2-24-9705/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

05.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9705

Kohtuasi

J.E kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

13.06.2024 otsuse peale täiteasjas 027/2024/496

Osaühingu Arvika kaebus Tallinna kohtutäitur Risto

Sepp 13.06.2024 otsuse peale täiteasjas 027/2024/498

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kohtutäitur Risto Sepa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja J.E (isikukood XXX)

Avaldaja esindaja Jaanus Silm

Puudutatud isik I kohtutäitur Risto Sepp, esindaja Triin

Kattel

Puudutatud isik II (sissenõudja) Aktsiaselts Tallinna

Linnatransport (registrikood 10312960), lepinguline

esindaja Ravo Vitsut

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.07.2024 määrus muutmata osas, millega maakohus

rahuldas J.E kaebuse ja tühistas Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 13.06.2024

otsuse täiteasjas 027/2024/496 ning kohustas kohtutäiturit vaatama J.E 20.05.2024

kaebuse uuesti läbi, samuti J.E menetluskulude osas. Ülejäänud osas on Harju

Maakohtu 08.07.2024 määrus jõustunud.

2. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta kohtutäitur Risto Sepa kanda.

3. Määrata kindlaks J.E menetluskulude rahaline suurus ja mõista kohtutäitur

Risto Sepalt J.E kasuks välja menetluskulude hüvitis 951,60 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-24-9705

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.E (avaldaja I, võlgnik I) ja Osaühing Arvika (avaldaja II, võlgnik II) esitasid 23.06.2024

Harju Maakohtule avalduse, milles palusid tühistada kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur)

13.06.2024 otsuse täiteasjas nr 027/2024/496 ja 027/2024/498 ning vabastada avaldaja I nimel

liiklusregistris registreeritud sõidukid 101BOS, 5637TA, 40VC, 11DJ, 298ANY, 631ESS,

38HD, 301YNJ, 084GG, 968AXR, M112, 002ATJ, 499STI, 21FL, 411WKS (avaldaja I

sõidukid) ja arvedusarved, samuti avaldaja II nimel liiklusregistris registreeritud sõidukid

356YJF, 245DL, 561YLJ, 222OPG, 38ZKE, 17AC, 111OPG, 14ZLP, 417DU, 1696EK,

734BVR, 423DV, 70EL, LC36, 404SRX, 0828TE, 262YJG, 195HHB, 793BFK, 17EB,

019BBV, 2992TA, 101TAN, 27IM, 01HUM, 66FP, 362YLD (avaldaja II sõidukid)

käsutamise keelumärkest või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit avaldajate 20.05.2024

kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palusid avaldajad jätta kohtutäituri kanda.

Kaebuse kohaselt on avaldaja I võlgnik täiteasjas nr 027/2024/496 ja avaldaja II võlgnik

täiteasjas nr 027/2024/498. Täitedokument mõlemas täiteasjas on Harju Maakohtu 15.11.2022

kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millega kohus rahuldas Aktsiaseltsi Tallinna

Linnatransport (sissenõudja) tsiviilhagi ning mõistis avaldajatelt solidaarselt sissenõudja

kasuks välja 525 000 eurot. Nõude jääk solidaarvõlgnike suhtes oli 08.05.2024 seisuga 492

638,15 eurot. Kohtutäitur on arestinud kokku kuus avaldajale I kuuluvat kinnisasja, mille

koguväärtuseks on arestimisel märgitud 590 274 eurot. Lisaks arestitud kuuele kinnisasjale on

kohtutäitur 06.02.2024 seadnud käsutamise keelumärke veel viiele avaldajale I kuuluvale

kinnisasjale, kuid ei ole läbi viinud kinnisasjade arestimist. Nimetatud kinnisasjade väärtus on

võlgnike hinnangul vähemalt 790 000 eurot. Sisuliselt on ainuüksi avaldaja I kinnisvaraga

tagatud sissenõudja nõue ja täitekulud kolmekordselt (vähemalt summas 1 380 000 eurot).

Lisaks sellele on keelatud ka liiklusregistris registreeritud avaldaja I sõidukite käsutamine

ning avaldaja II sõidukite käsutamine. Arestitud on ka võlgnike arveldusarved ja avaldaja I

osa. Mõlema võlgniku majandustegevuseks on mootorsõidukite ost-müük, võlgnike

majandustegevuse takistamine ja sõidukite käsutamise keelamine olukorras, kus nõude

katteks on arestitud või keelatud kinnisvara käsutamine enam kui kolmekordses võlanõude

väärtuses, on ilmselgelt vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg-s 1 sätestatud

ülearestimise keeluga.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur märkis, et ei ole koostanud täiteasjades nr

027/2024/496 ja 027/2024/498 sõidukite arestimise akte. Sõidukitele on seatud vaid

käsutamise keelumärge ja neid ei ole arestitud. Keelumärke seadmisega kohtutäitur tagab vara

omandi säilimise võlgnikul, kuid võlgnik saab jätkuvalt vara kasutada ja vallata.

Täitemenetluse eesmärk ei ole võlgniku vara arestimine ja müümine, vaid sissenõudja nõude

rahuldamine. Seega kui sissenõudja nõue saab rahuldatud muul viisil, siis kustutab kohtutäitur

ka enda seatud keelumärke. Kaebus, mille kohta kohtutäitur otsuse tegi ja mis on käesoleva

asja esemeks, on esitatud vaid täiteasja nr 027/2024/496 raames ehk ka kohtutäituri otsus on

2-24-9705

tehtud vaid võlgniku I suhtes läbiviidavas täiteasjas. Sellest tulenevalt ei saa võlgnik II esitada

kohtule kaebust kohtutäituri otsuse peale, mis on tehtud teise võlgniku suhtes teise täiteasja

raames.

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Arvesse tuleb võtta, et

arestitud vara harilik väärtus selgub enampakkumistel, mida kohtutäitur juba aktiivselt läbi

viib. Hariliku väärtuse määramine arestimise hetkel tagab seda, et ei arestita ülemäära, kuid ei

tähenda, et iga sissenõutavat nõuet ületav sent viitaks automaatselt ülearestimisele. Antud

juhul ei ole seda tehtud, kuivõrd hinna alandamisel täitemenetluse seadustikus lubatu piires ei

ole nõude rahuldamine tervikuna siiski tagatud. Täitmine on tõhus vaid siis, kui kohtutäitur

saab arestitud vara suhtes õiguseid rakendada viivitamata, mis oleks takistatud aga juhul, kui

kohtutäituril puudub diskretsiooniõigus enampakkumisel hinda alandada. Arestitud kinnistute

väärtuseks määras kohtutäitur kokku 590 274 eurot. Kui iga kinnistu hinda oleks vaja

alandada 70% esimese pakkumise alghinnast, oleks lõplik tulem 177 082 eurot, millest ei

piisa sissenõudja nõude täitmiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 08.07.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebused, tühistas

kohtutäituri 13.06.2024 otsuse täiteasjas nr 027/2024/496 ja kohustas kohtutäiturit vaatama

avaldaja I 20.05.2024 kaebuse uuesti läbi, samuti tühistas maakohus kohtutäituri 13.06.2024

otsuse täiteasjas nr 027/2024/498 ja kohustas kohtutäiturit vaatama avaldaja II 20.05.2024

kaebuse uuesti läbi. Menetluskulud seoses esialgse õiguskaitse taotlemisega jättis maakohus

kummagi avaldaja kanda võrdsetes osades, ülejäänud menetluskulud kohtutäituri kanda.

Maakohus mõistis kohtutäiturilt välja menetluskulu 15 eurot avaldaja I kasuks ja

menetluskulu 15 eurot avaldaja II kasuks.

4.1. Vaidlustatud määruses tuvastas maakohus, et mõlemad avaldajad taotlesid 08.05.2024

avaldusega, et kohtutäitur vabastaks arestist nende arveldusarved ja sõidukid, mis olid

arestitud täitemenetlustes, millega täidetakse Harju Maakohtu 15.11.2022 kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX tehtud kohtuotsust. Maakohus tuvastas, et avaldajad taotlesid 20.05.2024

tühistada kohtutäituri 10.05.2024 otsus, millega kohtutäitur otsustas mitte vabastada võlgnike

arveldusarved ja registreeritud sõidukid arestist, ning teha otsus, millega vabastada arestist

avaldaja I ja avaldaja II kõik arveldusarved ning kõik registreeritud sõidukid. Kohtutäitur

jättis 13.06.2024 otsusega 20.05.2024 kaebuse rahuldamata. Maakohus ei nõustunud

kohtutäituri käsitlusega võlgniku II kaebuse osas ning leidis, et võlgnikul II oli õigus

kohtutäituri 13.06.2024 otsuse vaidlustamiseks TMS § 218 lg 1 sätestatud korras. Mõlemad

võlgnikud esitasid ühises menetlusdokumendis kaebuse kohtutäituri 13.06.2024 otsusele

23.06.2024, seega tähtaegselt.

4.2. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja

nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude

rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Käesoleval juhul väidavad mõlemad võlgnikud, et

arestitud on rohkem vara, kui on sissenõudja nõude rahuldamiseks vaja. Maakohus ei

nõustunud kohtutäituri käsitlusega, et arestitud on ainult vara, mille kohta on koostatud

arestimise aktid, s.o avaldaja I kinnistud. Kummagi võlgniku registrisse kantud sõidukitele on

seatud käsutamise keelumärked. Tulenevalt TMS § 64 lg 1 teisest lausest loetakse vara

arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise

keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS

§ 75 kohaselt.

2-24-9705

4.3. Maakohus leidis, et iseenesest on õige kohtutäituri ja sissenõudja seisukoht, et vara ei

pruugi õnnestuda realiseerida enampakkumise alghinnaga ning lõplik tulem selgub

enampakkumis(t)e käigus, kuid nimetatu ei tähenda, et õigustatud oleks kogu võlgniku vara

arestimine n-ö igaks juhuks vara väärtust sisuliselt hindamata. Vastupidine seisukoht muudaks

TMS § 53 lg 1 regulatsiooni sisutuks. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 53 lg 1

kohaldamise teeb võimalikuks vara hindamine. Vara hindamisel on võimalik võrrelda

sissenõudja nõude suurust hindamise tulemusel saadud võlgniku varaesemete väärtusega ja

selle alusel otsustada, kui palju vara on vaja arestida (RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p

17). Asjas esitatust ei nähtu, et kummagi võlgniku vara, mille käsutamine on keelatud, kuid

mille kohta ei ole koostatud arestimisakti, oleks hinnatud. Seetõttu ei ole ka kohtul võimalik

sisuliselt kontrollida, kas TMS § 53 lg 1 on kummagi võlgniku osas järgitud. Andmed

kummalegi võlgnikule kuuluva iga sõiduki väärtuse kohta puuduvad. Kaebuse õige

lahendamine eeldab vara eelnevat hindamist.

4.4. Ebaõige on kohtutäituri seisukohas märgitu, et arestimisega kaasneks ka

möödapääsmatult vara võlgniku valdusest ära võtmine (TMS § 71). Vastusena sissenõudja

väljatoodule, et iga sissenõutavat nõuet ületav sent ei viita automaatselt ülearestimisele,

märkis maakohus, et Riigikohus on selgitanud, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima

täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega. TMS §

53 lg 1 lubab nt teatud ulatuses arvestada hindade langemise võimalusega täitemenetluse ajal,

samuti sellega, et sissenõudja nõue võib nt viivise tõttu täitemenetluse kestel suureneda

(RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p 17). Käesoleval juhul ei nähtu aga, et küsimust vara

arestimise vajalikust ulatusest oleks üleüldse kaalutud. Et avaldajale I kuuluvatest

kinnisasjadest, mis on juba arestitud, ei pruugi nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks

piisata, ei tähenda, et eelduslikult on selleks vajalik kogu ülejäänud vara selle väärtusest

sõltumata. Õige on käsitlus, et võlgnik II ei saa tugineda TMS § 53 lg 1 osas sellele, et

piisavalt on juba arestitud võlgniku I vara. Kuni kohustus ei ole täidetud, vastutab kumbki

võlgnik solidaarselt ning peab taluma sundtäitmist oma vara arvel. Kuna ühtegi sõidukit aga

hinnatud ei ole, tuleb kohtutäituri otsus tühistada ka võlgniku II kaebuse osas.

4.5. Maakohus jättis kulu seoses esialgse õiguskaitse taotlusega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel avaldajate kanda võrdsetes osades, kuivõrd

esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleti viisil, mida seadus ei võimalda, mistõttu oli tegemist

põhjendamatu taotlusega. Seoses kaebuste rahuldamisega jättis maakohus ülejäänud

menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt välja menetluskulu 15

eurot kummagi avaldaja kasuks.

Määruskaebus

5. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus osas, milles

maakohus tühistas kohtutäituri 13.06.2024 otsuse ja kohustas kohtutäiturit vaatama avaldaja I

kaebuse uuesti läbi, samuti osas, milles maakohus mõistis kohtutäiturilt välja menetluskulu 15

eurot avaldaja I kasuks.

5.1. Määruskaebuse kohaselt teeb TMS § 53 lg 1 kohaldamise võimalikuks vara hindamine.

Nagu leidis maakohus, ei ole praegusel hetkel võimalik TMS § 53 lg 1 rikkumist tuvastada,

kuna vara ei ole hinnatud. Seega ei esine ka ülearestimist. Isegi kui võlgniku kogu vara oleks

arestitud (st ka hinnatud) ja esineks ülearestimise olukord, ei anna ainuüksi TMS § 53 lg 1

rikkumine alust vara arestist vabastamiseks. Maakohus on materiaalõiguse kohaldamisel

jätnud teostamata täitemenetlust reguleerivatest normidest tuleneva kaalutlusõiguse. TMS §

53 lg 3 järgi määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur. Järjekorda määrates peab

2-24-9705

kohtutäitur arvestama, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et

võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Maakohus on asja lahendamisel tuginenud

sisuliselt ainult võlgniku väidetele ja jätnud arvestamata sissenõudja õigustega. Kohtutäituri

hinnangul ei ole võlgnik tõendanud, kuidas sõidukite keelumärgistamine tema õigustatud

huve kahjustab, küll aga esineb sissenõudja õigustatud huvide kahjustamine, kui kohtutäituri

tegevusetuse tulemusel võlgnik ennast varatuks teeb. Võlgnik saab oma sõidukeid kasutada,

vallata ning seadusega ettenähtud piirides käsutada. Võlgnik ei ole pöördunud kohtutäituri

poole palvega kohtutäituri kontrolli all realiseerida keelustatud sõidukeid, vähendades

võlasummat.

5.2. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et keelumärgete seadmine võlgniku varale on

võrdne vara arestimisega. Kohus on tuginenud TMS § 64 lg 1 teisele lausele (kinnisasjade

puhul TMS § 148), väites, et ka keelumärke seadmine loetakse teatud juhtudel vara

arestimiseks, kuid kohus on jätnud tähelepanuta TMS § 64 lg 1 esimese lause, kohaldades

õigust vääralt. TMS § 64 lg 1 esimese lause järgi koosneb vara arestimine kahest

kumulatiivsest elemendist: 1) vara üles kirjutamine ja 2) vara käsutamise keelamine. Üksnes

keelumärke seadmine ei ole võrdsustatud vara arestimisega. Keelumärke seadmise avalduse

esitamine ei kujuta endast täitetoimingut ega ole seadusandja poolt täitemenetluse sätetega

reguleeritud. Vara arestimine on aga täitemenetluses väga spetsiifiliselt reguleeritud

täitetoiming, mis eeldab TMS § 64 lg 1 esimese lause järgi lisaks käsutamise keelamisele ka

asjade üles kirjutamist.

5.3. Maakohus on võrdsustanud keelumärke seadmise ja vara arestimise, mille tulemusel võib

kohtutäitur menetlusosaliste õigusi rikkuda, jättes TMS §-d 74 ja 75 täitmata. Maakohus

nõudis kohtutäiturilt üksnes vara hindamist, mitte arestimisaktide koostamist. Vara hindamine

täitemenetluses ei ole mitte eraldiseisev toiming, vaid üks seaduses sätestatud nõue vara

arestimistoimingule. Vara hindamine toimub arestimise ehk vara üleskirjutamise käigus, mitte

keelumärke seadmise ehk vara käsutamise keelamise käigus.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Sissenõudja toetab määruskaebust.

7. Avaldaja I vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kohtutäituri kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtutäitur

vaidlustab maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri 13.06.2024

otsuse ja kohustas kohtutäiturit vaatama avaldaja I kaebuse uuesti läbi, samuti osas, milles

maakohus mõistis kohtutäiturilt välja menetluskulu 15 eurot avaldaja I kasuks. Ülejäänud osas

2-24-9705

ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja see on jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause

koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2).

11. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse võlgniku I suhtes rahuldanud ja

ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnanud selgelt

ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659)

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. Määruskaebuse kohaselt ei saa praegusel juhul olla ülearestimise olukorda TMS § 53 lg 1

tähenduses, kuna kohtutäitur ei ole sõidukeid ega teisi avaldajale I kuuluvaid kinnisasju

arestinud – kohtutäitur on üksnes keelanud nende käsutamise ja keelumärked on kantud

registritesse.

12.1. TMS § 53 lg 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja

nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude

rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. TMS § 53 lg 1 on seega sätestatud võlgniku huvide

kaitseks, et tema vara ei arestitaks ülemääraselt, millega sekkutaks ebaproportsionaalselt tema

omandiõigusesse.

12.2. Kohtutäitur tegi 21.03.2024 Transpordiametile avalduse võlgniku I nimele registreeritud

15 sõidukile käsutamise keelumärke seadmiseks (dtl 56). Sõidukite arestimisakte ei ole

koostatud (dtl 88). Kohtutäitur on koostanud 16.04.2024 kokku 6 arestimisakti, arestides 6

avaldajale I kuuluvat kinnisasja, mille koguväärtuseks on arestimisel märgitud 590 274 eurot

(dtl 10–45). Lisaks puudub vaidlus, et kohtutäituri 06.02.2024 avalduse alusel on kantud

käsutamise keelumärge veel 5 avaldajale I kuuluvale kinnisasjale, kuid kohtutäitur ei ole

koostanud nende osas arestimisakte (dtl 46–55).

12.3. Kolleegium märgib, et kohtutäitur saab täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku sõidukite

ja kinnisasjade suhtes need arestida ja registritesse käsutamise keelumärke kanda TMS §-de

64, 142 ja 145 alusel. TMS § 64 lg 1 järgi kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevate

asjade arestimiseks asjad üles ja keelab nende käsutamise, kuid sama lõike teise lause järgi

loetakse vara arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja

käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või

kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. Kinnisasja arestimisel näeb TMS § 64 lg 1 teise lausega

sama tagajärje ette TMS § 148 lg 1, mille kohaselt loetakse arestimine kehtivaks alates ajast,

kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse

keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist.

12.4. Menetluses on kohtutäitur kinnitanud, et ei ole sõidukite arestimisakte koostanud ega

neid kätte toimetanud (dtl 88). Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et

kuna võlgniku vara, mille käsutamine on keelatud, kuid mille kohta ei ole koostatud

arestimisakte, ei ole hinnatud, siis ei saa kohus ka sisuliselt kontrollida, kas TMS § 53 lg-t 1

on järgitud. Kuna TMS § 64 lg 1 teise lause järgi loetakse vara arestimiseks juba registrisse

asja käsutamise keelumärke tegemist, kui ei ole arestimisakti üle antud või kätte toimetatud,

tuleb TMS § 53 lg 1 ülearestimise keelu hindamisel arvestada ka neid võlgniku vallas- ja

kinnisasju, mille suhtes ei ole arestimisakti koostatud või kätte toimetatud, kuid on keelatud

nende asjade käsutamine ja vastav keelumärge on kantud registrisse või kinnistusraamatusse.

TMS § 54 lg 1 sätestab, et võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada.

Tõlgendust, et keelumärke registrisse või kinnistusraamatusse kandmine väljendab arestimist,

toetab ka arestimise eesmärk, kuivõrd arestimise tagajärjel on võlgnikul takistatud vara

2-24-9705

käsutamine, et ta ei saaks vara täiendavalt koormata või seda võõrandada (vt ka TMS § 54 lg

1; TlnRnKm 07.09.2023, 2-21-18260, p 14.2). Nimetatud eesmärk on saavutatav keelumärke

kandmisega registrisse, kuivõrd see teeb käsutamise keelu nähtavaks ka kolmandatele

isikutele.

12.5. Maakohus viitas asjakohaselt, et Riigikohus on samuti selgitanud, et TMS § 53 lg 1

kohaldamise teeb võimalikuks vara hindamine. Vara hindamisel on võimalik võrrelda

sissenõudja nõude suurust hindamise tulemusel saadud võlgniku varaesemete väärtusega ja

selle alusel otsustada, kui palju vara on vaja arestida (RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p 17

kolmas lõik). Riigikohus on kinnistusraamatusse keelumärke kandmise kontekstis leidnud, et

keelumärke seadmine TMS § 145 lg 4 alusel (st olukorras, kus kohtutäitur võib võlgniku

kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda enne täitmisteate saatmist) ei

tähenda, et kinnisasja ei ole vaja hinnata (RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p 17 neljas lõik).

Analoogselt olukorras, kus kohtutäitur on keelanud avaldaja I sõidukite ja lisaks viie

kinnisasja käsutamise ning tehtud on ka vastavad kanded keelumärgete kohta, tuleb

kohtutäituril vara hinnata. Seega pidi kohtutäitur sõidukite ja avaldaja kinnisasjade käsutamise

keelumärgete registrisse ja kinnistusraamatusse kandmisel arvestama TMS § 53 lg-st 1

tuleneva ülearestimise keeluga.

12.6. Kuigi sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti,

tuleb Riigikohtu praktika järgi sealjuures arvestada võlgniku seaduses sätestatud õigustega (vt

nt RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p 12; RKTKm 18.04.2017, 3-2-1-19-17, p 16).

Võlgniku ja sissenõudja huvid peavad täitemenetluses kehtiva proportsionaalsuse põhimõtte

kohaselt olema menetluse käigus tasakaalus, läbiviidavad menetlustoimingud ei tohi kumbagi

poolt ebamõistlikult kahjustada ega eelistada. Viidatud põhimõttega ei ole kooskõlas

kohtutäituri poolt suurel hulgal võlgniku vara arestimine selle väärtust hindamata ja

sissenõudja nõude ulatust arvestamata. Praegusel juhul oli kohtutäitur arestinud või keelanud

käsutamise kokku 11 kinnisasja ning 15 sõiduki puhul. Võlgnik I tõi esile, et juba arestitud 6

kinnisasja väärtus ületab nõuet koos täitekuludega enam kui 96 500 euro võrra. Täiendavalt

on keelatud 5 kinnistu käsutamine, mille väärtus koos arestitud kinnisasjadega on võlgniku

väitel üle 1 380 000 euro (dtl 5). Võlausaldaja nõue oli aga 08.05.2024 seisuga 492 638,15

eurot. Seetõttu oleks kolleegiumi hinnangul pidanud kohtutäituril tekkima kahtlus TMS § 53

lg 1 nõuete järgimise kohta.

12.7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega nagu tekiks maakohtu

tõlgendusest kohtutäituril õigus müüa vara arestimisakti koostamata ja vara hindamist

kirjalikult teostamata. Sellist järeldust ei saa teha ei TMS §-st 64 ega ka maakohtu määrusest.

Maakohtu seisukohad on antud TMS § 53 lg 1 tõlgendamise kontekstis. Õiguspärane vara

arestimine eeldab kõigi nende toimingute tegemist, mida määruskaebuses loetletakse. Teisalt

selleks, et tuvastada, kas järgitud on TMS § 53 lg-s 1 sätestatud ülearestimise keeldu, tuleb

vara, millele on kantud keelumärked, Riigikohtu praktika järgi hinnata.

12.8. Maakohus kohustas põhjendatult kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Riigikohus

on selgitanud, et menetlusökonoomiast lähtudes on kõige otstarbekam lahendus see, kui

kohtutäitur selgitab võlgniku vara hindamisel välja vara hinna, mis võimaldab vajaduse korral

TMS § 53 lg 1 alusel osa vara keelumärgete alt vabastada (RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10,

p 19).

13. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb

rahuldamata.

2-24-9705

14. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kooskõlas TsMS § 667 lg 3 esimese lausega

kirjalikus menetluses ega pidanud vajalikuks istungi korraldamist.

15. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta

maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi kohtutäitur on palunud tühistada

maakohtu määruse ka võlgniku I menetluskulude osas, ei ole ta menetluskulude jaotuse ega

kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust

maakohtu diskretsiooni sekkuda.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda.

18. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

18.1. Avaldaja I 15.08.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema

menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 1110,20 eurot määruskaebusega tutvumise ja

sellele vastuse koostamise eest 6,5 töötunni ulatuses (töötunnihind koos käibemaksuga 170,80

eurot x 6,5 tundi). Kohtutäitur avaldaja I menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

18.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on asja

keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja

ajakulu menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses (kokku 6,5 tundi) põhjendatud ja

vajalik. Avaldajale osutatud õigusteenuse tunnitasu 170,80 eurot koos käibemaksuga

(käibemaksuta 140 eurot), ületab aga ringkonnakohtu hinnangul oluliselt juristi keskmist

tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Viimaste aastate kohtupraktikas on leitud, et

põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TrtRnKo 24.09.2025, 2-24-

125157, p 12; TrtRnKm 18.06.2025, 2-24-13110, p 15; TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p

11; 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3; 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Arvestades asja sisu ja

mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab kolleegiumi

hinnangul pidada käesolevas asjas avaldaja I lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja

vajalikuks 120 euro (lisandub käibemaks) ulatuses. Avaldaja on kinnitanud TsMS § 174 lg 10

alusel, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

18.3. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldaja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõista

951,60 (= 6,5 x 146,40) eurot (sh käibemaks).

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt)