2-25-119763/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-119763

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08.12.2025. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-25-119763

Tsiviilasi

U.N-i ja W.Z-i hagi R.U vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: U.N (isikukood XXX; elukoht XXX-i);

Hageja II: W.Z (isikukood XXX; elukoht XXX-i);

Hagejate seaduslik esindaja: S.K (isikukood XXX;

elukoht XXX-i; e-post: XXX);

Kostja: R.U (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX)

Kohtuistungi aeg

08.12.2025. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate U.N-i ja W.Z-i (seadusliku esindaja S.K kaudu) ning kostja

R.U vahel 08.12.2025. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1.R.U maksab alates 2026. aasta jaanuarist lastele U.N-ile ja W.Z-ile elatist

kummalegi 90 eurot kuus, kokku 180 eurot kuus.

1.2.R.U maksab kokkulepitud elatist hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval. Elatis

tuleb maksta laste ema S.K pangakontole.

1.3.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-119763 menetlus U.N-i ja W.Z-i hagis R.U vastu elatise

nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle

pooltele kättetoimetamisest.

1

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.K esitas alaealiste laste U.N-i ja W.Z-i nimel 11.08.2025. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.U-lt elatise saamiseks kokku kahe lapse kohta 260

eurot kuus. Kohus tegi 12.08.2025. a R.U-le makseettepaneku, mille peale viimane esitas

tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus

29.08.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. S.K esitas 08.09.2025. a Tartu Maakohtule laste U.N-i (hageja I) ja W.Z-i (hageja II)

nimel hagiavalduse R.U (kostja) vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad

S.K ja kostja ühised alaealised lapsed. Hageja I, U.N on sündinud XXX a ja hageja II,

W.Z on sündinud XXX .a. Vanemate kooselu on lõppenud ja hagejad elavad ema juures.

Kostja juures on hagejad keskmiselt 8 päeva kuus. Perelepituses leppisid vanemad kokku,

et kostja elatist ei maksa lastele, aga maksab lasteaia arved. Samuti lepiti kokku, et suvel

on lapsed 50% ajast kostja juures. Asjaolud on aga muutunud, sest hageja I ei käi enam

lasteaias ja käib koolis, samuti ei ole hagejad suvel kostja juures 50 % ajast. Seega

varasem kokkulepe kostja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei toimi ja hagejad

soovivad kostjalt elatise väljamõistmist. Elatise osas vanemad kokkulepet ei ole

saavutanud. Kostja teatas, et suveperioodil ta elatist maksma ei pea, juunis maksis kostja

elatist 70 eurot ja augustis 120 eurot, mis ei ole piisav. Hagejate esindaja taotles, et kohus

mõistaks kostjalt alates 2025. aasta septembrist välja elatise hageja I kasuks 140 eurot

kuus ja hageja II kasuks 120 eurot kuus.

3. Kohus võttis hagi 15.09.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostja, R.U esitas 26.09.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta hagiga ei

nõustu. Kostja märgib, et ta soovib, et lapsed oleksid tema juures rohkem kui 8 päeva

kuus. Kostja palve oleks saada lapsi vähemalt 10 päeva kuus ja tulenevalt sellest olen nõus

maksma elatist teisele lapsevanemale 160 eurot kuus.

5. Hagejate seaduslik esindaja, S.K esitas 09.10.025. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles

teatas, et ta kostja vastuväidetega hagile ei nõustu. Hagejate esindaja toob välja, et kuigi

kostja märgib hagi vastuses, et soovib olla lastega vähemalt 10 päeva kuus, siis varem ei

ole kostja sellist soovi avaldanud ja isegi, kui lapsed oleksid kostja juures 10 päeva kuus,

siis oleks seaduse alusel arvutatud elatise miinimumsumma suurem kui 160 eurot kahe

lapse peale kokku.

6. 08.12.2025. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hagejate seaduslik

esindaja S.K ja kostja R.U isiklikult.

Hagejate seaduslik esindaja täpsustas, et hagiavalduses nõutav igakuine elatist, hagejale I

140 eurot ja hagejale II 120 eurot, on arvutatud seaduse alusel, sellise arvestusega, et

hagejad on kostja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Hagejate esindaja teatel

on kostja kohtumenetluse ajal maksnud hagejatele elatist kokku 160 eurot kuus. Hagejate

esindaja avaldas, et on kompromissi korras valmis tegema elatise nõude osas

järeleandmisi.

Kostja pakkus, et on kompromissi korras valmis edaspidi maksma hagejatele elatist kokku

180 eurot kuus. Hagejate esindaja nõustus kostja pakkumisega. Pooled sõlmisid kohtuliku

kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

2

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS

§ 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku

leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab

kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele

kättetoimetamisega.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS

§ 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks

mingeid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik

3