2-25-10638/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10638

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi L.K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4410.55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (B2 Impact

osaühing, e-post XXX);

kostja L.K (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt L.K-lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 1558.39 eurot, intress 22.71 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 115.11 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi L.K (isikukood

XXX) vastu põhivõla 2046.83 eurot, intressi 220.74 eurot ja viivise 446.77 eurot

osas.

4. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-25-10638

I Asjaolud

1. B2 Impact osaühing esitas 03.07.2025 hagiavalduse L.K vastu, millega hageja palub välja

mõista põhivõla 3605.22 eurot, intressi 243.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 561.88

eurot, riigilõiv 490 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel 11.04.2022

sõlmitud krediidileping. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud

ütles Multitude Bank p.l.c lepingu 11.07.2024 üles. Multitude Bank p.l.c loovutas kostja

vastase nõude B2 Impact osaühingule.

Harju Maakohus võttis 25.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

02.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele, lisades, et juhul, kui kohus, vaatamata

hageja antud selgitustele ja esitatud tõenditele asub seisukohale, et krediidiandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet on hageja valmis tegema ümberarvestuse

VÕS § 4034 lg 7 alusel täiendava kohtunõude korral.

25.08.2025 kohtumäärus on L.K-le kätte toimetatud kätte 29.08.2025. Kostja on valmis

sõlmima kompromissi, kui hageja on valmis oma hagis esitatud igakuiseid makseid

vähendama. Kostja ei osanud ette näha oma sissetulekute ootamatut vähenemist ning hinnata

riske krediidikohustuse võtmise hetkel.

06.11.2025 määras kohus hagejale tähtaja ümberarvestuse esitamiseks.

12.11.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13.11.2025 määras kohus pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks.

27.11.2025 teavitas hageja kohut, et pooltel ei õnnestunud sõlmida kompromissi, mistõttu

palub hageja antud asjas teha kohtuotsus. Hageja toob välja, et igakuised kuumaksed kostja

pakutud tingimustel, ei ole hagejale vastuvõetav.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

2-25-10638

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

3. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

4. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on kontrollitud kostja arvelduskonto väljavõtet, kuid hageja ei ole

toonud välja ühtegi arvulist näitajat, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse, et kostja on

tema sissetulekuid ja kohustusi arvestades tõenäoliselt võimeline krediiti lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Hagiavalduses on välja toodud vaid laenutaotlusel

märgitud andmed. Hagejal tuli täpsustada, kuidas jõuti kostja arvelduskonto väljavõtte alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline, tuues välja tema sissetulekute ja kohustuste

suuruse. Hageja seda ei teinud.

2-25-10638

Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, on

vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud selle kohta, mis kogutud andmete

pealt on krediidiandja teinud milliseid järeldusi. Välja tuleb tuua konkreetsed arvulised

näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse, et kostja on tema sissetulekuid ja

kohustusi arvestades tõenäoliselt võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma.

Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3

p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Kostja regulaarsete majapidamiskulude hindamisel tuleb arvestada kostja regulaarsete

kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega. Seega tuleb hagiavalduses välja tuua,

milliseid kulusid krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võttis. Juhul,

kui krediidiandja on kostja majapidamiskulude hindamisel aluseks võtnud üldkohaldatava

määra, tuleb hagiavalduses välja tuua, millest tulenevalt on üldkohaldatav määr kostja puhul

asjakohane (KAVS § 49 lg 1 p 4).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

5. 12.11.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestatud põhinõue on 1558.39 eurot

(7174 eurot – 5153.28 eurot – 462.33 eurot), mille lisandub intress 22.71 eurot ja viivis

summas 115.11 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohtu hinnangul on VÕS § 416

sätestatud ülesütlemise tingimused täidetud ka nõude ümberarvestuse korral.

7. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 1558.39 eurot, intress 22.71 eurot ja

viivis summas 115.11 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 2046.83 eurot, intressi 220.74 eurot ja viivise

446.77 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

2-25-10638

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 4410.55 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 1696.21

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 38%.

Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks

kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik

(TsMS § 4 lg 4). Kohus selgitas pooltele, et hageja nõude ümberarvestuse kohaselt on

kostjal veel tasumata põhivõlg 1558.39 eurot (7174 eurot – 5153.28 eurot – 462.33 eurot),

millele lisandub intress 22.71 eurot ja viivis summas 115.11 eurot. Kostja on hagivastuses

avaldanud, et tal on võimalik tasuda igakuiselt 45 eurot. Pooltel ei õnnestunud sõlmida

kompromissi, kuna igakuised kuumaksed kostja pakutud tingimustel, ei ole hagejale

vastuvõetav.

TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Kohus rahuldas hagiavalduse kompromissiettepanekus märgitud summas ning kostja oli

nõus maksegraafiku alusel nimetatud summat tasuma. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi

osaliselt kompromissiettepanekus märgitud summas ning kompromiss jäi sõlmimata

seetõttu, et hageja ei olnud nõus osamakse suurusega, leiab kohus, et menetluskulud on

õiglane jätta hageja kanda.

Kostja ei ole menetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, mistõttu puuduvad

kindlaksmääratavad menetluskulud.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

2-25-10638

Merike Varusk

kohtunik