2-23-103428/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-103428

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants Group hagi

L.K

õigusjärglaste K.K , G.K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2371,13 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants Group, registrikood:

10746479; lepinguline esindaja Ahto Järvela, e-post:

XXX;

L.K (isikukood XXX) õigusjärglased/kostjad: K.K

(isikukood XXX); G.K (XXX)

Asja läbivaatamine

Ärakuulamine 29.01.2025, xxxx, osales hageja

esindja Ahto Järvela

Ärakuulamine 03.11.2025, xxxx, osales hageja

esindaja Ahto Järvela

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants Group nõue sissenõudekulude summas 50 eurot

ja intresside summas 106,23 eurot saamiseks.

3. Välja mõista L.K (G.K) õigusjärglastelt K.K , G.K hageja OÜ Aktiva Finance Group

kasuks põhivõlgnevus 1500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.09.2022

kuni 31.01.2025 eest summas 407,79 eurot ning viivised alates 01.02.2025 põhinõude

tasumata jäägilt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga 0,08% iga

laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

4. Jätta poolte menetluskulud L.K õigusjärglaste kanda.

5. Välja mõista L.K õigusjärglastelt K.K , G.K hageja OÜ Aktiva Finance Group

kasuks menetluskuludena 970 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb L.K õigusjärglastel K.K-l ja G.K-l tasuda

OÜ-le Aktiva Finance Group alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjatele kätte. G.K-le kätte toimetada

Ametlike Teadaannete kaudu tagaseljaotsus.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja L.K sõlmisid 15.03.2022 laenulepingu nr

xxxx (leping), mille alusel sai L.K laenu summas 1500 eurot. Ta kohustus tasuma laenu

vastavalt sõlmitud maksegraafikule perioodil 15.03.2022 – 15.03.2023. Lepingus nr xxxx

lepiti kokku intressi määr 29,89% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00%.

Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.06.2022 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud

osamakseni, s.o. kuni 20.08.2022 summas 106,23 eurot (38,61 + 34,67 + 32,95). Kostja

ei ole intressi tasunud. L.K ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis

20.08.2022 talle lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 04.09.2022 esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas

06.09.2022 L.K vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants (nüüd OÜ Aktiva Finance Group)

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. 06.09.2022 – tasuline

meeldetuletus maksumusega 25,00 eurot; 15.09.2022 – tasuline meeldetuletus

maksumusega 5,00 eurot; 30.09.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5,00 eurot;

10.10.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5,00 eurot; 19.10.2022 – tasuline

meeldetuletus maksumusega 5,00 eurot; 31.10.2022 – tasuline meeldetuletus

maksumusega 5,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud

summas 50,00 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1500,00

eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o. alates 05.09.2022.a. kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.04.2023.a. lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o. 29,89% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga

7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 266,55 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1500,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni

alates 10.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o. 29,89% aastas.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja OÜ Aktiva Finants Group kasuks

põhivõlgnevus 1500,00 eurot, intress 106,23 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 266,55 eurot; viivised alates 10.04.2023 kuni põhinõude

summas 1500,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,89%

aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350,00 eurot ja hageja õigusabikulud

696,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

31.01.2025 täpsustas hageja asjaolusid ja nõuet.

Leping L.K-ga oli sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil võlaõigusseaduse § 52,

403.1 lg 9 järgi. Laenusaajale on saadetud 14.03.2022 Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe ja 15.03.2022 laenuleping. Laenutaotlus on esitatud

elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Laenusaajale on saadetud Euroopa

tarbijakrediidi standartinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused. Kostja on

tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Laen kanti laenusaaja

arvele. Antud juhul on krediidiandja teinud vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaseks järgimiseks mh alljärgnevat: hinnanud tarbija laenutaotlust ja tarbija poolt

esitatud andmeid, nende põhjal selgitanud välja tarbija varalise seisundi ja tema keskmise

sissetuleku suuruse; laenu võtmise eesmärgi, selgitanud välja tarbija olemasolevad

finantskohustused ja võlgnevused; kontrollinud esitatud andmeid tarbija pangakonto

väljavõtte põhjal, kontrollinud registritest maksehäirete olemasolu, maksehäired

puudusid, laenuandja hindas ja analüüsis laenusaaja maksevõimelisust. Kliendi reserv

võrdub igakuine sissetulek miinus igakuised väljaminekud miinus elamiskulud, sh

majapidamiskulud miinus taotletava laenu osamakse min 300 eurot. Reserv oli 168 eurot

(539,68-0-225-146,58). Kui kohtu hinnangul ei ole eelneva põhjal võimalik veenduda, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4), siis

esitab hageja ümberarvestuse: Laenusaaja ei teinud ühtegi laenumakset, lepingu

ülesütlemine on kehtiv. Põhivõlg on 1500 eurot; saadaolev intress 0 eurot; võlasuhete

intressimäär kuni 1. jaanuar 2023 oli 0%.Viivisenõue alates lepingu ülesütlemisest kuni

arvutuse koostamise kuupäevani lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0.08 % iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest 407,79 eurot (võlg 1500 eurot, viivise periood

04.09.2022-31.01.2024). Hageja palub välja mõista jooksvad viivised põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on

hageja nõue järgmine: hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevust 1500 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 04.09.2022 kuni 31.01.2025 eest summas

407,79 eurot; viiviseid alates 01.02.2025 põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga 0,08% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva

eest; menetluskulud ja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu selgitused

Aktiva Finants Group esitas 09.04.2023.a Harju Maakohtusse hagi L.K vastu võla

nõudes. L.K suri xxxx. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude

nimekiri on L.K õigusjärglastele/kostjatele K.K-le kätte toimetatud 11.02.2025 isiklikult

kättetoimetamisportaali kaudu ja G.K-le 05.07.2025 avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Hageja palub mõista 1500 eurot, intress 106,23 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 266,55 eurot; viivised alates 10.04.2023 kuni põhinõude

summas 1500 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,89%

aastas.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostjate õiguseellane (L.K ) sõlmisid 15.03.2022

laenulepingu nr. xxxx intressiga 29,89%, krediidikulukuse määraga 49%, laenusummale

1500 eurot.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Viidatud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, § 402

lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46;

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1

järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-

2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr

2-21-13098, p 18).

Hageja on laenu andmisel hinnanud tarbija laenutaotlust ja tarbija poolt esitatud andmeid,

nende põhjal selgitanud välja tarbija varalise seisundi ja tema keskmise sissetuleku

suuruse; laenu võtmise eesmärgi, selgitanud välja tarbija olemasolevad finantskohustused

ja võlgnevused; kontrollinud esitatud andmeid tarbija pangakonto väljavõtte põhjal (hagi

lisa 4), kontrollinud registritest maksehäirete olemasolu. Laenuandja on hinnanud ja

analüüsinud kostja maksevõimet (hagi lisa 4 laenuotsus) järgnevalt: kliendireserv=

igakuine sissetulek-igakuised väljamineku- elamiskulud (sh majapidamiskulud*)-

taotletava laenu osamakse 168,10=539,68-0-225-146,58. Administraator süsteem

rahuldas taotluse, kuna reservi jäi 168,1 eurot. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-21-

13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda

seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.

Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21).

Vaatamata asjaolule, et krediidiandja on küsinud pangakonto väljavõtte, leiab kohus, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav

ei olnud. Juba ainuüksi asjaolu, et tarbija on vanaduspensionär (ei nähtu, et isikul oleks

muid sissetulekuid) ning tarbija konto väljavõttelt ei ole näha tegelikke kulutusi (tarbija

võtab sissetuleku välja sulas), peaks olema kohtu hinnangul võimalikuks hoiatavaks

indikaatoriks tarbija finantskäitumisele. Sealjuures arvestades kostja pensionit summas

539,68 eurot ning laenumakset 146,58 eurot ning asjaolu, et laenu väljastamisel on

igakuiseteks väljaminekuteks arvestatud 0 eurot, ehk ei täpsustatud tarbija tegelikke

väljaminekuid, asub kohus seisukohale, et krediidiandja poolt viidatud tegevusi ei saa

lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

ning krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet t

VÕS § 403.4 lg 1 järgi.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(49,00%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.21.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. 15.03.2022 sõlmitud lepingus nr.

xxxx kokku lepitud krediidi kulukuse määr 49,00% vastas Eesti Panga poolt avaldatud

keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

Lepingu alusel on kostjale väljastatud laen summas 1500 eurot, intressimääraga 29,89%.

Kostja kohustus tasuma laenu vastavalt sõlmitud maksegraafikule perioodil 15.03.2022 –

15.03.2023. Tarbija ei ole endisele võlausaldajale ega hagejale midagi tasunud. Laen

summas 1500 maksti tarbija pangakontole (dtl 298), mistõttu tarbija saanud laenu (VÕS

408 lg 1) ja sellest tulenevalt tekkinud laenu tagasimaksemise kohustus. Tarbija ei asunud

laenu tagasi maksma ning 20.08.22 edastas krediidiandjale tarbijale kirjaliku hoiatuse

laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, milles anti tarbijale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks (hagi lisa 2, dtl 108) vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 04.09.2022

esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna tarbija ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja

poolt 20.8.22 avaldusega toimus kehtivalt, kuna tarbija oli sellel kuupäeval

tagasimaksetega viivituses. Laenu tasumata põhiosajääk summas 1500 eurot (tarbija ei

teinud laenutagasimakseid). Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjatelt välja

kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu alusel sissenõutavaks muutunud laenu 1500 eurot.

Hageja nõuab lepingu alusel kostjalt intressivõlgnevust alates 1. osamaksest, so 20.06.22

kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.08.22, kokku summas 106,23 eurot.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 29,89% aastas. Kuna kohus tuvastas

eespool, et lepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes,

tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära. Võlasuhete intressimäär kuni 1. jaanuar 2023 oli 0%. Seega saadaolev

intress on 0 eurot ning hageja intressinõue jääb rahuldamata.

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-

134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

Hageja palub välja mõista viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni arvutuse koostamise

kuupäevani lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0,08% iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest perioodil 04.09.22-31.01.25 summas 407,79 eurot. Viivisenõue on

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud

rahalise kohustuse täitmisega ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 407,79

eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingujärgne viivis 0,08 % päevas tasumata

põhivõlalt alates 01.02.25 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel

põhjendatud.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot. Riigikohus on selgitanud,

et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine

lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks

laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat

keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24).

Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus sissenõudmiskulud 50 eurot hüvitamiseks

rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjatelt tuleb välja mõista

hageja kasuks põhivõlgnevus 1500 eurot ning viivis perioodi eest 04.09.22-31.01.25

summas 407,79 eurot ja edaspidine viivis.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 350 eurot

ja esindustasu 1034 (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud

olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega,

mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h

ning 29.01.2025 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 0,5h, 31.01.2025

seisukoha koostamine ja esitamine 1 h, 03.11.2025 istungiks ettevalmistumine ja istungil

osalemine 0,5h, kokku 6 tundi summas 1014 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud

tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja hagi

täpsustus/nõude ümberarvestus, ei ole toimunud sisulist arutelu ka istungitel (kostjad ei

osalenud) ning hagi ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 6 tundi, kokku summas 600

eurot (6*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid

maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 970 eurot

(350+600+20). Kuna kohus rahuldas hagi praktiliselt kogu ulatuses, so 99%, siis mõistab

kohus hageja menetluskulud kostjatelt välja 970 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (970

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik