2-23-1520/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Vallo Kariler, Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1520

Kohtuasi

OÜ Põrgukass hagi K.S-i (K.S) vastu õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.S-i 28.10.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

K.S-i apellatsioonkaebuse hind 21 702 eurot ja 20 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Põrgukass (registrikood 14679811),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Carel Kivimaa

Kostja K.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.11.2025 kohtuistungil hageja

seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja ja tema

lepingulise esindaja osavõtul

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 27.09.2024 otsus osas, milles hagi rahuldati 6000 euro

ja sellelt viivise saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, milles jätta hageja

nõuded eelmises lauses nimetatud ulatuses rahuldamata. Tühistada sama otsus

osas, milles menetluskulud jäid tervikuna kostja kanda, ja jätta menetluskulud

30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse kehtiv resolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta rahuldamata K.S-i taotlus 11.12.2023 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

3.2. Hagi rahuldada osaliselt.

3.3. Mõista K.S-ilt OÜ Põrgukass kasuks välja kahjuhüvitis 13 640 eurot, mis

koosneb kastmõrra parandamise kulude hüvitisest 12 890 eurot, kahju

2-23-1520

hindamise kulude hüvitisest 350 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude

hüvitisest 400 eurot.

3.4. Mõista K.S-ilt OÜ Põrgukass kasuks välja viivis 4470,73 eurot arvestatuna 13

640 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 28.01.2023 kuni 05.12.2025 ning alates 06.12.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (13 640 eurot) kuni nõude täieliku

rahuldamiseni.

3.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 30% ulatuses hageja ja

70% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Põrgukass (hageja) esitas 27.01.2023 Pärnu Maakohtule K.S-i (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 19 640 eurot (kastmõrra

parandamise kulud 12 890 eurot; saamata jäänud kasutuseelised 6000 eurot, alternatiivselt

kohtu määratud kahju hüvitise; kahju hindamise kulud 350 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud

400 eurot) ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

nõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista välja koos

seadusjärgse viivisega alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja Pärnu lahe piirkonnas merekalapüügiga tegelev äriühing,

kelle kodusadam on Pärnu maakonnas Pootsis Peerni külas. Oluline osa hageja sissetulekust

tuleb hooajalisest räimepüügist, mis algab aprillis või mais ja kestab juuni lõpuni. Peamine

püügipiirkond on Pärnu ja Liivi lahes Manija ja Kihnu saare ümbruses.

2.1. Räimepüügiks kasutatakse suuri kastmõrdasid, mis mahutavad korraga kuni 30 t räime.

Pärnu ja Liivi lahe kohta on väljastatud u 150 kastmõrraluba. Kastmõrdasid võib paigutada

ainult selleks ettenähtud kohtadesse. Põllumajandus- ja Toiduamet väljastas hagejale

perioodiks 14.04–31.12.2022 ühe püügiloa nr PÄ220269, mille alusel sai ta 2022. a püüda

57,15 t räime kastmõrra kohta piirkonnas 28–1, s.o Liivi lahes. Püügiluba oli viiele

kastmõrrale.

2-23-1520

2.2. Hageja seadis hooaja alguses oma kastmõrra üles Manija saare lähedal asuvasse

ajaloolisse kastmõrra püügikohta. Kuigi püügikohta kaardile kantud pole, siis mõrd oli

paigutatud merre lubatud viisil vastavalt meresõiduohutuse seaduses (MSOS) ja Vabariigi

Valitsuse 16.06.2016 määruses nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (kalapüügieeskiri) sätestatud

reeglitele. Hageja märgistas ja tähistas kastmõrra vastavalt kalapüügieeskirja § 10 lg-le 1.

Kastmõrd oli märgistatud oranžide pütt-ujukitega (poidega) kasti igast nurgast ning kasti

pealmised ujuvad nöörid olid tihedalt märgistatud väiksemate ujukitega. Ka oli kastmõrd

märgistatud korrektselt kahe lipuga – üks ühel pool ja teine teisel pool püünist. MV, kes sõitis

12.06.2022 sisse mõrra juhtaeda, mis ei pea olema märgistatud, kinnitab oma videoblogis, et

kastmõrd oli korrektselt kahe lipuga tähistatud.

2.3. 04.06.2022 hommikul teatasid Munalaiu sadama töötajad, et hageja kastmõrda sõitis sisse

avamerejaht Hilja. Kuna hageja juhatuse liige HM jahti juhtinud kostjaga ühendust ei saanud,

suhtles ta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) merepääste üksuse esindajaga, kes kinnitas

õnnetuse toimumist, hagejale kuuluva kastmõrra kahjustamist ja selgitas, et kahju tekitanud

jahti juhtis õnnetuse ajal kostja. PPA esindaja kinnitas, et kostja juhitud jaht Hilja jäi

04.06.2022 varahommikul hageja kastmõrda kinni, PPA merepääste üksus käis kostjat tema

palvel välja aitamas ja kohapeal allkirjastas kostja PPA-ga kokkuleppe, mille järgi jääb kogu

päästetegevusega kolmandatele isikutele tekitatud kahju kostja kanda. Kuna kostja väitis

PPA-le, et ta oli kokkupõrke ajal kajutis, ei saanud ta hageja kastmõrra märgistusi näha. PPA

ei ole väitnud, et hageja kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata. PPA 10.06.2024

kinnitusest nähtub, et märgistusele ei pööratud tähelepanu, kuna tegemist oli

päästeoperatsiooniga ehk SAR (search and rescue) juhtumiga.

2.4. Hageja kastmõrd oli paigaldatud u 300 m Munalaiu–Kihnu laevatee teljest põhja poole.

Mereabi kokkuleppe järgi jäi kostja merehätta koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16, mis

asub Munalaiu–Kihnu laevateest u 300 m põhja suunas. Kostja viidatud kastmõrra asukoht

Manija saarest kirdes ei saanud olla mõrra asukohaks. Esiteks on seal mere sügavus kuni 2 m,

kuid hageja kastmõrd oli 8 m sügav. Peale selle on fotolt (hageja 21.12.2023

menetlusdokumendi lisa 4, edaspidi ka foto 4) näha praami Kihnu Virve, mille süvis on 2,7 m,

kuid kostja viidatud asukohas ei ole laevateid. Teiseks nähtub hageja fotolt (21.12.2023

menetlusdokumendi lisa 5, edaspidi ka foto 5), et foto 5 on tehtud asukohas, mis läheb kokku

kohaga, kus kostja sattus merehätta. Kolmandaks on foto 4 taustal näha Manija saare

lõunatipp. Hageja osundatud kastmõrra asukoha ja kostja merehäda juhtumi asukoha

sügavused (kuni 10 m) kinnitavad, et kastmõrd sai asuda nimetatud asukohtades. Kastmõrra

nõuetekohast märgistust kinnitab tunnistaja MK, kes 2022. a hooaja alguses aitas kastmõrda

merre paigutada ja pärast kostja poolt kahju tekitamist kastmõrra kasti merest välja võtta.

2.5. Hageja käis 05.06.2022 kastmõrrale tekitatud kahju hindamas, salvestades ka droonifotod

ja video. Fotolt 2 on näha, et kastmõrra kasti osa üks külg on purunenud. Kogumiskasti

purunemise tõttu pääses püünisest välja kogu sinna kogunenud kalasaak ja ülejäänud hooaja

vältel ei olnud kalamõrra kasutamine võimalik. Hageja võttis meeskonnaga kahjustatud

kastmõrra merest välja 06.06.2022 ja palus eksperdilt kahjustuste kohta hinnangut. Ekspert

VS (OÜ Amõl) tuvastas kastmõrra kahjustustena, et kastmõrrakast on rebitud pooleks, osa

kastmõrrakasti noodilinast on puudu, kastmõrra ülemised köied (d26mm) on katki ja

kastmõrrakasti külgedel (seintel) ja põhjal on kahjustused. Ekspert märkis, et kasti taastamine

ei ole võimalik, sest tänu kasti väljavenitamisele ei hoia mõrd enam oma kuju. Selline

vigastus tekib kastmõrrale siis, kui sellele sõidab otsa veesõiduk. Kastmõrra tiibades ekspert

kahjustusi ei tuvastanud. Hageja tasus OÜ-le Amal kahju hindamise eest 350 eurot

(käibemaksuta), mille hüvitamist ta kostjalt nõuab.

2-23-1520

2.6. PPA kinnitas, et kostja lõikas osa kastmõrra köisi ise läbi. Enne köite läbilõikamist oli

kostja mõrda sisse sõitnud ja juba selles tekkisid olulised kahjustused. Seejärel, et mõrrast

välja pääseda, lõikas kostja mõned mõrra pealmised köied läbi, kuid mõrra ankruköit, millesse

jaht oli takerdunud, kostjal läbi lõigata ei õnnestunud. Need kahjustused lähevad kokku

asjatundja tuvastatud kahjustustega ja kattuvad ka kostja jahi vabastamiseks tehtud

päästetöödega. Mõrra ankruköis on eemaldatav ja seda asjatundja ei hinnanud. Asjatundja ei

ole väitnud, et räimekasti kahjustas töötav sõukruvi. Kuna sõukruvi ulatub jahi kerest välja,

vigastab see kastmõrrale otsasõidu korral püünist. Sedavõrd ulatuslikud kahjustused said

kastmõrrale tekkida, sest jaht liikus väga suurel kiirusel. Kostja selgitas ja kinnitas PPA

ametnikule, et õnnetuse ajal oli ta jahi kajutis ja jaht oli autopiloodil. Seda, et kostja sõitis

sisse ja jäi kinni kasutusel olevasse kastmõrda, mitte vanasse võrgujäänukisse, kinnitavad

PPA 30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 kinnitused. See pidi olema arusaadav ka kostjale.

2.7. Kuna kastmõrrakasti ei olnud võimalik parandada hindas ekspert 20.09.2022 pakkumuses

kastmõrra valmistamiskuludeks 12 890 eurot (ilma käibemaksuta), mille tasumist hageja

kostjalt nõuab. Kahju ei tekkinud hagejast tulenevatel põhjustel. Hagejal ei olnud võimalik

soetada odavamalt uut kastmõrda. Kastmõrd koosneb mitmest osast – kastmõrra kast, kuhu

koguneb kalasaak, kariaed ning mõrra juhtaed, mis juhib saagi mõrra kasti (dtl 153). Kostja

sõitis sisse hageja kastmõrra kasti, mille tagajärjel rebenes kast keskelt pooleks ja see muutus

kasutuskõlbmatuks. Kast tuli välja vahetada ja selle eest tasus hageja 12 890 eurot (+

käibemaks).

2.8. Hagejale kahju tekitamise ajaks oli ta püüdnud vaidlusaluse kastmõrraga 12,284 t räime.

Kuna kostja tegevuse tulemusel sai hageja kastmõrd kahjustada, kaotas hageja võimaluse seda

oma majandus- ja kutsetegevuses kasutada. Kasutuseeliste väärtuse hindamisel tuleb lähtuda

sellest, kui palju oleks kastmõrra kasutusvõimalus väärt perioodil, mil hageja kastmõrda

kasutada ei saanud. Hagejal jäi kostja tõttu püüdmata katkise kastmõrraga 44 866 kg räime,

mille hind 2022. a hooajal oli 0,23 eurot/kg (ilma käibemaksuta). Hagejal jäi kostja tekitatud

kahju tõttu teenimata 10 319,19 eurot. Kasutuseeliste väärtus on hinnanguline. Hageja hindab

kaotatud kasutuseelise väärtuseks 6000 eurot ja nõuab selle tasumist kostjalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 132 lg 4 alusel. Arvestada tuleb räimepüügiks mõeldud kastmõrra iseärasusi –

püünist on võimalik kasutada kord aastas piiratud perioodil ja sel ajal teenib see kalurile

olulist tulu. Kastmõrra kasutuseelis räimepüügi kõrgajal (juunis) on eriti väärtuslik ja

kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb arvestada kostja tõttu hagejal teenimata jäänud tulu.

Alternatiivselt palus hageja määrata kahjuhüvitise suuruse kohtul tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 233 lg 2 alusel.

2.9. Kuigi kostja oli õnnetuse päeval lubanud Munalaiu sadama töötajatele, et ta on nõus kogu

kahju hüvitama, keeldus ta sellest. Kostja on olnud hageja suhtes äärmiselt vaenulik ja esitas

ka politseile kaebuse süüdistades hagejat väljapressimises. PPA leidis, et kostja kaebus on

alusetu. Seega pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja lepinguline

esindaja edastas 18.11.2022 nõudekirja kostjale ja helistas talle. Kostja oli ka hageja esindaja

suhtes äärmiselt vaenulik ja välistas kahju hüvitamise. Hageja ja advokaadibüroo

erikokkuleppe järgi tasus hageja kohtueelsete õigusabi teenuste eest 400 eurot (ilma

käibemaksuta), mille tasumist hageja kostjalt nõuab.

2.10. Kostja vastutus hagejale tekitatud kahju eest põhineb nii riskivastutuse sätetel

(mootorsõiduki valdaja vastutus ja suurema ohu allikaga tekitatud kahju) kui ka delikti

üldkoosseisu sätetel.

2-23-1520

2.11. Kostja, kes valitses avamerejahti Hilja, tekitas kahju veesõidukiga, mis on mootorsõiduk

ja suurema ohu allikas. Realiseerus suurema ohu allikale omane risk, kui kostja juhitud jaht

sõitis otsa hageja kastmõrrale ja tekitas sellega kahju. Avamerejahile omase riski

realiseerumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kuna täidetud on kõik kostja

vastutuse eeldused riskivastutuse sätete alusel, siis peab ta hagejale kahju hüvitama. Tähtsust

ei oma seejuures kostja süü.

Lisaks kahjustas kostja hageja kastmõrda (omandit), mistõttu on kahju tekitamine

õigusvastane. Kostja põhjustas õnnetuse vähemalt hooletusest, kuna jaht oli autopiloodi peal

ja kostja viibis kajutis. Kostja ei järginud meresõidu ohutuse reegleid ega märganud mõrra

märgistusi. Kostja rikkus MSOS-ist ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja

konventsiooni (COLREG) reeglitest 2 ja 5 tulenevaid kohustusi. Kostja on ka varem

tähelepanematusest eiranud mereohutuse reegleid, nt 2022. a novembris, kui sai Hollandi

merepolitseilt trahvi. Seega pole välistatud, et 2022. a ei olnud kostja COLREG reeglitega

kursis.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja vaidlusalusele ja väidetavalt hagejale kuuluvale

kastmõrrale otsa sõitnud ega seda lõhkunud ning ei vastuta hagejale väidetava kastmõrra

lõhkumisega tekitatud kahju eest. Kostjale kuuluv jaht takerdus 04.06.2022 kella 03.53 ajal

Munalaiu sadama lähistel võrkudesse ja jahi vabastamiseks oli vaja kutsuda merepääste abi.

Seda, millisesse ja kellele kuuluvasse võrku kostjale kuuluv jaht takerdus, kohapeal ei

tuvastatud. PPA kinnitas 08.06.2023 ettekandes, et mõrra omanikku kohapeal ei tuvastatud ja

merevalvekeskus ei ole mõrra omanikuga suhelnud. Munalaiu sadama töötajad päästetöödel ei

osalenud ega saanud teada, millisesse võrku kostja takerdus. Seega ei ole hageja tõendanud, et

kostja takerdus talle kuuluvasse kastmõrda.

4.1. Hageja ei ole tõendanud, kus vaidlusalune kastmõrd 04.06.2022 asus. 04.06.2022 juhtum

toimus mereabi kokkuleppe kohaselt koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16 ja hageja foto 5

on tehtud metaandmete kohaselt koordinaatidel N 58o13’21, E 24o5’17. Merekaardi järgi

asuvad viidatud asukohapunktid üksteisest u 223 m kaugusel. Ei ole eluliselt usutav, et

hagejal kuuluv kastmõrd, mis oli merepõhja ankurdatud, triiviks esialgsest asukohast 223 m

kaugusele. Seega koht, kus kostja sattus merehätta ja koht, kus paiknes hagejale kuuluv

kastmõrd, ei ole üks ja sama. Väidetavad asukohad olid üksteisest väga kaugel. Kui hageja

väidab, et telefoniga tehtud fotode juurde salvestuvad asukohaandmed ei ole täpsed, siis ei

pruukinud vaidlusalune kastmõrd asuda ka hageja poolt väidetud asukohas. Fotod praamist

Kihnu Virve ja Manija saare tipust kastmõrra asukohta ei tõenda. Hageja on tõlgendanud

Maa-ameti merekaardilt nähtuvaid andmeid ebaõigesti. Kaartidelt nähtuvalt on 04.06.2022

sündmuse asukohas merepõhja sügavus 6,6 m ja hageja kastmõrra väidetavas asukohas u 6,2

m. Kuna kastmõrd oli 8 m sügav, ei saanud see asuda hageja väidetud asukohas. Usutavad ei

ole väited, et foto 4 metaandmed on valed. Hageja pole selgitanud, miks ta kutselise kalurina

kastmõrra asukohta koordinaatidega kindlaks ei määranud.

4.2. Kastmõrrale tekitatud kahjustused ei kattu kostjale kuuluva jahi vabastamiseks tehtud

päästetöödega. Ankruköie läbilõikamisel ei saa kastmõrrakast kahjustada. Kalavõrgu osade

läbilõikamisel noaga ja kalavõrgu katkirebimisel mootori sõukruvi poolt tekivad kalavõrgule

väga erinevad kahjustused. Hageja asjatundja ei ole oma arvamuses kastmõrral ankru

puudumist välja toonud ega ole väitnud, et mõningad kalavõrgu osad oleksid olnud

2-23-1520

manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja arvamuse kohaselt võivad hageja väidetud vigastused

kastmõrrale tekkida siis, kui paat sõidab püünisele otsa ja mootori sõukruvi vigastab püünist

ja selle osasid, kuid 04.06.2022 liikus kostja jaht tuule jõul, st mootor ei töötanud ja jahi

mootori seisev sõukruvi ei saanud väidetud kahjustusi niivõrd suurele kastmõrrale tekitada.

Kokkupandav sõukruvi ei jää kalavõrkudesse ega võrgujäänukitesse vms merevees olevasse

prahti kinni. Seega pole võimalik, et kostja jahi sõukruvi takerdus hagejale kuuluvasse

kastmõrda ning rebis selle katki. Isegi, kui kostja oleks hageja kastmõrrale otsa sõitnud, oleks

jaht kastmõrrast üle libisenud. Asjatundja ei ole väidetavaid kahjustusi ka kostja jahi

vabastamiseks tehtud päästetöödega võrrelnud. Ekspertarvamus on metaandmetest nähtuvalt

loodud 31.07.2022, s.o enam kui kuu aega pärast vaidlusaluse juhtumi toimumist. Ekspert

hindas kahjustusi alles 09.06.2022, mitte samal päeval kui hageja kastmõrra merest välja

võttis.

4.3. Kostja takerdus tõenäoliselt vanasse võrgujäänukisse, mis ei olnud tähistatud. PPA

ametnikud ei olnud juhtumi toimumise ajal jahi pardal ega läheduses. Ametnikud ei ole ka

öelnud, et mõrd, millesse kostja takerdus, oli toimiv ja kasutatav. PPA 30.12.2022 ja

10.06.2024 kinnitused on koostatud isiku poolt, kes päästetöödel ei osalenud. Ka piirivalvur

EL, kes päästetöödel osales, pole 08.06.2023 kinnituses öelnud, et kostja jaht takerdus

kasutuses olevasse kalavõrku. Vanade võrgujäänukite hulgaline vedelemine veekogudes on

Eestis tavapärane. Jutt, et keegi lõikas laeva lahti või midagi läbi, on vale. Enne

päästeoperatsiooni ei allkirjastatud merepääste kokkulepet. See allkirjastati pärast Munalaiu

sadamas. Kostja ei ole mereabi kokkuleppe sõlmimist eitanud. Politsei võis mitu sündmust

segamini ajada. Asjaolu, et kostja kasutas mereabi kokkuleppes oma kirjelduses sõna „mõrd“,

ei tähenda, et tegemist oli kasutuses oleva kalavõrguga. Mõrd on õigekeelsussõnaraamatu

järgi kalapüügiriist. Kostja pole nõustunud hüvitama päästetegevuses kolmandatele isikutele

tekitatud mistahes kahju. Kostja oli laevatee ääres, lähenedes laevateele (Munalaiu sadamast

Kihnu poole suunaga põhjast lõunasse) läänest. Kaardile märgitud kalapüügi ala jääb aga

teisele poole laevateed.

4.4. Isegi, kui peaks leitama, et 04.06.2022 takerdus kostja jaht hageja kastmõrda, siis selle

lõhkumine ja hagejale kahju tekkimine toimus tema enda süül, sest hageja ei ole tõendanud, et

kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistatud. Kostja 04.06.2022 ühtegi tähistatud kalavõrku ei

näinud ja seda, et vaidlusalusel kastmõrral puudusid nõuetekohased tähised kinnitavad hageja

fotod. Merel liikuvatele isikutele ei olnud kastmõrd selgelt nähtav. PPA kinnitas, et võrk,

millesse kostja jaht takerdus, ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, kuna omanikku ei olnud

võimalik kohapeal tuvastada. Pärnu politseijaoskonna merepäästjad on 23.09.2023 Maalehe

artiklis öelnud, et Liivi lahes asuvatel võrkudel peavad olema küljes võrku tähistavad lipud,

millel on peal omaniku andmed ning mille abil saavad päästjad võrgu omanikuga ühendust

võtta. Lisaks asus kastmõrd kohas, kus see ei tohtinud olla. Sellele, et kastmõrd asus vales

kohas ja ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, viitab see, et 12.06.2023 sõitis samale

kastmõrrale otsa teine purjejaht, kelle juht MV kinnitab videoblogis, et kastmõrra külge

kinnitatud ujukid olid tumedad ja pruunid. Kastmõrral puudusid nõuetekohased lipud,

nimetatu ei nähtu ka videoblogist ja isegi kui lipud olid olemas 12.06.2022, ei tähenda see, et

need olid olemas 04.06.2022.

4.5. Hageja kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna väidetavalt hagejale kuuluva

kastmõrra väidetav lõhkumine sai võimalikuks seetõttu, et hageja ei olnud kastmõrda

nõuetekohaselt tähistanud. Lisaks on nõue ülepaisutatud, kastmõrra ostuhind jääb vahemikku

3000–4300 eurot, mistõttu tuleks hüvitada samaväärse asja soetamise kulud. Hageja ei

põhjenda, miks ei ole tal võimalik osta katkise kastmõrra asemele uut, mis oleks odavam.

Vaidlusalune kastmõrd ei olnud uus, mistõttu tuleks kastmõrra parandamiskulude hüvitist

2-23-1520

vähendada nullini. Alternatiivselt, kui kostjal tuleb hüvitada hagejale kastmõrra väidetava

lõhkumisega tekitatud kahju, palus kostja hüvitise suuruseks määrata mitte rohkem kui 3000

eurot (st samaväärse kastmõrra soetamiskulu). Hageja on püüdnud 2022. a räime kokku 74

670 kg, sh mais ja juunis 27 940 kg räime, mistõttu pole usutavad väited kastmõrra

kasutamise võimatuse kohta.

4.6. Hageja kaotatud sissetuleku puhul on tegemist saamata jäänud tuluga, mida hageja nõuda

ei saa. Tegemist ei ole kasutuseelisega, kuna selle puhul on tegemist asja kasutusvõimaluse

väärtusega, mitte asja kasutamisest saadava tuluga. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kasu

saamise võimaluse kaotamise eest (RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26). Hageja ei ole

tõendanud, et tal sellises summas on kasutuseelis saamata. Samuti ei saaks hageja nõuda

puhtmajanduslikku kahju.

4.7. Kuna kostja ei vastuta hagejale kuuluva kastmõrra väidetava lõhkumise eest, siis puudub

hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hindamise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.

Samal põhjendusel on põhjendamatu ka viivisenõue.

4.8. Autopiloodi kasutamine oli vajalik, sest kostja viibis jahil üksi ning valmistas ette jahi

saabumist sadamasse. Kostja pidi välja panema vendrid ja valmistama ette sidumisotsad.

Väide, et kostja oli autopiloodi kasutamise ajal kajutis, ei vasta tõele. Kostja kinnitas vande all

antud ütlustega, et oli sadamale lähenemise ajal pidevalt väljas ja jälgis merd ning tegeles jahi

ettevalmistamisega sadamasse saabumiseks. Isegi, kui kostja viibis juhtumi ajal kajutis, oli

see vaid hetkeks. Kostja pole esitanud valeväiteid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 27.09.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

kahjuhüvitisena välja 19 640 eurot, mis koosneb kastmõrra parandamise kulude hüvitisest 12

890 eurot, saamata jäänud kasutuseeliste hüvitisest 6000 eurot, kahju hindamise kulude

hüvitisest 350 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitisest 400 eurot ning viivise 3864

eurot arvestatuna 19 640 eurolt seadusjärgses määras alates 28.01.2023 kuni 27.09.2024 ning

alates 28.09.2024 seadusjärgses määras põhinõudest kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

Maakohtus kantud menetluskulud jäeti kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Lisaks jättis

maakohus rahuldamata kostja taotluse 11.12.2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kahju hüvitise nõude

aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kas ja millises ulatuses on hageja kahjunõue

põhjendatud. Maakohtu hinnangul võis hagis toodud asjaoludest lähtuvalt hageja nõue olla

kvalifitseeritav VÕS § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt avamerejahi kui mootorsõiduki

otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas tuleneb VÕS §

1056 lg-st 3, et VÕS 53. ptk 2. jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul

õiguslikul alusel, mh nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks

(st nõude esitamist VÕS 53. ptk 1. jao sätete alusel).

7. Maakohus analüüsis kostja võimalikku vastutust hageja ees riskivastutuse alusel.

7.1. Praegusel juhul puudus vaidlus, et jahti Hilja kui suurema ohu allikat valitsenud isik oli

kostja. Vaidlus puudus ka selles, et 04.06.2022 varahommikul (PPA sõnul kell 3.53, dtl 65,

kostja sõnul u 3.40, dtl 322) jäi kostja juhitud jaht Hilja Pärnu lahe piirkonnas merehätta, st

jaht jäi kinni vees olevasse võrku, mille tõttu võttis jahti juhtinud kostja PPA-ga ühendust

2-23-1520

selleks, et ta jaht võrgust vabastataks ning, et PPA vabastas kostja juhitud jahi (PPA

30.12.2022 kiri, dtl 8) ja kostja sai seejärel jätkata oma teekonda.

7.2. Pooltel oli vaidlus, kas kostja jäi 04.06.2022 kinni hageja kastmõrda. PPA on 30.12.2022

kirjas (dtl 8) selgitanud, et 04.06.2022 kell 3.53 anti teada, et jaht Hilja on koordinaatidel N

58°13'3 E 24°05'2 võrkudes kinni. Merepääste kokkuleppest (dtl 66) nähtub, et jaht Hilja oli

merehädas koordinaatidel N 58o13’33, E 24o05’16. Hageja tegi 05.06.2022 droonifoto (dtl 10)

kastmõrra kahjustusest ning 06.06.2022 kaks fotot (dtl 103) mobiiltelefoniga kastmõrra

väljavõtmise protsessist, millede kõigi metaandmed on erinevad. Erinevad koordinaadid

nähtuvad nii PPA 30.12.2022 kirjas kui ka merepääste kokkuleppes ning hageja esitatud

fotode metaandmetes. Kohtu hinnangul oli eluliselt usutav, et nutiseadmetega tehtud fotode

metaandmed ei pruugi olla täpsed, mida kinnitab ka hageja esitatud teadusartikkel (dtl 254–

255). Samas mõlema 06.06.2022 sisuliselt samaaegselt (kell 8.38) tehtud foto, mille asukoha

metaandmed on erinevad, taustal nähtub marsruudil Munalaid–Kihnu liikuv praam Kihnu

Virve ja Manija saare lõunapoolne ots koos Manilaiu majakaga, mistõttu saab eeldada, et

fotod tehti ühest kohast. Hageja selgituste kohaselt, kandes kostja allkirjastatud merepääste

kokkuleppele kantud koordinaadid N 58o13’33, E 24o05’16 gis.ee merekaardile, nähtub, et

sellest punktist kagu suunalisse vaatevälja peab jääma nii Munalaiu-Kihnu laevatee, kui ka

Manija saare lõunatipp koos Manija tulepaagiga (dtl 335-337). Eelneva põhjal sai kohtu

arvates jaatada, et kostja oli merehädas kohas, kus asus hageja kastmõrd. Hinnates PPA

30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 (dtl 8, 65, 262) selgitusi 04.06.2022 merepääste

juhtumi kohta, saab aga asuda seisukohale, et kostja ei sõitnud oma jahiga sisse

võrgujäänukisse, vaid just hageja mõrda. Seega ei saa asjas esitatu pinnalt tõsikindlalt

tuvastada seda, millistel koordinaatidel täpselt asus hageja vaidlusalune kastmõrd ning

millistel koordinaatidel täpselt kostja merehätta jäi, kuid tõendeid kogumis hinnates saab

kohus tuvastada, et kostja jaht sõitis 04.06.2022 varahommikul sisse hageja kastmõrda, mitte

ei takerdunud mõnda võrgujäänukisse, mida kahtlemata leidub veekogudes palju (dtl 179–

181).

7.3. Nõustuda ei saa kostjaga selles, et kastmõrra kahjustused ei kattu kostja jahi vabastamisel

päästetöödel tehtuga, kuna hageja asjatundja ei ole oma arvamuses kastmõrral ankru

puudumist välja toonud ega ole väitnud, et mõningad kalavõrgu osad oleksid olnud

manuaalselt läbi lõigatud. Asjatundja on nt oma arvamuses mh tuvastanud, et kasti ülemised

köied olid katki (dtl 11) ning PPA on kinnitanud, et kostja on mõned otsad juba läbi lõiganud

(dtl 65). Kuigi kostja on hiljem seda eitanud, et ta mingeid köisi oleks läbi lõiganud, siis

arvestades, et muid tõendeid asjas ei ole esitatud, ei lükka need kohtu arvates asjatundja ja

PPA riimuvaid kinnitusi kui kirjalikke tõendeid ümber. Kohus nõustus iseenesest kostjaga, et

sõna „mõrd“ ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on kasutuses oleva võrguga, kuid

leidis, et vana mereprahi korral oleks PPA seda ilmselt ka oma kinnitustes maininud, mitte

lasknud mõrra ankrut viia Munalaiu sadamasse (dtl 65).

7.4. Maakohus leidis, et kahe vastukäiva tõendi tõttu ei saa tuvastada, kus kostja viibis

õnnetuse hetkel ja kas kostja oli hoolas või mitte, st järgis või ei järginud MSOS-is (§ 45) ja

COLREG-is (reegel 2 ja 5) sätestatud kohustusi, kuid suurema ohu allikat valitsenud isikuna

vastutab kostja kastmõrra kahjustamise eest sõltumata oma süüst (VÕS § 1056 lg 1), mistõttu

puudus vajadus hinnata kostja süüd ja vastutust deliktilise kahju sätete alusel.

7.5. Maakohtu hinnangul oli hageja praeguses asjas tõendanud suurema ohu allikast

(avamerejahist Hilja) lähtunud iseloomulikust (kõrgendatud) ohust (avamerejaht ei ole

täielikult kontrollitav ja selle puhul on oht mh vees olevatele esemetele otsasõitmine) tuleneva

riski realiseerumise (jaht sõitis hageja kastmõrrale otsa, vt ka otsuse p 12) ja talle tekkinud

2-23-1520

kahju vahel põhjusliku seose (kui jaht poleks mõrda sisse sõitnud, ei oleks kahju tekkinud)

VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes. Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja

vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid VÕS § 1057 mõttes.

8. Maakohus hindas järgnevalt riskivastutuse ulatust ja kahjunõude põhjendatust.

8.1. Maakohus leidis, et hagejal on esitatud tõendite põhjal ja VÕS § 132 lg 1 alusel õigus

kostjalt nõuda 12 890 euro hüvitamist uue kogumiskasti soetamiseks, kuivõrd asjas ei ole

tõendatud, et järelturult samaväärse asja soetamine on võimalik (VÕS § 132 lg 2, dtl 208).

Kostja esitatud müügikuulutused (dtl 182–185) vastupidist, s.o samaväärse asja soetamise

võimalikkust, arvestades kastmõrdade erinevust ning ajanihet kuulutuste ja kahju tekkimise

vahel, ei tõenda.

8.2. Seonduvalt kostja taotlusega kahjuhüvitise vähendamiseks põhjusel, et hagejale tekkis

kahju temast endast tulenevatel asjaoludel (kastmõrd oli nõuetekohaselt märgistamata) ning

tegemist oli vana ja kasutatud kastmõrraga, leidis kohus, et taotlus ei ole põhjendatud. Hageja

05.06.2022 droonifotolt (dtl 10) nähtub, et kastmõrd oli märgistatud oranžide pütt-ujukitega

(poidega) kasti igast nurgast ning kasti pealmised ujuvad nöörid olid märgistatud väiksemate

ujukitega. Kuigi hageja esitatud fotodelt (dtl 10, 103) ei nähtu lippude olemasolu, siis

tunnistaja MK, kes vaidlusaluse kastmõrra 2022. a kevadel vette pani, seda regulaarselt

kontrollis ja selle pärast purunemist veest välja võttis, kinnitas lippude olemasolu ja kirjeldas

kastmõrra märgistusi (dtl 310–311). PPA sõnul ei pööranud nad asja märgistusele tähelepanu,

kuna tegemist oli SAR (search and rescue, otsi ja päästa) päästmisjuhtumiga (dtl 262). Kostja

vande all antud ütlused (dtl 315–323), on küll TsMS-is sätestatud tõendile lubatud

protsessivormis, kuid ei riimu tunnistaja ütlustega. Arvestades, et tegemist on kaalult kõige

madalama tõendiväärtusega, olles vältimatult varjutatud poole isiklikust huvist, ei lükka need

kohtu arvates ümber tunnistaja ütlusi. Eelnevat kogumis hinnates oli tegemist nõuetekohaselt

märgistatud kastmõrraga (kalapüügieeskirja § 10) ja vastupidine ei ole tõendatud. VÕS § 139

alusel kahju vähendamine ei ole põhjendatud. Samuti pole tõendamatuse tõttu kahju hüvitise

vähendamisel alust põhjusel, et tegemist oli justkui vana ja kasutatud kastmõrraga, mille

asendamine OÜ Amal hinnapakkumise alusel pole täies mahus põhjendatud.

8.3. Maakohus leidis, et kahju kindlakstegemise kulud on põhjendatud kostjalt hageja kasuks

VÕS § 128 lg 3 alusel välja mõista.

8.4. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, kui palju ta jõudis 2022. a vaidlusaluse

kastmõrraga alates aprillist–maist kuni 04.06.2022 püüda. Samas, kui arvestada seda, et

räimepüügihooaeg on 2–2,5 kuud aastas, siis ühe kuu kastmõrra kasutusvõimalus võib

eelduslikult tähendada poole (28,575 t = 57,15 t/2) lubatava koguse püügist väärtust (6572,25

eurot = 28 575 x 0,23), seega saaks kaotatud kasutuseelise eest nõutavaks kahjuks pidada

6000 eurot. Praegusel juhul leidis kohus, et kahju täpse suuruse kindlakstegemine on

raskendatud. Sellest tulenevalt on põhjendatud saamata jäänud kasutuseeliste väärtuse

määramisel lähtuda eelnevast arvutuskäigust ning pidada selleks 6000 eurot.

8.5. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot kohtueelse õigusabi kulu, mis

tuleneb hageja ja advokaadibüroo erikokkuleppest ja nähtub hageja 18.11.2022 arvest nr

223501 (dtl 19). Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole

seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks oma avamerejahiga hageja

kastmõrda sisse sõitnud.

2-23-1520

8.6. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise seadusjärgses määras perioodi

28.01.2023–27.09.2024 eest 3864 eurot ning alates 28.09.2024 seadusjärgses määras

põhinõudest (19 640 eurot) kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

9. Maakohus selgitas, et menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid

tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).

10. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ning märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning

seeläbi ekslikult leidnud, et kostja vastutab hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest VÕS §-de

1056 ja 1057 alusel.

12.1. Esmalt ei ole kostjale kuuluva avamerejahi Hilja puhul tegemist mootorsõidukiga, sest

see ei liigu mitte mootori, vaid tuule jõul. Mootor on jahil üksnes selleks, et jahiga oleks

võimalik sadamates manööverdada. Seega ei ole kostja puhul tegemist ka mootorsõiduki

valdajaga. Isegi, kui peaks leitama, et kostjale kuuluv avamerejaht Hilja on mootorsõiduk

VÕS § 1057 mõttes, kostja hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest ei vastuta. Kuna kostja

avamerejaht liikus tuule jõul, ei realiseerunud 04.06.2022 mootorsõidukile kui suurema ohu

allikale iseloomulik oht. Erialakirjanduses on täpsustatud, et suurema ohu allikale VÕS §

1057 mõttes ei vasta käivitamata mootoriga mootorsõiduk või mootorsõiduk, mis hakkab

liikuma muul põhjusel kui mootori käivitamisega.

12.2. Riskivastutuse eesmärgiks on kaitsta üksnes neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu

allika valitseja peab näitama üles kõrgendatud hoolsuskohustust. Praegusel juhul on oluline, et

hageja ise osaleb vabatahtlikult tegevuses (st avamere kalapüük laevatatavas veekogus), kus

esineb kõrgendatud oht, et kolmandad isikud võivad hageja kalavõrkudele otsa sõita ja seeläbi

talle kahju tekitada. VÕS § 1057 p 3 välistab mootorsõiduki valdaja vastutuse mootorsõiduki

käitamisel tekitatud olukorras, kus kahju põhjustas mh kannatanu tahtlik tegu. Seega isegi, kui

peaks leitama, et käesoleval juhul realiseerus mootorsõidukile iseloomulik oht ja hagejale

tekkis seeläbi kahju, on kostja vastutus välistatud VÕS § 1057 p 3 alusel.

12.3. Oluline on ka see, et hagejale kahju tekkimist soodustas mh asjaolu, et vaidlusalune

kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistamata. Tuginedes üksnes tunnistaja MK antud ütlustele on

maakohus põhjendamatult leidnud, et hageja kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistatud. Kohtu

väitel on ta hinnanud tõendeid kogumis, aga ükski teine asjas esitatud tõend tunnistaja ütlusi

ei kinnita. Hageja on esitanud kohtule väidetavalt vaidlusalusest kastmõrrast tehtud fotod,

kuid nendelt fotodelt kalapüügieeskirjas sätestatud nõuetele vastavaid tähiseid ei nähtu.

Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt oli kastmõrd tähistatud pruuni tooni väikeste ujukitega

(hageja 21.12.2023 seisukoht, lisa 4). Seda on kinnitanud ka MV (kostja 18.01.2024 vastus, p

2.3.2). Tegemist ei ole kalapüügieeskirja nõuete kohaste ujukitega. Lisaks on selliseid ujukeid

merel liigeldes võimatu märgata. MV poolt oma videoblogis selgitatu kohaselt ei märganud ta

kirjeldatud ujukeid ainuüksi 0,5 m kõrguse lainetusega, mistõttu ei saanud kostja neid märgata

2-23-1520

1,5–2 m kõrguse lainetusega. Seega, isegi kui hageja kastmõrd oli ujukitega tähistatud, ei

olnud need ujukid sellised, et neid olnuks võimalik merel liigeldes märgata.

Hageja kastmõrral puudusid ka nõuetekohased lipud. Hageja tehtud fotodelt mistahes lippe ei

nähtu. Tunnistaja MK puhul on tegemist hageja enda töötajaga, mistõttu ei saa tema ütlusi

pidada a priori usaldusväärseks. Seda enam, et kui tunnistaja väitel olid nõuetekohased lipud

kastmõrral olemas, siis miks ei ole hageja seda ühegi muu tõendiga kinnitanud. Kohus on

jätnud arvestamata ka selle, et nõuetekohaste lippude olemasolule hakkas hageja tuginema

alles viimases menetlusetapis. Kui hageja kastmõrd oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud, ei

oleks sellega väidetavaid õnnetusjuhtumeid toimunud. Seega vastutab hageja omale kahju

tekkimise eest ise (VÕS § 1057 p 3).

12.4. Seoses kohtu viitega kostja COLREG reeglitest tuleneva kohustuste rikkumisega

osundab kostja, et COLREG-i reeglid käesoleval juhul ei kohaldu, sest praegusel juhul ei ole

toimunud kahe või enama laeva kokkupõrget. Isegi, kui peaks leitama, et COLREG-i reeglid

on käesoleval juhul kohaldatavad (millega kostja ei nõustu), ei ole kostja neid reegleid

rikkunud. Reeglite eesmärgiks on vältida kokkupõrkeohtu. Mistahes kokkupõrkeohtu

praegusel juhul ei esinenud. 04.06.2022 juhtumi ajal viibis kostja jahi tekil ja jälgis merd,

kuid mistahes takistusi, millega jaht oleks võinud kokku põrgata, kostja ei näinud.

13. Kostja hinnangul on maakohus lisaks materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele hinnanud

ebaõigesti ka tõendeid ja seeläbi ekslikult leidnud, et 04.06.2022 takerdus kostjale kuuluv

avamerejaht Hilja hagejale kuuluvasse kastmõrda. Kostja sellega ei nõustu ning leiab, et

04.06.2022 ei asunud kostjale kuuluv jaht ja hagejale kuuluv kastmõrd ühes ja samas kohas.

13.1. Hageja esitatud kastmõrrast tehtud fotodega seoses juhis kostja kohtu tähelepanu

asjaolule, et fotode metaandmetest nähtuvad koordinaadid on erinevad ja asetavad hageja

kastmõrra mitmesse erinevasse kohta (sh teisele poole Manija saart). Otsusest nähtuvalt on

kohus nõustunud, et kastmõrra väidetava asukoha kohta esitatud tõendid on kõik erinevad.

Samas ei oma eelnev kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd nutiseadmetega tehtud fotode

metaandmed ei pruugigi täpsed olla. Kostja sellise kohtu seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd ka

nutitelefoniga tehtud asukohaandmete kindlaksmääramisel kasutab seade samu

positsioneerimissüsteeme, võib eeldada, et nutiseadmetega tehtud fotode asukohaandmed on

üsna täpsed. Näiteks Bolti taksoteenuse rakendus või Wolti kulleriteenuse rakendus.

13.2. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sisestades mõlemad koordinaadid merekaardile

nähtub, et neile vastavad asukohapunktid asuvad üksteisest vähemalt 223 m kaugusel.

Tegemist on arvestatava kaugusega. Arvestades, et hageja väitel on tema kastmõrra

mõõtmeteks 35x12x8 m on ilmselge, et koht, kus kostja sattus merehätta ja koht, kus paiknes

hageja kastmõrd, ei ole üks ja sama. Selliste mõõtmetega kastmõrd ei saa mitte kuidagi asuda

hageja viidatud kohas ning jääda samal ajal ette sellest 223 m kauguselt möödunud

avamerejahile (kostja 01.04.2024 vastus, p 2.1 ja lisad 1–3). Kostja osundab, et avamerel ongi

võimalik näha ühtesid ja samu objekte väga erinevatest kohtadest. Avamerel puuduvad

üldjuhul vaatevälja piiravad takistused, st üks ja sama objekt on avamerel nähtav mitmest

erinevast kohast. Need kohad võivad seejuures asuda üksteisest kümnete ja sadade meetrite

kaugusel. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et asjaomastelt koordinaatidelt on näha samad

objektid, järeldada, et 04.06.2022 asusid kostja jaht ja hageja kastmõrd ühes ja samas kohas.

13.3. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et kohas, kus kostja sattus merehätta on

merepõhja sügavus kõigest 6,6 m (kostja 01.04.2024 vastus, p 2 ja lisad 1–4). Ei ole eluliselt

usutav, et hageja püüab 8 m sügavuse kastmõrraga kala merel kohas, kus merepõhja sügavus

2-23-1520

on 2 m madalam kui kastmõrd ise. Selliselt toimides tekitaks hageja endale kahju, kuivõrd ta

ei saaks kastmõrda selle täies ulatuses ja mahus kasutada.

13.4. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja on esitanud kastmõrra väidetava asukoha kohta

hulgaliselt vastuolulisi väiteid. Hagiavalduses väitis hageja, et seadis kastmõrra üles Manija

saare lähedal asuvasse ajaloolisse püügikohta, mis on märgitud ametlikele kaartidele. Samas

oma 21.12.2023 vastuses avaldas hageja, et seda ajaloolist püügikohta tegelikult kaartidele

kantud ei ole. Siis püüdis hageja tõendada kastmõrra asukohta sellest tehtud fotodega, kuid

fotode asukohaandmed seadsid võrgu asukoha mitmesse erinevasse kohta, sh teisele poole

Manija saart. Vastuseks kostja poolt esile toodule hakkas hageja väitma, et fotode

asukohaandmed on ebaõiged. Seega ei ole hageja suutnud jääda võrgu asukoha küsimuses

ühesele seisukohale, vaid on lähtuvalt kostja vastuväidetest oma väiteid korduvalt muutnud,

mis seab kahtluse alla nende väidete tõepärasuse. Hageja peaks oskama väga täpselt öelda,

kus tema kastmõrd 04.06.2022 asus, mida hageja teinud ei ole.

13.5. Maakohus on teinud PPA 30.12.2022, 08.06.2023 ja 10.06.2024 selgitustest ebaõige

järelduse, et PPA ametnike kinnitusel sõitis kostja oma jahiga sisse just hageja kastmõrda.

Isegi kui nõustuda, et tegemist oli kasutuses oleva kalavõrguga (millega kostja ei nõustu), ei

ole PPA ametnikud öelnud, et tegemist oli hagejale kuuluva kalavõrguga. Just vastupidiselt on

PPA ametnikud rõhutanud, et kohapeal kalavõrgu omanikku ei tuvastatud. Seejuures ei nähtu

ka kohapeal koostatud mereabi kokkuleppest, et kohapeal oleks tuvastatud, kellele kalavõrk

kuulus (hageja 09.06.2023 seisukoht, lisad 2 ja 3). PPA selgitustest ei saa järeldada, kellele

kuuluvasse kalavõrku kostja jaht 04.06.2022 takerdus.

13.6. Maakohus on ise möönnud, et asjas esitatu pinnalt ei saa tõsikindlalt tuvastada, millistel

koordinaatidel asus hageja kastmõrd ning millistel koordinaatidel jäi kostja merehätta.

Kastmõrra täpne asukoht ei ole esile toodud ega tõendamist leidnud. Pärnu piirkonna kohta on

jagatud väga palju püügilube just kastmõrraga püüdmiseks (ca 150), mistõttu ei saa esitatud

asjaolude põhjal eeldada, et võrgujäänuk, millesse kostja jaht takerdus, oli just hagejale

kuuluv kastmõrd. Seega on maakohus eeltoodust tulenevalt tõendeid ebaõigesti hinnates ning

TsMS § 232 lg-t 1 rikkudes leidnud, et 04.06.2022 asusid kostjale kuuluv avamerejaht Hilja ja

hagejale kuuluv kastmõrd ühes ja samas kohas ning et kostja jaht takerdus just hageja

kastmõrda.

14. Lisaks on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates ekslikult leidnud, et hageja kastmõrral

tuvastatud kahjustused kattuvad kostja jahi vabastamiseks tehtud päästetöödega. Just

vastupidiselt on käesoleval juhul tõendatud, et kostjale kuuluv jaht ja selle vabastamiseks

tehtud päästetööd ei tekitanud kastmõrrale hageja poolt väidetud kahjustusi.

14.1. Tegelikkuses kostja jahi vabastamiseks mistahes köisi läbi ei lõigatud. 18.06.2024

toimunud istungil kinnitas kostja vande all antud ütlustega, et kui PPA ametnikud jahi juurde

saabusid, siis algselt üritasid nad köisi, millesse jaht oli takerdunud, läbi lõigata. Kuivõrd

lainetus oli sel ajal 1,5–2 m kõrgune, siis sellest variandist loobuti. Selle asemel viskas kostja

ametnikele pika köie, millega ametnikud tõmbasid jahi tagurpidi takistusest välja.

14.2. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja asjatundja arvamuse kohaselt tekkisid

kastmõrra väidetavad kahjustused seeläbi, et paat sõitis püünisele otsa ning mootori sõukruvi

vigastas selle osasid. Mistahes kahjustustele, mis on tekkinud kastmõrra osade läbilõikamise

tulemusel, hageja asjatundja oma arvamuses viidanud ei ole. Kostja on menetluses korduvalt

selgitanud, et tema jahil on kokkupandav sõukruvi, mis töötab kesktõukejõul. Suletud olekus

on sõukruvi voolujooneline ega takerdu kalavõrkudesse, võrgujäänukitesse vms merevees

2-23-1520

olevasse prahti. Oluline on, et 04.06.2022 sõitis kostja jaht tuule jõul ja sõukruvi oli kokku

pandud. Seega ei saanud jahi sõukruvi hageja kastmõrda takerduda ja sellele hageja poolt

väidetud kahjustusi tekitada.

14.3. Hageja asjatundja ei ole oma arvamuses viidanud mistahes kahjustustele, mis oleksid

tekkinud kastmõrra osade läbilõikamise tõttu. See, et PPA väitel lõigati kostja jahi

vabastamiseks mingid köied läbi, ei tõenda mitte kuidagi, et samasugused kahjustused

esinevad ka hagejale kuuluval kastmõrral. Seda enam, et PPA ametnikud ei teadnud, kellele

võrgujäänuk, millesse kostja jaht takerdus, kuulus.

14.4. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ta kostja esitatud väidete ja tõenditega ei

nõustunud ning nendega otsuse tegemisel ei arvestanud. Kohus ei ole paljusid kostja väiteid ja

tõendeid üldse käsitlenud. Seega on maakohus lisaks tõendite ebaõigele hindamisele rikkunud

TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.

15. Viimaseks on maakohus menetlusnorme oluliselt rikkudes ja materiaalõigust ebaõigesti

kohaldades ekslikult leidnud, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis kokku

summas 19 640 eurot. Kostja hinnangul ta hagejale tekitatud kahju eest ei vastuta, kuid igal

juhul on hageja nõutud ja kohtu välja mõistetud hüvitis põhjendamatult suur ja kuulub

vähendamisele.

15.1. Maakohus mõistis ekslikult VÕS § 132 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja

kastmõrra taastamise kulud 12 890 eurot. Viidatud säte reguleerib asja hävimisest tekkinud

kahju hüvitamise kohustust. Käesoleval juhul ei ole tegemist kastmõrra hävimisega, vaid selle

kahjustada saamisega. Asja parandamiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 132 lg 3, mille

kohaselt tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Oluline on, et hageja kastmõrd ei

olnud uus ning selle väärtus ei ole võrdne uue asja väärtusega. Hageja nõutud kahjuhüvitise

eest saab hageja aga sisuliselt uue asja, st OÜ Amõl arvamuse kohaselt ei ole kastmõrra kasti

võimalik taastada ja tuleb valmistada uus kast. Kostja esitatud kastmõrra müügikuulutustest

nähtuvalt jäävad kastmõrdade ostuhinnad vahemikku 3000–4000 eurot. Isegi, kui hageja

kastmõrd on müügikuulutustes toodud võrkudest veidi erinev, ei ole eluliselt usutav, et hageja

kastmõrrale sarnase kastmõrra ostuhind on suurem kui hageja väidetud parandamiskulu (12

890 eurot). Seega on hageja väidetud parandamiskulu ilmselgelt ülepaisutatud.

15.2. Olenemata eelnevast on kostja seisukohal, et hageja nõutav kahjuhüvitis kuulub VÕS §

139 lg 1 alusel vähendamisele. Hagejale kahju tekkimine sai võimalikuks esmalt seetõttu, et

hageja ise osaleb vabatahtlikult tegevuses (avamere kalapüük laevatee vahetus läheduses), mis

suurendab hagejale kahju tekkimise tõenäosust. Lisaks suurendas hagejale kahju tekkimise

võimalust asjaolu, et vaidlusalune kastmõrd ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. Seega

vastutab hageja talle käesoleval juhul tekkinud kahju eest ise ning väljamõistetavat

kahjuhüvitist tuleb VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada nullini. Isegi, kui kohus kahjuhüvitise

nullini vähendamist põhjendatuks ei pea, annavad eespool toodud asjaolud siiski aluse

nõutava kahjuhüvitise oluliseks vähendamiseks.

15.3. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 132 lg-t 4 ja leidnud, et hageja nõuab

kostjalt kasutuseeliste hüvitamist. Hageja nõude puhul on tegemist saamata jäänud tulu

nõudega VÕS § 128 lg 4 mõttes, mida hageja kostjalt nõuda ei saa. Hageja on selgelt öelnud,

et kastmõrra kahjustamise tõttu jäi tal saamata loodetud tulu ja ta nõuab kostjalt saamata

jäänud tulu hüvitamist. Mis alusel on kohus lugenud hageja nõude kasutuseeliste nõudeks ei

ole otsuses selgitatud. Sellega on maakohus käesoleval juhul menetlusnorme oluliselt

rikkunud.

2-23-1520

15.4. Kuivõrd kostja hinnangul on põhjendamatud nii hageja põhinõue kui ka saamata jäänud

tulu nõue, siis on põhjendamatud ka hageja nõuded väidetava kahju kindlakstegemise ja

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks, sh viivise nõuded.

Vastustaja seisukoht

16. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati 6000 euro ja sellelt

viivise saamiseks, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles osas

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi muutub menetluskulude jaotus ja need jäävad nii

maa- kui ringkonnakohtus 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Kaebus

rahuldatakse osaliselt.

18. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastavalt menetluskulude jaotuse

osas täielikult ning apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus nii riskivastustuse

kohaldamise kui ka kahjunõude aluseks olevate asjaolude – eelkõige kahjustatud kastmõrra

tähistuse ja asukoha tõendatuse, samuti kahju suuruse üle.

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku käsitlusega kostja kui mootorsõiduki otsese

valdaja riskivastutuse aluste kohta (vaidlustatud otsuse p 9–10, refereeritud eespool p-s 8).

Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi

ei korda.

Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et kostja avamerejaht “Hilja“ ei ole VÕS § 1057

mõttes mootorsõiduk, sest jaht sõidab tuule jõul ja mootor on jahile paigaldatud üksnes

selleks, et jahiga oleks võimalik sadamates manööverdada, samuti liikus kostja jaht tuule jõul

ka 04.06.2022 intsidendi toimumise ajal.

Poolte väidetest nähtuvalt ei ole vaidlust, et kostja avamerejahil “Hilja“ on mootor ja see saab

lisaks tuulele liikuda ka mootori jõul. Hageja viitab õigesti õiguskirjanduse seisukohtadele,

mille kohaselt tuleks mootorsõiduki mõistet sisustada laialt, piirduda ei tohiks LS § 2 p-is 40

toodud määratlusega ning mootoriga õhu- ja veesõidukeid tuleks käsitada mootorsõidukitena

(VÕS IV komm (2016), § 1057, lk 845). Asjakohane on kontrollida, kas kahju tekkis hagejal

ohufaktori tõttu, mille pärast mingit asja või tegevust peetakse suurema ohu allikaks. Samuti

on Riigikohus selgitanud, et mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks ja

mootorsõiduki põhjustatud kahju tuleb lugeda selle käitamisest tulenevaks kahjuks eelkõige

siis, kui kahju põhjustatakse mootorsõiduki sihipärase kasutamisega mootorsõidukina

liikluses. Mootorsõidukist lähtub iseloomulik risk eelkõige selle liikumisel, kuna seda ei ole

võimalik viivitamata peatada, näiteks selle suure massi või kiiruse tõttu, aga ka tehnilise

defekti või juhi ebaõigete sõiduvõtete tõttu. Riigikohtu arvates ei ole välistatud, et

mootorsõiduki käitamiseks VÕS § 1057 mõttes võib lugeda ka sõiduki aeglast liikumist või

erandlikel asjaoludel ka teel seismist (RKTKo 19.03.2013, nr 3-2-1-7-13). Seega ei sõltu

riskivastutus sellest, kas mootori võimsust parajasti kasutatakse või mitte. Siinse hagi

asjaoludel saab merel liikuvat avamerejahti pidada suurema ohu allikaks, sest arvestades selle

massi ja võimalikku kiirust ei ole võimalik jahti viivitamata peatada, mistõttu lähtub sellest

suurema ohu allika jaoks tüüpiline, kontrollimatu riski realiseerumine sõltumata sellest, kas ta

2-23-1520

liigub mootori või tuule jõul. Seega saab järeldada, et esitatud asjaoludel on kahju tekkinud

mootorsõidukile iseloomuliku ohu tagajärjel.

20. Maakohus tuvastas hageja kahjunõude aluseks olevad asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) 30.12.2022 kirjas (dtl 8) ja 08.06.2023 ja 10.06.2024 (dtl 8, 65, 262) 04.06.2022

merepääste juhtumi kohta antud selgituste, merepääste kokkuleppe (dtl 66), hageja esitatud

fotode (dtl 10, 103) ja teadusartikli alusel (dtl 254-255). Maakohus seostas oma järeldused

asjas esitatud tõenditega ning on oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja §

442 lg 8 tähenduses. Olgugi, et mõni eelviidatud tõend üksinda võttes ei näita selgelt seda, et

kostja juhitud jaht sõitis sisse hageja kastmõrda, mis oli nõuetekohaselt tähistatud, siis kõik

tõendid kogumis viitavad siiski sellele.

20.1. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus ei ole tuginenud kastmõrra nõuetekohase märgistuse

olemasolu hindamisel ainuüksi tunnistaja MK ütlustele. Maakohus on hinnanud hageja

esitatud fotosid (dtl 10, 103), PPA selgitusi (dtl 262) ning kostja vande all antud ütlusi (dtl

315–323). Maakohus on ka õigesti märkinud, et kostja vande all antud ütlused ei riimu

tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub ringkonnakohtule, et tunnistaja on selgitanud,

et lippe ei saagi hageja esitatud fotodelt (dtl 10, 118) näha olla, sest fotod on tehtud nii, et

lipud on välja jäänud. Lipul on ka 10 m pael, oleneb ka tuule suunast, kas läheb kastile

lähemale või 10 kaugemale (dtl 312–313). Lisaks on tunnistaja avaldanud, et lippude

vahemaa on kuskil 500–600 m, selle vahes on juhtaed ja kast. Kast on ülemine ots. All on

juhtaed, kala ujub mööda juhtaeda sinna kasti. Kast on esimesest lipust u 600 m kaugusel. On

kast, siis on kasti ankrud, liinid ja lipp on nende liinide ankrute otsas (dtl 314–315).

Arvestades, et hageja on teinud foto (dtl 10) kastmõrra veepealse osa kahjustustest ning teiste

fotodega (dtl 103, 117–118) on hageja soovinud tõendada kastmõrra asukohta, siis on

usutavad tunnistaja ütlused selle kohta, et nendelt fotodelt lippe näha ei saagi. Tunnistaja

selgitusi kastmõrra osade paiknemise kohta kinnitab ka hageja esitatud joonis kastmõrrast

ning selgitused kastmõrra osade kohta (dtl 153, p 4.2). Lisaks on pooled menetluse kestel

viidanud MV 02.07.2022 videoblogile (https://www.youtube.com/watch?v=Hxn6XqDYtuc),

sh on hageja välja toonud, et MV sõitis 02.07.2022 kastmõrra juhtaeda, mille järgselt sõlmisid

pooled kohtuvälise kokkuleppe kahju hüvitamiseks ning videoblogis on kinnitatud lippude

olemasolu (dtl 154, p 4.4). Videoblogis (00:19:00–00:19:20) on MV kinnitanud, et võrguliin

jooksis umbes kilomeetri pikkuselt merel, üks lipukene üleval ja teine all. Samuti nähtub

hageja esitatud fotolt, et kastmõrra kast oli korrektselt ujukitega tähistatud (dtl 10,

kalapüügieeskiri § 10 lg 1). Seega on tunnistaja ütlused kooskõlas muude tõenditega ning

kostja vande all antud ütluseid ei saa pidada usaldusväärseks. Asjakohatud on kostja väited

selle kohta, et hageja ei väitnud lippude olemasolu esialgsetes menetlusdokumentides.

Tegemist on kostja vastuväitega oma vastutuse välistamiseks, millele sai hageja omakorda

vastuväited ning tõendid esitada pärast kostja poolt vastavatele asjaoludele tuginemist.

20.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja põhjendustega, milles maakohus leidis,

et esitatud tõendid viitavad sellele, et kostja jaht sõitis 04.06.2022 varahommikul sisse hageja

kastmõrda. Maakohus on ka õigesti tuvastanud, et mõlema 06.06.2022 sisuliselt samaaegselt

(kell 8.38) tehtud foto, mille asukoha metaandmed on erinevad, taustal nähtub marsruudil

Munalaid–Kihnu liikuv praam Kihnu Virve ja Manija saare lõunapoolne ots koos Manilaiu

majakaga, mistõttu on võimalik eeldada, et fotod tehti ühest kohast. Samuti on maakohus

tuvastanud, et merepääste kokkuleppele kantud koordinaatide kandmisel gis.ee merekaardile,

nähtub, et sellest punktist kagu suunalisse vaatevälja peab jääma nii Munalaiu–Kihnu laevatee

kui ka Manija saare lõunatipp koos Manija tulepaagiga (dtl 335–337). Kostja väited

metaandmete täpsusest lükkab ümber hageja esitatud teadusartikkel (dtl 254–255), mistõttu ei

ole võimalik eeldada, et nutiseadmetega tehtud fotode asukohaandmed on üsna täpsed,

2-23-1520

kuivõrd need võivad teadusuurimuse järelduste järgi varieeruda kuni 27 km ulatuses. Kostja

väited Bolti taksoteenuse rakenduse või Wolti kullerteenuse rakenduse võimekuse kohta täpse

asukoha määramiseks on paljasõnalised ega kummuta teadusuurimuse järeldusi. Eelnevast

tulenevalt on eluliselt usutav, et 04.06.2022 juhtumi ja hageja 06.06.2022 tehtud foto (dtl 118)

koordinaatide asukohapunktid võisid küll varieeruda ca 223 m ulatuses, kuid tõendeid

kogumis hinnates ei ole võimalik kolleegiumi hinnangul jõuda teistsugusele järeldusele, s.o et

kostja jaht ei takerdunud hageja kastmõrda.

20.3. Maakohtu järeldust ei väära ka kostja väited 04.06.2022 sündmuse asukoha ning hageja

kastmõrra asukoha merepõhja sügavusest. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et

merepõhja sügavus oleks 04.06.2022 juhtumi asukohas 6,6 m ning hageja kastmõrra asukohas

6,2 m (dtl 244–247). Seevastu on hageja esitanud tõendid, et eeltoodud asukohtade merepõhja

sügavus oli 5–10 m (dtl 260–261). Isegi, kui merepõhja sügavus oleks 6 m, siis on hageja

kinnitanud, et 8-meetrine kastmõrd võib olla ka 6 m sügavuses, kui all on liivapõhi (dtl 306,

ajamärge 00:54:22). Kostja ei ole tõendanud vastupidist, vaid on tuginenud üksnes elulisele

usutavusele ning hageja soovile majandustegevust maksimeerida.

20.4. Toimiku materjalidest ei nähtu ringkonnakohtule ka hageja vastuolulisi väiteid

kastmõrra asukoha kohta. Hageja on ekslikult hagiavalduses märkinud, et ajalooline

püügikoht, kuhu kastmõrd üles seati, on märgitud ametlikele kaartidele (dtl 3) ning

21.12.2023 vastuses täpsustanud, et sellist püügikohta siiski kaartidele kantud ei ole (dtl 99).

Need väited ei puuduta kastmõrra asukohta, vaid asjaolu, kas ajalooline püügikoht, kuhu

kastmõrd üles seati oli kaartidele märgitud või mitte. Sellest tulenevalt oli vajalik käesolevas

menetluses esitada ka täiendavaid tõendeid kastmõrra asukoha tõendamiseks, mida on hageja

ka teinud.

21. Seega on põhjendatud on maakohtu järeldus, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju

eest, kuna suurema ohu allikaga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kahju tekitamine on hinnatav

lepinguvälise kahju põhjustamisena, millisel juhul on võimalik esitada nõue ka sõiduki otsese

valdaja riskivastutusele tuginedes. Riskivastutust välistava(te) asjaolu(de) esinemist kostja

tõendanud ei ole. Asjakohatu on kostja tuginemine VÕS 1057 p-ile 3, sest kannatanu

tahtluseks osundatud sätte mõttes on enesekahjustamise tahtlus, mitte üksnes tahtliku teo

toimepanemine, mis põhjustas kahju (RKTKo 3-2-1-111-05 p 28). Hageja tegevus kala

püüdmisel avamerel sellele tunnusele ei vasta.

22. Pooled vaidlevad ka hagejale hüvitatava kahju suuruse üle. Kostja arvates eksis maakohus

kahjuhüvitist kindlaks määrates VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 kohaldamisel, samuti VÕS § 139

kohaldamata jätmisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna tuvastatud asjaoludel tuli

purunenud kastmõrra vigastuse eelse seisundi taastamiseks välja vahetada kastmõrra kast, on

põhjendatud VÕS § 132 lg 1 ja lg 3 teise lausel alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista

kastmõrra parandamiseks uue kogumiskasti soetamisega koos 12 890 eurot. Maakohus on

põhjendanud, miks tuleb lähtuda kastmõrra seisundi taastamise kulude hindamisel asjatundja

arvamusest, mitte internetiportaali müügikuulutuste väljavõtetest. Kostja ei ole näidanud ega

tõendanud, et vaidlusaluse kastmõrra vigastuse eelse seisundi olnuks võimalik taastada

odavamalt, nt esitanud alternatiivset hinnapakkumist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et

kastmõrra väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes uue kastiga samaväärse kastmõrra väärtusega,

oluliselt vähenenud, mis annaks aluse hävinud kastmõrra väärtuse vähenemist hüvitise

määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1 ls 2).

23. Kolleegium nõustub aga kostjaga, et maakohus eksis, kui leidis, et hageja 6000 euro

suurune nõue tulenevalt kastmõrra kahjustumisest on esitatud asjaoludel kvalifitseeritav

2-23-1520

kasutuseeliste hüvitamise nõudena. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt tuleb

kasutuseelist eelkõige mõista kui kahjustatud asja asendamiseks üüritud asja üürimisele tehtud

kulutusi, arvates sellest maha osa, mille kahjustatud isik säästab oma asja kasutamata

jätmisega. Kui kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist

samaväärset asja, siis annab VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse

kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui

palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt (RKTKo

06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26).

23.1. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hagejal talle väljastatud püügiloa

nr PÄ220269 (dtl 111) alusel 2022. a võimalik 5 kastmõrraga räime püüda ja iga kastmõrra

kohta võis hageja 2022. a räimepüügihooajal püüda 57,15 t räime. Hagejal väitel jäi tal kostja

tõttu püüdmata katkise kastmõrraga 44 866 kg räime, mille hind 2022. a hooajal oli 0,23

eurot/kg (ilma käibemaksuta) ning tal jäi kostja tekitatud kahju tõttu teenimata 10 319,18

eurot. Hageja ise hindab, et tema kaotatud kasutuseelise väärtuseks on 6000 eurot.

Kasutuseelis ei ole aga tulu teenimise võimaluse kaotamine, vaid kasutusvõimaluse väärtus,

s.o hüve, mis saadakse üksnes asja kasutamise võimalusest ja mis on võrdne sellega, mida

tuleks maksta samaäärse asja kasutamise eest turul. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on

nimetanud saamata jäänud tulu kasutuseeliseks, saab hageja nõuet esile toodud asjaoludel

kvalifitseerida saamata jäänud tulu, mitte kasutuseelise hüvitamise nõudeks.

23.2. Arvestades Riigikohtu seisukohti leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul ei ole tegemist

olukorraga, kus omandi kahjustamist keelavate ja asja kahjustumisel kahju hüvitamist

reguleerivate sätete mõtteks oleks kaitsta kannatanut puhtmajandusliku kahju eest. See

tuleneb otseselt asja kahjustamisel kohalduvate kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerivate

sätete sisust. VÕS § 132 lg 4 kohaselt hõlmab asja kahjustamisel kahjuhüvitis juhul, kui

kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks

või tööks, ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue

muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise

või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Seega ei ole

hagejal õigust nõuda asja kahjustamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist. Selle asemel on

tal õigus nõuda saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist (vrd RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-36-

15, p 26), kuid selle sisuks saab olla vaid asja kasutusvõimaluse väärtus (vt käesoleva otsuse

eelmist punkti).

23.3. Seega on maakohus hageja saamata jäänud tulu nõuet rahuldades vääralt kohaldanud

VÕS § 128 lg-t 4 ja § 132 lg-t 4, kuna on lugenud asja kahjustumisel hüvitatavaks saamata

jäänud tulu, ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 6000 euro suuruse hüvitise.

23.4. Maakohus leidis õigesti, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv

kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410, p 28 ja seal

viidatud kohtupraktika). Kaebuses ei sisaldu hageja nõuete kahju kindlakstegemiseks (350

eurot) ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks (400 eurot) rahuldamisele sisulisi

vastuväiteid. Samuti ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel põhjusel,

et kastmõrd oli nõuetekohaselt tähistamata ning tegemist oli vana ja kulunud kastmõrraga (vt

käesoleva otsuse p-d 21.1 ja 23), nagu leidis õigesti maakohus. Väljamõistetava hüvitise

suuruseks jääb seega 13 640 eurot.

2-23-1520

Seoses põhinõuete väiksemas ulatuses rahuldamisega tuleb vähendada kostjalt

väljamõistetavat viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. Kostja ei vaidlustanud viivise

arvestamise algusaega ega määra. Viivisekalkulaatori järgi on põhivõla summalt (13 640

eurot) alates 28.01.2023 kuni otsuse tegemise kuupäevani arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras 4470,73 eurot. Alates järgmisest päevast tuleb kostjal maksta sama määra järgi viivist

veel tasumata põhivõla summalt.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 173 lg 3 järgi tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muuta

vastavalt menetluskulude jaotust.

25. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on menetluskulud põhjendatud TsMS § 163 lg 1 II

alternatiivi alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduses

nõude summas 19 640 eurot (12 890 + 6000 + 350 + 400). Ringkonnakohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 13 640 eurot (12 890 + 350 + 400). Seega rahuldatakse hageja hagi ca

70% ulatuses, mistõttu on põhjendatud maakohtu menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja

kanda ning 70% ulatuses kostja kanda. TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid

poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st

163 (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18). Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning ka neist jääb 30% hageja ja 70% kostja

kanda.

26. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks maakohus. Kuna menetluskulusid kindlaks ei määrata, ei ole alust

ka menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmise nõude kohta otsustuse tegemiseks. Seega

jätab ringkonnakohus vastava maakohtu otsustuse kohtuotsuse resolutsioonist välja

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 6).

(allkirjastatud digitaalselt)