4-11-4940/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 4-11-4940
Legislator headnote
AI generated4-11-4940/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 4-11-4940
Full text
1 4-11-4940
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4940 (2316,11,015738) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik H.S, ik: XXX, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Liisi Närep, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
1. H.S süüdi tunnistada NPALS § 15
1
ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6
Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada eelmiste kohtuotsustega määratud arestide ärakandmisest.
3. H.S-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel
tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank
või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.S, 4-11-4940, joobeekspertiis“.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu
Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille
kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.02.2012 V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
2
30.11.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1299604
selles, et 30.11.2011 kella 14.15 ajal peeti Tehnika ja Endla tänavate ristmikul kinni H.S, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli
sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on sellega nõus, et tarvitas. Arvas, et tarvitas
amfetamiini. Praegu kannab karistust 15 päeva aresti, pool on kandmata. Ei tööta, pole võimalusi tööd saada. Küsitud 8 päeva on paljuvõitu, võiks olla viis päeva. Seal on raske istuda, üks päev võrdub kahega, teha ei ole mitte midagi.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 8 päeva, mis ära aknda kohe pärast eelmist aresti. Arest tuleks ära kanda Rahumäe tee 6. Välja mõista menetluskulu 35 eurot.
Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub
seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga
tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on
menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul regulaarselt karistatud erinevate väärtegude
toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning samalaadsete väärtegude toimepanemise eest
korduvalt arestidega, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised
vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude
toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui
karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu
leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole
sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb
süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata
karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.
Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena.
Märt Toming kohtunik