1-11-6525/19 · 1-11-6525/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6525 (10240105677) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.R määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu 5. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu D.R määruskaebus rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 07.11.2011 otsusega mõisteti D.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 – § 25 lg 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel mõisteti D.R-ile 2 aastat 3 kuud vangistust.

Sama maakohtu otsusega rahuldati kannatanu R.O. tsiviilhagi ning mõisteti D.R-ilt,

V.D-lt ja T.D-lt solidaarselt välja kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot. Lisaks mõisteti D.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417,03 eurot, kaitsja

Vladimir Rogulski poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 85,13 eurot, kaitsja

Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 95,87 eurot,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5,05 eurot, kaitsja T. Massalina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153,38 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel

vabastati D.R osaliselt menetluskulude tasumisest ning mõisteti riigituludesse välja

sundraha summas 400 eurot ja kaitsja T. Massalina poolt 27.10.2011 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153,38 eurot. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrati kriminaalmenetluse

kulude summa 553,80 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul ehk igakuiselt 46,15 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda.

2 Eelnimetatud kohtuotsus jõustus 15.11.2011.

29.12.2011 saabus Viru Maakohtusse D.R taotlus menetluskulude tasumise

pikendamiseks 1 aasta võrra. Taotluse kohaselt kannab D.R karistust vanglas ja ei tööta. Seega ei ole D.R võimalust tasuda menetluskulusid.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et D.R taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tugines KrMS §-le 423 ja §-le 424 ning viitas ka VangS §-le 38. Kohtu hinnangul ei ole karistuse kandmine vanglas selline asjaolu, mille tõttu oleks põhjendatud menetluskulude

tasumise pikendamine. Samuti leidis kohus, et D.R väide, mille kohaselt hakkab ta

pärast vanglast vabanemist töötama ja tasuma menetluskulusid, on paljasõnalised. Kohus

pidas antud juhul kaalukamaks siiski sissenõudja, so riigi, huvi saada tema kasuks väljamõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

D.R esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. D.R märgib, et ta viibib vanglas, ei tööta ja õpib XXXX koolis. D.R ei nõustu

maakohtuga selles, et vanglas viibimine ei ole selline asjaolu, mis tingiks menetluskulude tasumise pikendamise, kuna vanglas viibides ei ole tal võimalust ju maksta. D.R lubab,

et vabanedes läheb ta tööle ning maksab menetluskulud ära. Ühtlasi märgib D.R, et enne vangistust olid tal trahvid ning need olid tal kõik õigel ajal ära makstud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja D.R määruskaebus rahuldamata.

2. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel

määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud sättest tulenevalt on võimalik rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. D.R on taotlenud menetluskulude pikendamist 1 aasta võrra, kuna ta

viibib vanglas, ei tööta ja õpib koolis. Sisuliselt tugineb D.R rahaliste vahendite puudumisele kuni tal ei ole võimalust minna tööle. Ringkonnakohus ei nõustu aga D.R viidetega rahaliste vahendite puudumisele ning põhjendab seda järgnevalt.

2.1 Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ning leiab, et kinnipidamisasutuses karistuse

kandmine ei ole selline asjaolu, mis tingiks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise.

Ringkonnakohus selgitab, et süüdimõistetu menetluskulude hüvitamise kohustus riigile kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega ning seetõttu ei ole seda mingil juhul võimalik käsitleda

süüdimõistetu karistamisena rahalises mõttes. Menetluskulude hüvitamise eesmärgiks on ka riigi kulutuste vähendamine, mis on riigil tekkinud seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega.

Lisaks saavad KrMS § 423 ja § 424 järgi üksnes erandlikud asjaolud olla aluseks

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, kuna reeglina tuleb süüdimõistetult

3 väljamõistetud menetluskulud tasuda KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tervikuna ja koheselt.

Viru Maakohtu 07.11.2011 otsusega vähendati KrMS § 180 lg 3 alusel D.R-ilt

väljamõistetavaid menetluskulusid, mõistes D.R-ilt välja 553,80 eurot. Ühtlasi määrati nimetatud menetluskulude tasumine ositi, so ühe aasta jooksul igakuiselt 46,15 eurot. Seega

on maakohus, mõistes D.R-ilt välja menetluskulusid ja määrates nende tasumise ositi,

sisuliselt juba arvestanud võimalusega, et D.R oleks suuteline väljamõistetud menetluskulusid tasuma, mistõttu puuduvad ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest sellised mõjuvad põhjused, mis tingiksid menetluskulude tasumise pikendamise.

2.2 vanglasisesest Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et D.R isikuarve väljavõttest nähtuvalt on alates Viru Maakohtu 07.11.2011 kohtuotsuse jõustumisest

(15.11.2011) olnud D.R arvel piisavalt rahalisi vahendeid tasumaks temalt

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid, arvestades, et D.R maksekohustus on

igakuiselt 46,15 eurot. Väljavõttest nähtub, et D.R on teinud ka väljaminekuid, kuid

vabakasutuskonto väljavõttel kajastuvad väljaminekud on seotud kaupluses tasumisega,

mistõttu ei ole tehtud väljaminekuid võimalik ringkonnakohtu arvates pidada põhjendatud kulutusteks ning neid rahaliste vahendite olemasolu hindamisel arvesse võtta.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau