

Logopeedia ei ole olnud erialaks, mida kaebaja seisukohalt peab hinnangus erialana märkima.

Sellega seoses, kui tööandja ei näe, et kaebaja oleks täitnud logopeedia eriala õppekava, siis

on see tööandja seisukoht, et isikul puudub logopeedina töötamiseks sobiv kvalifikatsioon.

Vastavalt KELS § 221 lg-le 7 on lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõudeks erialane

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse. Vastustaja pädevuses ei

ole anda hinnangut või kinnitusi, kas isik vastab lasteasutuse logopeedi

kvalifikatsiooninõudele, st et kas tema haridus on logopeedina töötamiseks kohane. Vastustaja

ülesandeks on hinnata haridustaset ja määrata vastavus kõrgharidusastmete süsteemis. Eesti

ENIC/NARIC Keskus on andnud hinnanguga teabe õppeasutuse, läbitud eriala ja saadud

kraadi kohta ning teinud ettepaneku tunnustada kvalifikatsiooni magistrikraadile vastavana.

Vastustaja hinnanguga saab tööandja teabe, millisele haridustasemele või kõrgharidusastmele

kvalifikatsioon vastab ja millise Eesti kõrgharidussüsteemi kraadiga on välisriigi kraad

võrdsustatud.

5) Kaebaja kõrgkooliõpingute erialaks oli eripedagoogika (defektoloogia), mis on märgitud ka

kaebajale esitatud hinnangus. Kui Tallinna Haridusameti kirjutab, et kaebaja ei saa töötada

logopeedina seetõttu, et Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangus ei ole märgitud profiiliks

logopeedia, siis on tegemist Tallinna Haridusameti ebakompetentsuse ilmingu ja

asjatundmatusega. Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang ei ole suunatud reguleeritud

kutsealal töötamiseks ega ole ka sellele õiguse andmiseks. Eesti ENIC/NARIC Keskus

määrab vastavuse hariduskvalifikatsioonile märkides hinnangusse eriala nimetuse. Kaebaja

erialaks on diplomi järgi eripedagoogika (defektoloogia), profiil ei ole eriala. Logopeed on

koolieelse lasteasutuse seaduse ja PGS kohaselt reguleeritud kutse ja kuulub kutsealase

tunnustamise alla. Eesti ENIC/NARIC Keskusele on antud pädevus hinnata ja määratleda

haridustaset, mitte viia läbi kutsealast hindamist. Kutsealase hindamise käigus hinnatakse, kas

eripedagoogika (logopeedia) eriala lõpetaja koos kõige õppekavas sisalduvaga vastab

logopeedi kvalifikatsioonile või mitte. Kutsealane hindamine ja selle vastavuse otsustamine ei

ole vastustaja pädevuses. Töökogemus ega kutse saamine ei sõltu Eesti ENIC/NARIC

Keskuse hinnangust, kuna hinnang ei piira kaebaja õigust saada kutset või teha tööd. Eesti

Logopeedide Ühing annab kutse vastavalt kutse andmise korra kohaselt ning vastustaja sinna

ei sekku, samuti ei saa tõmmata otsest seost Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangu ja

töötamise vahele, kuna hinnang ei ole õigustloov dokument, vaid pädevale asutusele

informatiivne ja nõuandev dokument.

20. Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega (VKTS) on võetud siseriiklikult

üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 07.09.2005, direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise kohta, mille eesmärk on kehtestada nõuded kutsekvalifikatsioonide

liikmesriikidevahelise tunnustamise lihtsustamiseks. Seega VKTSi kohaldamise eelduseks on,

et isik peab olema omandanud hariduse peamiselt Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis (VKTS § 4 lg 2).

Eeltoodu tähendab, et nimetamata ehk kolmanda riigi hariduse korral ei kohaldu üldreeglina

VKTS ja rääkida ei saa välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest VKTSi tähenduses.

Erandjuht, mil 3 kolmanda riigi hariduse korral VKTSi regulatsioon siiski kohaldub, on

olukord, kui isiku haridus on küll omandatud peamiselt muus välisriigis kui Euroopa Liidu

liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kuid

sellisel juhul peab isikul olema kolmeaastane asjaomasel kutsealal töötamise kogemus, mis on

omandatud ja tõendatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Liidu või

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis (VKTS § 4 lg 2 p 2).

Ehk tegemist on olukorraga, mil isik on küll omandanud oma hariduse kolmandas riigis, kuid

vastuvõttev riik, kus isik on soovinud töötada, on lugenud isiku omandatud hariduse

vastuvõtvas riigis kutsealale/ametikohale kehtivatele miinimumnõuetele piisavaks ja

võimaldanud juurdepääsu reguleeritud kutsealal/ametikohal töötamiseks. Kui isik on

vastuvõtvas riigis vähemalt kolm aastast vastaval kutsealal/ametikohal töötanud, on tal

edaspidi õigus taotleda välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist juba VKTSi alusel.

Käesoleva juhtumi puhul puudub isikul alus taotleda välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamist VKTSi alusel, sest puuduvad alused VKTSi kohaldamiseks. Hariduse

valdkonnas täiendavaid siseriiklikke kolmanda riigi kvalifikatsioonide tunnustamise

regulatsioone seadusandja kehtestanud ei ole – erinevalt nt tervishoiu- ja

veterinaarvaldkonnast (tervishoiu teenuste korraldamise seaduse § 30, veterinaarseaduse §

15). Kuivõrd kehtiv õigusruum käesolevas olukorras kolmanda riigi kvalifikatsiooni

tunnustamiseks õigusnorme ette ei näe ja sellele vaatamata tuleb isiku taotlus sisuliselt

lahendada, tuleb asuda seisukohale, et vastava kvalifikatsiooni tunnustamise küsimuses on

pädev asutus HTM, sest hariduse valdkond kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 58

lõikele 1 HTM-i valitsemisalasse. Vajadusel on võimalik, et HTM edastab kvalifikatsiooni

tõendavad dokumendid hindamiseks pädevale/ asjakohasele erialaliidule nt Eesti Logopeedide

Ühingule, mis on muuhulgas ka logopeedi kutse andja Eestis ning tõenäoliselt kõige pädevam

organ välisriigi kvalifikatsiooni ja Eestis logopeedile kehtestatud kutsekvalifikatsiooni nõuete

võrdlemiseks.

VKTSi § 6 kohaselt saab taotlejaks olla isik, kes on omandanud välisriigi

kutsekvalifikatsiooni ja soovib töötada, sealhulgas ajutiselt, Eestis reguleeritud ametikohal või

kutsealal ning kes on: 1) Eesti kodanik; 2) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema

perekonnaliige, kes viibib Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel; 3) välismaalane,

kes viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel; 4) rahvusvahelise kaitse saaja, kes viibib

Eestis tähtajalise elamisloa alusel.

Seega VKTSi § 6 lõike 3 kohaselt saab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist nõuda ka

kolmanda riigi kodanik, kui ta viibib Eestis elamisloa alusel. Lisaks peavad olema täidetud

VKTSi §-s 4 kirjeldatud tingimused, s.t välisriigi kutsekvalifikatsioon peab vastama § 4 lõikes

2 kirjeldatud nõuetele. Sellisel juhul saab isiku osas läbi viia välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise menetlust VKTSi alusel. Ühegi kolmanda riigi isiku taotluse puhul

automaatseid välistusi teha ei tohi. VKTS on põhiseadusega kooskõlas ja ei piira kolmandate

riikide isikute õigusi ega vabadusi. Probleem tõusetub aga sellest, et kehtiv õiguskord ei

reguleeri kolmanda riigi kvalifikatsiooni tunnustamist hariduse valdkonnas. Seega tuleb

pidada põhjendatuks, et selliste taotlustega tegeleb hetkel pädeva asutusena HTM, kes

vajadusel kaasab vastavaid asjakohaseid asutusi isiku kvalifikatsiooni hindamisel.

21. Tallinna Haridusamet toob välja, et PGS ning alusharidusseaduse (AHS) kohaselt on

haridusasutuste töötajatega (sh logopeedide, sotsiaalpedagoogide jmt) töölepingute sõlmimine

ning muude personaliga seotud otsuste tegemine haridusasutuste direktorite ülesandeks.

Tallinna Haridusamet sõlmib töölepinguid üksnes viidatud asutuste direktoritega ja seni ei ole

tekkinud vajadust hinnata välisriigis omandatud hariduse vastavust analoogsele siseriiklikule

erialasele magistrikraadile.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja haridust tõendavate dokumentide vastavuse

hindamist koordineerib HTM. Tallinna Haridusamet ja linna haridusasutused saavad

kolmandates riikides väljastatud kutsekvalifikatsiooni vastavuse hindamisel lähtuda üksnes

ENIC/NARIC Keskuse ja/või ministeeriumi poolt väljastatud kinnitustest. Kui kinnitus

puudub või jääb sellel märgitud kutsekvalifikatsioon ebaselgeks, siis loetakse esitatud

dokumendid mittenõuetekohasteks. Haridusasutustel üle Eesti puudub võimekus võrrelda

välisriigis omandatud hariduse vastavust analoogsele siseriiklikule erialasele magistrikraadile

ning see ülesanne peab olema HTM-i ja/või ENIC/NARIC Keskuse pädevuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Kohus on vaidluse eset sisuliselt käsitlenud 14.08.2025 kohtunõudes, 19.08.2025

kohtumääruses (p 18) ning 10.10.2025 kohtunõudes. Haldusasja 3-25-614 vaidluse ese

seisneb eelkõige pädeva haldusorgani väljaselgitamises, kes otsustaks logopeedi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle, kui erialane haridus on omandatud väljaspool Euroopa

Liitu. HTM tõi oma 19.09.2025 vastuses kohtule välja, et: „/…/ kehtiv õiguskord ei reguleeri

kolmanda riigi kvalifikatsiooni tunnustamist hariduse valdkonnas. Seega peame

põhjendatuks, et selliste taotlustega tegeleb hetkel pädeva asutusena Haridus- ja

Teadusministeerium, kes vajadusel kaasab vastavaid asjakohaseid asutusi isiku

kvalifikatsiooni hindamisel.“ Kohus märkis 10.10.2025 kohtunõudes, et sellega ongi vaidlus

sisulise lahenduse leidnud, st kaebaja välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise üle peab

otsustama HTM. Kohus ei näinud sellises olukorras edasisel kaebuse sisulisel arutamisel

mõtet ning tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda läbirääkimistesse, et lõpetada haldusasja

menetlus kompromissiga. Menetlusosalised ei jõudnud siiski kompromissile seetõttu, et

kaebaja ei loobunud nõudest, millega kaebus menetlusse võeti, st kohustada Eesti

ENIC/NARIC Keskust logopeedile esitatavate haridusnõuete osas andma hinnangut X. X

välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele vastavatele

kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda väljastatavas hinnangus. Lisaks ei

olnud vastustajad nõus kaebaja menetluskulude hüvitamisega.

23. Seega, kohustamisnõue kohustada HTM-i otsustama X. X välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise üle, tuleb rahuldada. Sisuliselt on HTM kaebuse õigeks võtnud. Lisaks HTM

poolt väljatoodule on ka seaduste tasandil (vt PGS § 74 lg 51, KELS § 22 lg 8 ja KELS-i

alates 01.09.2025 asendava AHS § 29 lg 9 ) sätestatud, et VKTS § 7 lg-s 2 sätestatud pädev

asutus on HTM. HTM on möönnud, et kehtiv õiguskord ei reguleeri kolmanda riigi

kvalifikatsiooni tunnustamist hariduse valdkonnas, mistõttu jääb sellest tulenevalt ebaselgeks,

milliste õigusnormide alusel kaebaja kutsekvalifikatsiooni hinnatakse. Praegusel hetkel, kui

kutsekvalifikatsiooni hindamist pole toiminud, oleks siiski ennatlik asuda seisukohale, et

kaebaja õigused saavad olema rikutud. Kohus viitas küll 19.08.2025 määruses võimalusele, et

õigusliku regulatsiooni ebaselgus võib olla probleemne põhiseaduse aspektist (määruse p-s 19

küsimus nr 2 HTM-le) ja tekitada küsimusi seonduvalt õigusselgusega, kuid olukorras, kus

HTM alles hakkab kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, ei saa kaebaja õiguste rikkumist

veel sedastada.

24. Kohus tõi 10.10.2025 kohtunõude p-s 7 välja: „Kaebaja on väljendanud soovi parandada

Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut (kus oleks märgitud, et kaebaja erialaks oli

logopeedia), mis annaks kaebajale praktilist kasu, kuna kaebaja väitel tööandjad ikkagi

nõuavad Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut. Kohus märgib, et olukorras, kus HTM

annab hinnangu kaebaja kutsekvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti õigusaktide, on see niigi

kehtiv kõigi Eesti tööandjate jaoks, kohus ei mõista, millest kaebajal vastupidine kahtlus

tekib. Kohtule nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saavutada tema hariduse tunnustamine,

oluline polegi niivõrd see, milline tekst mõnele dokumendile/tõendile trükitakse. Kohus on

varasemalt selgitanud, et ENIC/NARIC Keskuse hinnangutel/tõenditel ei ole õigustloovat

tähendust, st kellgi omandatud haridust ümber kvalifitseerida pole ENIC/NARIC Keskuse

pädevuses (19.08.2025 määrus, p 21) Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks ega põhjendatuks

menetleda kaebaja 18.08.2025 vastuses formuleeritud täiendavaid nõudeid, mis olid suunatud

ENIC/NARIC Keskuse väljastatud tõendi parandamisele. Kohus jääb varasemalt väljendatud

seisukoha juurde ja leiab, et kui kompromissi ei sünni ja haldusasi tuleb lahendada

kohtuotsusega, siis ENIC/NARIC Keskuse vastu suunatud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna

kaebuse eesmärk on juba saavutatud HTM vastu suunatud nõudega.“ Kohus jääb selle

seisukoha juurde ning leiab, et ENIC/NARIC Keskuse vastu suunatud kohustamisnõue tuleb

jätta rahuldamata. Vastustaja I on selgitanud, et oma varasemates hinnangutes on vastustaja I

poolt tehtud eksimus, märkides hinnangusse spetsialiseerumise või fookuse, millega

põhjustati tööandjate hulgas segadust ja väärarusaamu, nagu oleks just selle lisamise tõttu isik

sobiv töötamaks üldhariduskoolis või koolieelses lasteasutuses logopeedina. Tööandjate

oskamatus hinnata, mis on eriala (vene keeles transkribeerituna spetsialinost) ja mis on Eesti

ENIC/NARIC Keskuse nõuandva ja informatiivse akadeemilise tunnustamise eesmärgil antav

hinnangu staatus ning tehes selle hinnangu baasil vääraid otsuseid, tõi kaasa selle, et

vastustaja I loobus enda hinnangus fookuse (profiili) märkimisest. Kohus nõustub

vastustajaga I, et hinnangu andmine kaebaja soovitud sõnastuses loob eksliku mulje, et ENIC/

NARIC Keskus on teinud lõpliku ja siduva otsuse tema kutsekvalifikatsiooni vastavuse kohta

Eestis kehtivate õigusaktide nõuetele (PGS § 741 lg 10, AHS § 29 lg 7), kuigi tegelikult pole

sellise otsuse tegemine ENIC/NARIC Keskuse pädevuses, vaid seda otsustab HTM. Sellel

põhjusel pole põhjendatud ENIC/NARIC Keskuse väljastatavale tõendile kanda infot, mis

praktikas tekitab segadust ning võib viia olukorrani, kus tööle võetakse isikud, kelle

kutsekvalifikatsioon on nõuetekohaselt hindamata.

25. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kahest esitatud nõudest rahuldas kohus ühe,

tuleb kaebaja menetluskulud välja mõista 50% ulatuses. Kaebaja on kaebuse esitamisel

tasunud riigilõivu summas 20 eurot, lisaks on kaebaja kandnud õigusabikulusid 366 eurot

(käibemaksuga, 29.01.2025.a Arve nr 01-178) + 488 eurot (käibemaksuga, 10.03.2025.a

Arve nr 03-469) + 366 eurot (käibemaksuga, 13.06.2025.a Arve nr 06-1076) + 124 eurot

(käibemaksuga, 01.10.2025 arve nr 10-1830) st kokku on kaebaja menetluskulud 1364 eurot.

50% 1364-st on 682 eurot. Kaebaja on kinnitanud, et tal puudub võimalus kuludelt

käibemaksu maha arvestamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos

käibemaksuga (RKHKo 11.05.2022, 3-20-663, p 23) Kohus leiab, et menetluskulud summas

682 eurot tuleb välja mõista HTM-lt, kuna tema vastu suunatud nõue rahuldati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee