2-25-9142/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-9142

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

357,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (11542046), lepinguline esindaja

XX

Kostja: XX (XXX)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi XX vastu võla nõudes, mis tuleneb

krediidilepingust nr #18783202984.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. B2 Impact OÜ esitas 11.06.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjalt võlgnevuse

saamiseks.

2. Kohus kohustas hagejat 13.06.2025 määrusega kõrvaldama määruses osundatud

puudused. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb tõendada vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist kostjaga laenulepingu sõlmimisel. Hageja esitas täiendatud

hagiavalduse 17.06.2025.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 15.06.2021 krediidilepingu nr

18783202984, mille järgi sai kostja kasutusse 712,20 eurot intressiga 24,90%,

krediidikulukuse määraga 59,7%, tähtajaga 48 kuud. Krediit oli kostja poolt taotletud

järelmaksuga kauba ostmiseks müüjalt Vekter, seega kandis krediidiandja müüja

pangakontole 712,20 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.11.2024 seisuga. Krediidiandja saatis

30.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava

tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.11.2024. Kostja ei tasunud

võlgnevust. Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 16.11.2024. 02.12.2024 loovutas

krediidiandja nõuded hagejale. Hageja nõue koosneb põhiosast summas 251,23 eurot,

intressi nõudest summas 25,13 eurot, haldustasu nõudest summas 11,60 eurot, viivise

nõudest summas 16,22 eurot, sissenõudekulude nõudest summas 25 eurot. Hageja palub

täiendavalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seadusjärgses

viivisemääras.

Kostja vastuväited

4. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult 11.07.2025 kätte toimetatud, kuid kostja ei ole

hagivastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud

näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja

elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

7. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete, Pensionkeskuse ja

Krediidiinfo päringu põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte

esitamise nõudeta. Kostja tegelikke kohustusi ei ole kindlaks tehtud. Seega on kostja osas

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja eelmärgitud

päringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Pensionkeskuse ja

Krediidiinfo päringust ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada. Riigikohus on

selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata

põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid

hageja nõuda ei saa.

8. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 712,20 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tegi

kostja tagasimakseid kokku 1298,83 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks

460,97 eurot, intresside katteks 671,98 eurot, haldustasude katteks 104,40 eurot,

kaardimaksete tasu katteks 11,58 eurot, lepingutasu katteks 29,90 eurot ja

meeldetuletustasude katteks 20 eurot.

9. Kuna kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis loeb kohus kostja tagasimaksetega hageja nõude täidetuks ja hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad

menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik