4-25-4114/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generated4-25-4114
Legislator headnote
AI generated4-25-4114/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 4-25-4114
Full text
4-25-4114
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 20. november 2025, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2025, Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-4114 (2570,25,001354) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla-Allika Väärteoasi Tamor Jürgens väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusosalised Tamor Jürgens (isikukood 39606074715; elukoht XXX), väärteokorras karistatud PPA Lääne Prefektuuri 19.6.2025 otsusega LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 904 eurot, otsus jõustus 5.7.2025 Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu maakond, epost: XXX, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Tamor Jürgens liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva. 2. Kohustada Tamor Jürgensit ilmuma 15-päevast aresti kandma 15. päeval peale kohtuotsuse kättesaamist. Aresti kandmine toimub Tallinna arestimajas (Linnaaru tee 5 Soodevahe 75322 Harju maakond). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Tamor Jürgensi poolt karistuse kandmisele asumise aeg. 3. Kui Tamor Jürgens ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse sundtoomiseks arestimajja. 4. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub tegemisest. 5. Edastada kohtuotsus Tamor Jürgensile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule
4-25-4114 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi 12.10.2025 väärteoprotokolli /tl 7/ kohaselt (väärteoasi nr 2570,25,001354) süüdistatakse Tamor Jürgensit selles, et tema 12.10.2025 kella 8:35 ajal XXX. km juhtis mootorsõidukit Volvo V70 reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 19.5.2025. Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3. Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 201 lg 2. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. 2. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjused on teadmata. Kohtukutses (lk 14) on isikule selgitatud, et kui ta ei saa ilmuda, siis ta peab kohtule sellest viivitamata teatama ja kui ta ei ilmu, siis kohus vaatab asja läbi ilma tema osavõtuta. VTMS § 90 lg 1 võimaldab eelkirjeldatud tingimustel arutada ilma isiku osavõtuta. 3. Kohus avaldas VTMS § 98 lg 5 alusel T. Jürgensi ütlused (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, lk 4), kus ta tunnistas end teo toimepanemises süüdi. Tunnistas, et 12.10.2025 hommikul midagi peale kella 8.00 võttis XXX oma xxx kuuluva sõiduki Volvo V70 reg nr XXX, kuna tahtis minna XXX tööle. XXX kandis peatas politsei ta. On teadlik, et juhiluba pole ja et sama asja eest on politseile juba korra vahele jäänud. 12.10.2025 isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 11) kinnitab, et 12.10.2025 kell 8.40 tuvastati PPA andmeregistrist isik, Tamor Jürgens, kuna isikul ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja juhiluba. 12.10.2025 sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse (lk 5) kohaselt T. Jürgens kõrvaldati sõiduki Volvo V70 reg nr XXX juhtimiselt 12.10.2025 kell 8.35 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjaolu, et T. Jürgens oli eelnevalt, s.o enne 12.10.2025 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab 19.5.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9), mille kohaselt kõrvaldati T. Jürgens mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel 19.5.2025 kell 10.24 kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kõrvaldamine kehtib kuni kõrvaldamisaluse äralangemiseni, s.o kuni juhtimisõiguse saamiseni. 13.10.2025 Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (tl 8) kohaselt T. Jürgensile ei ole Eestis juhtimisõigust tõendavat dokumenti väljastatud. Seega T. Jürgensi suhtes 19.5.2025 tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli 12.10.2025 kehtiv ja ta oli isikuks, kes oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. T. Jürgens rikkus LS § 90 lg 1 punkte 1 ja 3, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. Seega oli T. Jürgens isikuks, kes on nimetatud LS § 201 lg 2 – ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et T. Jürgens on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
4-25-4114 4. Kohus on seisukohal, et T. Jürgens pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime kavatsetult. T. Jürgens teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti teadis, et politsei oli ta mootorsõiduki juhtimiselt 19.5.2025 kõrvaldanud ja kõrvaldamise alus ei olnud ära langenud. T. Jürgensi seletuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, sest tahtis minna tööle. Seega oli mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta tema teadlik ja eesmärgipärane valik. 5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et T. Jürgensi poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, tegu on õigusvastane ja T. Jürgens on selle toime panemises süüdi. Kohus tunnistab T. Jürgensi LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi. Karistus 7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. 8. Kohtuväline menetleja taotles T. Jürgensile aresti mõistmist. 9. T. Jürgens rikkus kahte liiklusseaduse normi, tegu on toime pandud kavatsetult, kohus leiab, et tema teosüü on keskmine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendab süü tunnistamine. Karistusregistri teatis (lk 10) näitab, et T. Jürgens on karistatud 19.5.2025 toimepandud teo eest LS 201 lg 1 järgi 19.6.2025 väärteootsusega rahatrahviga 113 trahviühikut, s.o 904 eurot; otsus jõustus 5.7.2025. Eelnev karistus juhtimisõiguseta juhtimise eest näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga ja varasem rahatrahv ei ole mõjutanud teda loobuma mootorsõiduki juhtimisest kuigi tal juhtimisõigus puudub. Kohus leiab, et T. Jürgensi puhul on tegemist isikuga, keda eelnevalt määratud rahatrahvi ole mõjutanud liiklussüütegude toimepanemisest loobuma, karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb Jürgensit karistada arestiga. Liiklusseadusega on sätestatud käitumisreeglid kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks. Olukorras, kus T. Jürgens rikub tahtlikult liiklusreegleid, sest tal oli vaja tööle minemiseks autot juhtida, näitab, et ta seab esiplaanile isiklikud huvid ja ei hooli teiste liiklejate turvalisusest. Seega on T. Jürgensile karistust mõistes vaja arvestada ka õiguskorra kaitsmisega - ajal, mil T. Jürgens kannab aresti, ei ole võimalik tal liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Kohus karistab T. Jürgensit arestiga sanktsiooni keskmises määras. 10. KarS § 69 lg 1 kohaselt kohus võib aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt asendatakse arest üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, kohus arutas väärteoasja ilma tema osavõtuta, kohtul ei olnud võimalik tema nõusolekut üldkasuliku töö kohaldamiseks küsida ja aresti üldkasuliku tööga asendada ei ole võimalik. Seetõttu puudub kohtul alus hinnata, kas aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks olla põhjendatud. 11. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 12. Aresti kandmine toimub Tallinna arestimajas (Linnaaru tee 5, Soodevahe, Harju maakond). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda T. Jürgensi poolt karistuse kandmisele asumise aeg. Kohustada Tamor Jürgensit ilmuma 15-päevast aresti kandma 15. päeval peale kohtuotsuse kättesaamist. Kui T. Jürgens ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse T. Jürgensi sundtoomiseks arestimajja.
4-25-4114 13. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108, § 109, § 110, § 111, § 199 lg 3, LS § 201 lg 2, KarS § 48. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik