2-25-124573/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-124573

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi N.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja N.L (XXX kodanik, Eesti isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi N.L-i vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ esitas 16.10.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3199,41 euro saamiseks. Kohus tegi 17.10.2025. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Kohtunikuabi lõpetas 31.10.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.

2. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis, mh tuli hagejal märkida kostja tegelik elukoht ning

vajadusel põhjendada kohtualluvuse valikut.

3. Hageja esitas hagiavalduse 21.11.2025. a. Hageja selgitas, et esitab hagi kostja poolt

laenulepingu sõlmimisel avaldatud aadressi järgi, mis on ka viimane teadaolev kostja

elukoht.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus leiab, et hagiavaldus

tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hagi ei allu Eesti kohtule.

5. Kostja on XXX kodanik, kelle elukoht Eestis ei ole teada ja võib olla välisriigis,

mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse

esitada Eesti kohtule.

6. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt,

kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib

avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse

esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus

esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

7. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse

seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes

ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu

määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [---]. Kostja

on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ja kostja

vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise

ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt

võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi

kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

8. Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest

materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1

järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

9. Hagis on kostja elukohaks märgitud XXX-i, Võrumaa. Elukoha aadress pärineb

krediidilepingust. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja sellel aadressil ei ela.

Rahvastikuregistri andmetel on aadress kostja elukohana kehtetu alates 2025. aasta

jaanuarist, ka ei nähtu registrist muid võimalikke (sh kehtetuid) aadresse. Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vastusest nähtub, et politseil puuduvad andmed

kostja võimaliku asukoha kohta. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis

alanejaid ega ülenejaid sugulasi, kostja emakeeleks on XXX keel. Töötamise registrist

nähtuvalt ei ole kostja kunagi Eestis töötanud ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei

ole kostja kunagi Eestis maksustatavat tulu saanud. Kostja registrisse märgitud

telefoninumbril on XXX suunakood. Kostja on XXX kodanik, kelle elukoht ei ole

Eestis.

10. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub

Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel

juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta

ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda

seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus

omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes

liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja

arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal

algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine

(RKTKo 21.11.2012. a, 3-2-1-123-12, p 11).

Kohus andis kostjale tähtaja 02.12.2025. a elukoha andmete teatamiseks ja

kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks. Kohus edastas kirja nõude aluseks olevas

lepingus ja hagiavalduses märgitud kostja e-posti aadressile, kuid kostja seisukohta ei

esitanud.

11. Ka ei ole pooled sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikliga 19 ja TsMS § 104 lg-ga 3 ning kuna kostja

on XXX kodanik, kelle elukoht võib olla XXX s, jätab Eesti kohus hagiavalduse

menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

12. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1

alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla

tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks

määrata. Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus hagilt tasutud täiendava riigilõivu

tagastamiseks.

13. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja

asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6

kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin