Legislator Case Law & Legislation
3-25-4298/4 AI generated

3-25-4298/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-4298/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X esitas 17.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tunnistada veterinaartehnikutelt võimaluse töötada oma kvalifikatsiooni kohasel erialal. Kaebaja märkis, et

Legislator headnote

AI generated

3-25-4298/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X esitas 17.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tunnistada veterinaartehnikutelt võimaluse töötada oma kvalifikatsiooni kohasel erialal. Kaebaja märkis, et

Keywords

AI generated
veterinary legislation admission to health insurance practice medicinal products for veterinary use amendment of authorisation official controls, veterinary checks substantial change in health
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

05.12.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4298

Haldusasi

X. X kaebus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale asjas tasutud 20 euro suurune riigilõiv.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 17.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tunnistada

veterinaarseadus või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see võttis

veterinaartehnikutelt võimaluse töötada oma kvalifikatsiooni kohasel erialal. Kaebaja märkis, et

1999. a vastu võetud veterinaarseaduse (kaebaja on ilmselt silmas pidanud nimetatud aastal

vastu võetud veterinaarkorralduse seadust) § 28 mõjutas tema elukutset ja sissetulekut

pikaajaliselt ning piirab senini kaebaja õigust tegutseda valitud erialal. Kuigi veterinaarseadust

on hilisematel aastatel korduvalt muudetud, ei ole veterinaartehnikute (veterinaarvelskrite)

õiguslik seisund ega pädevus taastunud ning veterinaartehnik ei või teha enamikku veterinaaria

valdkonna põhitegevusi. Seaduse mõju on veterinaartehnikute suhtes kestva iseloomuga, kuna

põhiseaduslike õiguste riive ei piirdu üksnes 1999. aastaga, vaid ulatub tänasesse päeva.

Kaebaja palus jätta talle õigus esitada hiljem samas asjas kahju hüvitamise nõue

Justiitsministeeriumile, kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusevastaseks.

Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest või määrata minimaalne riigilõiv, kuna

kaebus on seotud põhiseaduslike õiguste kaitsega ja kaebajal puuduvad märkimisväärsed

sissetulekud.

2. Kohus jättis 19.11.2025 määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli hiljemalt 04.12.2025: 1) esitada kohtule

nõuetekohane kaebus, mille lahendamisel kohus saaks hinnata kaebaja õigusi kahjustanud

õigusnormi põhiseadusele vastavust; 2) tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada vormikohane

menetlusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega ja taotluse esitamisele eelnenud nelja

kuu kontoväljavõtted. Kohus hoiatas, et kaebuse puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel

kohus tagastab kaebuse.

Kohus selgitas määruses, et kaebaja taotleb hetkel abstraktse normikontrolli tegemist, milleks

halduskohtul puudub seaduslik volitus. Kohus selgitas kaebajale kahju hüvitamise kaebuse

esitamise võimalust ning tõi välja, millistele tingimustele peab halduskohtule esitatav kaebus

vastama ning milliseid asjaolusid peab kaebaja sellise kaebuse esitamisel kohtule selgitama.

Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel

tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20

euro ja mitte üle 1050 euro. Samas selgitas kohus ka võimalust esitada esmalt kahju hüvitamise

taotlus haldusorganile.

3. Kaebaja tasus 19.11.2025 riigilõivu 20 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud

ja puudused takistavad asja läbivaatamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg

1 p 2).

5. Kaebajal tuli vastavalt 19.11.2025 määrusele hiljemalt 04.12.2025 esitada nõuetekohane

kaebus (tuues selles mh välja kohtu nõutud selgitused) ning tasuda hüvitamiskaebuselt nõutav

riigilõiv (mille suurus sõltub taotletava hüvitise suurusest). Määratud tähtajaks tasus kaebaja

asjas riigilõivu 20 eurot, kuid ei esitanud kohtule nõuetekohast kaebust ega vastanud ka muul

moel kohtumäärusele. Seega on praeguses asjas jätkuvalt kohtule esitatud üksnes taotlus

abstraktse normikontrolli tegemiseks, milleks halduskohtul HKMS § 5 lg-st 1 tulenevalt

volitust ei ole.

Kuna kohtul ei ole võimalik sisuliselt läbi vaadata 17.11.2025 esitatud kaebust ja kaebaja ei

kõrvaldanud kaebuse puudusi, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

6. Eelviidatud alusel kaebuse tagastamise korral kuulub kaebajale määruse jõustumisel

tagastamisele ka asjas tasutud 20 euro suurune riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)