2-24-101740/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. detsember 2025

Tsiviilasja nr

2-24-101740

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi L.C vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

3887 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

XXX, 10617, XXX), lepinguline esindaja S.I (e-post )

Kostja: L.C (isikukood XXX; tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista L.C-lt B2 Impact OÜ kasuks välja Ferratum Bank p.l.c. ja L.C vahel 29.

novembril 2022. a sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev võlgnevus 2367 eurot 49

senti, seadusjärgne intress 75 eurot 95 senti, käesoleva otsuse tegemise seisuga

sissenüutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt (2367 eurot 49 senti) 579

eurot 25 senti ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

põhinõudelt (2367 eurot 49 senti) alates 6. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud 65% ulatuses L.C kanda ja 35% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Mõista L.C-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) 295 eurot 75 senti

ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte selle

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda käesolev kohtuotsus kostjale

L.C avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (hageja) esitas 16. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.C-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas 6. veebruari 2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei

õnnestunud dokumente kätte toimetada ning edastas asja hagimenetluses lahendamiseks Tartu

Maakohtule.

Hageja palus mõista kostjalt välja kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 29. novembril 2022

sõlmitud krediidilepingust tuleneva võlgnevuse 3887 eurot 64 senti, millest põhivõlgnevus 2999

eurot 22 senti, intress 457 eurot 61 senti, 22. veebruari 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 395 eurot 81 senti ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas 18. novembril 2025 ka ümberarvestuse ja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus

leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude

kohaselt arvestab hageja kõik laekumised põhisumma katteks. Hageja nõuab kostjalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel väljastatud krediidisumma jääki 2367 eurot 49 senti

(väljastatud krediit 3161 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 793 eurot 51 senti) ja

seadusjärgset intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 75 eurot 95 senti. Hageja nõuab ka

VÕS §113 sätestatud viivist alates 27. oktoobrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja

sissenõudekulusid.

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 29. novembril 2022 sõlmitud

krediidileping, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti

tähtajatult. Kostja on saanud laenu kuue väljamaksena perioodil 29. novembrist 2022 kuni 19.

jaanuarini 2023 kokku summas 3161 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja

tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu

raames teostanud tagasimakseid summas 793 eurot 51 senti.

Kostja oli viivituses vähemalt kolme (juuli 2023. a, august 2023. a, september 2023. a) osamakse

tasumisega. Kostjale on 11. oktoobril 2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui

võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval,

lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja tagasimakseid

tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 26. oktoobril 2023. Kostjat teavitati 2. novembril 2023

edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (hageja).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Teadanne avaldati 25. aprillil 2025 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 11.

mail 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku

vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kostja ei ole hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et 18. novembril 2025 esitatud alternatiivne nõue kostja vastu on põhjendatud

ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).

Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Leping sõlmiti 29. novembril 2022 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr

48,9% 3000 euro suuruse krediidi puhul on võrdne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud

kolmekordse krediidikulukuse määraga, s.o 48,90%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

6. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1

p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab

täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja

millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja

sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui

laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab

arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille

laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja

kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3).

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet.

7. Hageja 22. veebruari 2024. a esitatud hagi kohaselt kontrollis esialgne krediidiandja

isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st

3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole

maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja ta ei ole seotud ühegi

vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis

teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu

tingimuste p 10.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil,

mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu p 3.4.12 kohaselt kinnitas kostja,

et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema

rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega.

VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja

täieliku teabe oma andmete osas. Lepingu p 3.4.16 kohaselt kinnitas kostja, et ta on esitanud

krediidiandjale kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja laenu kasutamise eesmärgi

kohta.

Kohtu hinnangul ei saa eespoolesitatud selgitust kostja maksevõime kontrollimise kohta pidada

piisavaks, et pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järginuks. Kohus on 5.

novembri 2025. a kirja punktis 3 teinud hagejale ettepaneku esitamaks täiendavad tõendid ja

selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja ei ole neid esitanud

ning tõendamiskoormis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on krediidiandjal

(VÕS § 4034 lg 13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid (nt võla sissenõudmisega

seotud kulusid, kahjuhüvitist, tasu nõudekirjade ja meeldetuletuste eest) tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on 18. novembril 2025 esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus

leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude

kohaselt nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 2367 eurot

49 senti (väljastatud krediit 3161 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 793 eurot 51

senti) ja seadusjärgset intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 75 eurot 95 senti. Samuti

nõuab kostja viivist VÕS §-s 113 sätestatud viivist alates 27. oktoobrist 2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab need hageja nõuded tagaseljaotsusega.

Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Kohus mõistab viivise kooskõlas TsMS

§-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 579 eurot 25 senti (perioodi 27. oktoober 2023 – 31. detsember 2023 eest 51

eurot 37 senti, perioodi 1. jaanuar 2024 – 30. juuni 2024 eest 147 eurot 16 senti, perioodi 1. juuli

2024 – 31. detsember 2024 eest 145 eurot 80 senti, perioodi 1. jaanuar 2025 – 30. juuni 2025

eest 130 eurot 90 senti ja perioodi 1. juuli 2025 – 5. detsember 2025 eest 104 eurot 2 senti).

TsMS § 444 lg 3 osas kohus ei põhjenda otsust osas, millises ta hageja nõuded rahuldas.

9. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt sissenõudmiskulude summas 35 eurot

väljamõistmiseks. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral muid tasusid krediidiandjale ei võlgne. Hageja nõuab kostjalt tüüptingimuste ja

hinnakirjaga kehtestatud sissenõudekulu väljamõistmist, milline nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kohus andis 5. novembri 2025 kirja punktis 6 sissenõudekulude hüvitamisega seonduvat. Hageja

ei ole täpsustanud oma nõuet ega esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid praegusel juhul

tema nõude rahuldada.

10. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, s.o u 65% ulatuses hageja algsest nõudest. Kohus

jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 455 eurot väljamõistmist

kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja

menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 455 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS §

174 lg 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude

jaotusele riigilõiv 295 eurot 75 senti (455 / 100 * 65).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik