4-11-4079/13 · 4-11-4079/13 · Tartu Ringkonnakohus

4-11-4079

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012 Tartu Väärteoasja number 4-11-4079 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Helin Vuks Väärteoasi U.K (U.K) väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 5.detsembri 2011 otsus Kaebuse esitaja

menetlusalune isik U.K, isikukood: XXX, XXX Kohtuistungi toimumise aeg 6. veebruar 2012 Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik: U.K

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri kohtuväline menetleja Ave Uue

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 147 lg 1 p 4, § 148 p 2, § 149 p 1, § 151 lg 1 p 4

Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2011 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-4079 osaliselt, s.o U.K-le mõistetud karistuse kandmise osas.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud karistus, s.o 7 päeva aresti kandmisele ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. U.K apellatsioon rahuldada osaliselt.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14. veebruarist 2012.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 14. veebruarist 2012.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 02.12.2011 otsusega tunnistati U.K süüdi KarS 218 lg 1 järgi ning karistati 7 päeva arestiga.

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.09.2011 väärteoprotokolli nr AB 1050498 järgi lõi

27.09.2011 kell 16.50 U.K jalgadega Rakveres Turuplatsi maja 7 juures pargitud sõiduautot VW Golf XXX XXX , tekitades oma tegevusega sõidukile värvikahjustusi ja sõiduki omanikule varalise kahju. Sellega rikkus U.K KarS § 203 nõudeid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Maakohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et menetlusalune isik U.K pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Maakohus asus seisukohale, et kogutud isikulised tõendid on vastuolulised selles osas, et kas

menetlusalune isik U.K lõi jalgadega R.S. sõiduautot VW Golf XXX XXX nagu on väärteo kirjelduses ja nagu nähtub tunnistaja A.-L.P. ütlustest või ta tõstis jala üles ja vajutas jalaga sõidukile igale poole porised jalajäljed nagu nähtub U.K enda ütlustest või ta pani

jala vastu autot ja tõmbas, mille tagajärjel tekkisid kriimud nagu nähtub tunnistaja R.S. kohtuistungil antud ütlustest või ta hõõrus oma jalatsite taldu vastu autot nagu nähtub tunnistaja

E.A. kohtuistungil antud ütlustest. Maakohus asus seisukohale, et õige on väärteo kirjelduses öeldu, et U.K lõi jalgadega R.S. sõiduautot VW Golf XXX XXX , sest seda on tunnistaja A.-L. Part üheselt kinnitanud nii kohtuistungil kui ka kohtuvälises menetluses ning see nähtub otseselt ka tunnistaja E.A. poolt kohtuvälises menetluses esitatud videosalvestisest, mida kohus kohtuistungil uuris. KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine

vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega esemete vargus või süstemaatiline vargus. Väärteoprotokolli järgi tekitas U.K oma tegevusega sõidukile värvikahjustusi ja sõiduki

omanikule varalise kahju. Tõendiks, mis otseselt tõendab sõiduki omanikule tekitatud varalist

kahju OÜ Spider Autogrupp remondikalkulatsioon, millest nähtub, et sõiduauto VW Golf

registrinumbriga XXX XXX värvikahjustuste taastamine, esiukseklaaside ja tagaukseklaasi vahetus läheb maksma kokku 654,41 eurot. Maakohus asus seisukohale, et ei saa väljuda väärteoprotokollis sisalduvast väärteokirjeldusest ning U.K-le süüks omistada seda, mida talle süüks ei ole arvatud. U.K-le on süüks arvatud seda, et ta põhjustas oma tegevusega sõidukile värvikahjustusi. Seega ei saa talle süüks

arvata esiukseklaaside ja tagaukseklaasi kahjustamist, mille tagajärjel on vaja need välja vahetada. Seetõttu tuleb selles osas, s.o 187 euro ulatuses, vähendada R.S. le tekitatud varalist kahju. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni

kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Maakohus ei tuvastanud U.K karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri õiendist (tl 19-20) nähtuvalt on U.K 6 kehtivat väärteokaristust, sealjuures

teda on varem ühel korral karistatud analoogse väärteo eest. Määratud rahatrahvidest on kaks rahatrahvi tasumata, sealhulgas KarS § 218 lg 1 järgi määratud rahatrahv. Maakohus leidis, et kuna U.K on taas KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud otsese tahtlusega ja soovist R.S. le kätte maksta, näitab see tema negatiivset suhtumist

ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutesse ja teise inimese varasse. Maakohus pidas

põhjendatuks U.K karistamist arestiga, kuna eelnevad kergemaliigilised karistused - rahatrahvid - ei ole suutnud teda panna käituma selliselt, et ta enam uusi väärtegusid toime ei paneks. Arvestades seda, et U.K-st ei ole varem arestiga karistatud, võib talle mõistetav arest olla lühemaajalisem.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

U.K esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist määratud karistuse osas.

Apellatsiooni põhjenduste järgi oli tal hiljuti operatsioon ja ta peab käima Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vastuvõtul. Ta palub mõista rahaline karistus. Samuti võib ta aresti kandmise

ajal kaotada oma töökoha, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda laenu ja eelnevalt määratud rahatrahve.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o U.K-le mõistetud karistuse ärakandmise tingimuste osas.

Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et U.K-le mõistetav karistusliik ei saa olla

rahaline ning on õigustatult mõistnud U.K-le karistuseks aresti, kuid arvestades toimepandud väärteo asjaolusid, tulnuks maakohtul kaaluda aresti ositi kandmise võimaluse andmist.

Karistuse mõistmisel, s.h karistusliigi valikul tuleb kohtul juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama (KarS § 56 lg 2).

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-06 järgi tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1

teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt.

Karistusregistri väljatrükist (tl 14-15) nähtub, et U.K ei ole seadusekuulekas isik. Teda on

2011. a väärteokorras karistatud kuus korda (01.03.2011, 05.04.2011, 08.04.2011, 07.06.2011,

02.08.2011, 31.08.2011), nendest neljal korral avaliku korra rikkumise eest KarS § 262 järgi,

ühel korral liiklusalase rikkumise eest LS § 741

lg 1 järgi ning ühel korral vähemohtliku

varavastase süüteo eest KarS § 218 järgi. Kõigi eelnimetatud õigusrikkumiste eest on U.K-le mõistetud karistuseks rahatrahv 12 - 200 eurot ning viimased kaks rahatrahvi vastavalt 100 eurot ja 200 eurot on tasumata. See näitab, et U.K on süstemaatiline õigusrikkuja ning

varasemad rahalised karistused ei ole teda mõjutanud hoiduma õigusrikkumistest ja käituma seadusekuulekalt.

Ringkonnakohus on seisukohal, et U.K, jätkates õigusrikkumiste toimepanemist, pidi

arvestama sellega, et edaspidiste õigusrikkumiste korral võidakse teda karistada juba vabadusekaotusliku karistusega.

Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt ülaltoodust on maakohus karistuse mõistmisel õigustatult tuginenud U.K varasematele korduvatele väärteokaristustele ning varasemate rahatrahvide

mittemaksmisele ning leidnud, et järjekordse rahatrahvi mõistmine U.K-le ei ole põhjendatud. U.K on apellatsioonis märkinud, et karistuseks mõistetud aresti tõttu ta kaotab oma töö ning tal ei ole võimalik laenu maksta. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel võivad

karistuse kandmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, s.h töökoha kaotus, omada määravat

tähendust karistusliigi valikul, kuid eelkõige tuleb karistuse mõistmisel juhinduda teo

toimepannud isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, ka karistuse üld- ja

eripreventiivsetest eesmärkidest. Sellest tulenevalt on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et U.K varasemate korduvate rikkumiste eest mõistetud rahalised karistused ei ole motiveerinud teda elama seadusekuulekalt ning ta jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist.

Seetõttu puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et U.K puhul oleks karistuseesmärke (üld- ja eripreventiivseid) võimalik saavutada arestist kergema karistusega. Aresti ülemmäär on

30 päeva, keskmine määr on 15 päeva ning maakohus on U.K-st karistanud keskmisest määrast poole väiksemas määras (7 päeva).

Kuigi ringkonnakohus nõustub U.K-le karistuseks mõistetud aresti pikkusega, tulnuks

maakohtul arvestades toimepandud väärteo asjaolusid ja U.K isikut, kaaluda aresti ositi kandmise võimaluse andmist.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib

kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse

tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise

karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Apellatsioonist nähtuvalt kaotaks U.K maakohtu otsusega mõistetud 7-päevast aresti järjest kandes töö ning tal ei oleks võimalik maksta laenu, eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahve ning ta jääks sissetulekuta.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna aresti kandmisega 7 päeva järjest kaasneksid U.K-le

rasked majanduslikud tagajärjed, tuleb määrata kanda 7 päeva aresti ositi, kuna see võimaldaks U.K säilitada töökoha ning tasuda varasemalt mõistetud ning seni tasumata rahatrahve.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et U.K apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt ning määrata 7 päeva aresti kandmisele ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus