3-25-3094/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3094

Haldusasi

Krausberg Eesti OÜ kaebus aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM 28. juuli 2025. a otsuse riigihankes „Koristus-

ja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam

hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444) ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 8. septembri 2025. a

otsuse nr 185-25/287444 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Krausberg Eest OÜ,

esindaja v.adv Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) – aktsiaselts TALLINNA SADAM,

esindajad v.adv Erki Fels ja adv Gregor Saluveer

Kolmas isik – SPS Grupp OÜ,

esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper

Menetluse alus ringkonnakohtus

Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Krausberg Eesti OÜ 20. novembri 2025. a taotluse lisad 1 ja 2 (dtl 570–583)

haldusasja nr 3-25-3094 materjalide juurde.

2. Lubada Krausberg Eesti OÜ-l minna haldusasjas nr 3-25-3094 esitatud aktsiaseltsi

TALLINNA SADAM 28. juuli 2025. a otsuse tühistamise nõudelt üle nõudele

tuvastada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 28. juuli 2025. a otsuse õigusvastasus

osas, millega tunnistati riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks

SPS Grupp OÜ pakkumus, kvalifitseeriti SPS Grupp OÜ ning jäeti ta

hankemenetlusest kõrvaldamata.

3. Jätta Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 24. oktoobri 2025. a otsus haldusasjas nr 3-25-3094 muutmata.

4. Krausberg Eesti OÜ menetluskulud apellatsiooniastmes jätta tema enda kanda.

5. Mõista Krausberg Eesti OÜ-lt (registrikood 11279028) välja:

3-25-3094

5.1.

aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (registrikood 10137319) kasuks 3500 (kolm

tuhat viissada) eurot;

5.2.

SPS Grupp OÜ (registrikood 11394806) kasuks 2684 (kaks tuhat kuussada

kaheksakümmend neli) eurot.

6. Muus osas jätta vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.

7. Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. detsembril

2025 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg

3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts TALLINNA SADAM (AS Tallinna Sadam, hankija) avaldas riigihangete

registris 31.12.2024 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Koristus-

ja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444)

ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Riigihange on jagatud kolmeks

osaks: osa 1 Vanasadam, osa 2 Muuga Sadam ning osa 3 Paldiski Lõunasadam ja Saaremaa

sadam.

Hankedokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ p 6.1 nägi ette: „Pakkumuse esitamisel ei

ole lubatud maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi.

Sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Keelatud

on nii lepingu sisene kui väline ristsubsideerimine.“ Hankedokumendis „Vastavustingimused“

on nii osa 1 kui ka osa 2 puhul alajaotuses „Pakkumuse maksumus“ mh sätestatud: „Pakkuja

esitatud ühikuhinnad peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud

teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi. Pakkumuse ühikuhinnad on lõplikud ja kehtivad kogu

lepinguperioodi jooksul. Pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida ja

esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi. Sellised pakkumused on hankijal õigus

tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Keelatud on nii lepingu sisene kui väline

ristsubsideerimine.“

Tähtpäevaks esitasid hanke osas 1 pakkumused 7 pakkujat, sh kõige madalama maksumusega

pakkumused SPS Grupp OÜ (1 428 502,13 eurot) ja Krausberg Eesti OÜ (1 466 288,41

eurot), ning hanke osas 2 esitasid pakkumused 8 pakkujat, sh esitasid kõige madalama

maksumusega pakkumused SPS Grupp OÜ (235 434,72 eurot) ja Krausberg Eesti OÜ (237

689,84 eurot).

2(13)

3-25-3094

2. AS Tallinna Sadam tunnistas 04.04.2025 otsusega hanke osades 1 ja 2 vastavaks ning

edukaks SPS Grupp OÜ pakkumuse ning jättis SPS Grupp OÜ hankemenetlusest

kõrvaldamata.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldas 19.05.2025 otsusega nr 102-

25/287444 Krausberg Eesti OÜ vaidlustuse ning tunnistas hankija otsused SPS Grupp OÜ

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning SPS Grupp OÜ hankemenetlusest

kõrvaldamata jätmise kohta kehtetuks. VAKO rahuldas vaidlustuse põhjusel, et hankija ei

olnud kohaselt kontrollinud, kas SPS Grupp OÜ pakkumuse osades 1 ja 2 on järgitud

pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 6.1 ja vastavustingimuses „Pakkumuse maksumus“

kehtestatud ristsubsideerimise keeldu. Hankija ei saanud põhjendada hinnangut

ristsubsideerimise keelu nõude järgimise kohta sellega, et Krausberg Eesti OÜ (kes on

osutanud Vanasadamas koristus- ja puhastusteenust alates 2022. a-st) pakkus kohati veelgi

madalamaid ühikhindu kui SPS Grupp OÜ. Pakkumuste vastavust vastavustingimustele ei saa

hankija kontrollida pakkumuste omavahelise võrdlusega, vaid üksnes kõrvutades pakkumusi

vastavustingimustega.

4. AS Tallinna Sadam tunnistas 28.07.2025 otsusega hanke osades 1 ja 2 uuesti

vastavaks ja edukaks SPS Grupp OÜ pakkumused, kvalifitseeris eduka pakkuja SPS Grupp

OÜ ja jättis ta hankemenetlusest kõrvaldamata.

5. VAKO jättis 08.09.2025 otsusega nr 185-25/287444 Krausberg Eesti OÜ vaidlustuse

rahuldamata ning mõistis vaidlustajalt välja hankija ja kolmanda isiku menetluskulud. VAKO

märkis, et varasemas otsuses ei antud hinnangut sellele, kas SPS Grupp OÜ pakkumuses oli

ristsubsideerimise keeldu rikutud või mitte, ning hankijal oli võimalik VAKO otsuses viidatud

puudus kõrvaldada, nõudes pakkujalt asjakohased andmed ja kontrollides nende alusel, kas

ristsubsideerimise keeldu on järgitud. Hankija edastaski 22.05.2025 küsimused pakkumuste

osades 1 ja 2 esitatud ühikhindade kohta, millele SPS Grupp OÜ esitas 27.05.2025

üksikasjaliku vastuse: neli mahukat Exceli tabelit, mis andsid detailse ülevaate iga aasta ja iga

hooldatava ruumi kohta. Seejuures on iga ruumi kohta (sh osas 1 – 727 ruumi; osas 2 – 225

ruumi) toodud teenuse osutamise sagedus, ajakulu, vahendite kulu, teenuse m2 summa,

tööjõukulu, kaudsed kulud jpt kuluühikud (kokku 15 positsiooni). Tööjõukulule on arvestatud

juurde ka reserv. Iga ruumi kohta tõi SPS Grupp OÜ välja, milline on taotletav kasum, kui

võrrelda kulu pakutud ühikuhinnaga. Täiendavalt on esitatud kirjalikud selgitused osade 1 ja 2

hinnakujunduse kohta. Hankija kaasas finantsspetsialisti, kes analüüsis, kas esitatud

dokumentides toodud ühikhinnad katavad teenuse osutamisega (sh erinevate perioodide ja

ruumide arvestus) seotud kulu. Samuti hindas hankija, kas ühe tööliigi ühikhindadest on mõni

selgelt alla omahinna, mis viitaks võimalikule ristsubsideerimisele teise tööliigi / kulurea

arvelt. Hankija jõudis järeldusele, et SPS Grupp OÜ pakkumus pole vastuolus

ristsubsideerimise keeluga.

VAKO hinnangul sai hankija kolmanda isiku 27.05.2025 esitatud andmete põhjal veenduda,

et ristsubsideerimise keeldu ei ole rikutud. Selgitustes kajastati hinnale olulist mõju

avaldavaid aspekte ja nende alusel sai pakkumuse vastavust piisavalt kontrollida. VAKO-l ei

ole põhjust arvata, et hankija järeldused on ekslikud. VAKO ei saa asuda hankija asemel

hindama, kas pakkumus katab iga üksiku positsiooni (ruumi) osas kõik kulud.

Ristsubsideerimise keelu järgimine on keerukas majanduslik otsus ning selle hindamine on

esmajoones hankija ülesanne, arvestades enda varasemaid kogemusi ja hetke paremaid

teadmisi. Tegemist ei ole pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontrolliga, vaid

üksnes ristsubsideerimise keelu järgimise kontrolliga. SPS Grupp OÜ ei ole muutnud ega

täiendanud oma pakkumust (st selgitustega ei muutunud kolmanda isiku pakkumuse

3(13)

3-25-3094

maksumus, sh ühikhinnad). SPS Grupp OÜ on mh eraldi esitanud kalkulatsioonid vaidlustaja

viidatud tehnilise kirjelduse (TK) lisa 1.6.1 ridadel 494 ja 350–352 välja toodud ruumide

koristamise maksumuse kohta, millest nähtuvalt on teenuse osutamise kulud ka nende

ruumide puhul kaetud ja ristsubsideerimiseks puudub vajadus. Kuna hankija on piisavalt

kontrollinud SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavust ristsubsideerimise keelule ja põhjendatult

järeldanud, et nimetatud keeldu ei ole rikutud, siis on õiguspärased ka hankija otsused,

millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus hanke osades 1 ja 2 vastavaks. Vaidlustaja ei ole

toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt võiks iseseisvalt seada kahtluse alla kolmanda isiku

pakkumuse osades 1 ja 2 edukaks tunnistamise otsuse ning SPS Grupp OÜ kvalifitseerimise

ja kõrvaldamata jätmise otsuste õiguspärasuse.

6. Krausberg Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.09.2025 kaebuse AS-i Tallinna

Sadam 28.07.2025 otsuse ja VAKO 08.09.2025 otsuse nr 185-25/287444 tühistamiseks.

7. AS Tallinna Sadam esitas 30.09.2025 esialgse õiguskaitse taotluse anda luba

nõustumuse andmiseks hankelepingute sõlmimiseks riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2.

8. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2025 otsusega Krausberg Eesti OÜ kaebuse

rahuldamata (resolutsiooni p 4) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja andis AS-le

Tallinna Sadam loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks riigihanke nr 287444

osades 1 ja 2 (resolutsiooni p 5). Kohus nõustus VAKO 08.09.2025 otsuse seisukohtadega

ning kuna kaebaja põhjendused ristsubsideerimise keelu kontrollimise ja selle keelu rikkumise

kohta langesid suurel määral kokku vaidlustuses märgituga, siis ei pidanud kohus vajalikuks

VAKO otsuse põhjendusi täies mahus korrata.

VAKO 08.09.2025 otsus ei ole vastuolus VAKO 19.05.2025 otsusega. Ehkki VAKO leidis

varasemas otsuses, et hankija kehtestatud täielik ristsubsideerimise keeld (st

ristsubsideerimine on keelatud mitte ainuüksi lepinguväliselt, vaid ka lepingusiseselt) on

ebamõistlikult koormav, võis hankija otsustada, et ta jätkab hankega ja asub teostama

ristsubsideerimise keelu sisulist kontrolli. Alusetu on kaebaja etteheide, et VAKO ei

kontrollinud hankija tegevust sisuliselt. VAKO on hankija tegevust analüüsinud ning viitas

seejuures õigesti, et VAKO ei asu hankija eest hindama SPS Grupp OÜ pakkumuses toodud

arvutuskäikude paikapidavust, vaid piirdub kontrolliga, kas hankija on piisava põhjalikkusega

asjaomaseid andmeid kogunud ja uurinud. Otsus selle kohta, kas ristsubsideerimise keeldu on

järgitud, on hankija kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud (vt Riigikohtu

16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, p 14). Tegemist on keeruka majandusliku otsusega, mis on

esmajoones hankija ülesanne. Hankija peab veenduma, et ta sõlmib lepingu pakkujaga, kes on

võimeline lepingut täitma. VAKO ega kohus ei saa asuda hankija asemel hindama

ristsubsideerimise keelu järgimist, vaid kohtulik kontroll on suunatud eelkõige sellele, kas

hankija ei ole teinud ilmselgeid kaalutlusvigu, st ta on kogunud piisavalt asjakohaseid

andmeid ja neist tehtud järeldused ei ole meelevaldsed. VAKO otsuse p-des 17–20 toodud

kontrolli ulatus vastab eeltoodule.

Hankija otsused on kontrollitavad. Vastustaja põhjendused on esitatud lisaks vastavusotsusele

ka hankekomisjoni protokollis nr 12-4/35-33 ja selle lisas „Hankija põhjendus otsusele, et

SPS Grupp OÜ (11394806) pakkumuses on järgitud ristsubsideerimise keeldu“. Protokoll

sisaldab kokkuvõtet kolmanda isiku esitatud andmetest ning selgitusi selle kohta, et hankija

on koostöös finantsspetsialistiga neid andmeid analüüsinud, jõudes järeldusele, et pakkumus

ei ole vastuolus ristsubsideerimise keeluga. Protokolli see osa ei sisalda küll üksikasjalikke

arvutusi ja mahukat finantsanalüüsi, kuid sellest ei järeldu, et hankija otsus on nii oluliste

põhjendamispuudustega, et selle põhjal ei ole koostoimes pakkuja selgitustega võimalik aru

4(13)

3-25-3094

saada, millistest andmetest hankija otsuse tegemisel lähtus. VAKO-l ja kohtul on õigus

arvestada hankija teadmisi ja senist kogemust antud valdkonnas ning selle alusel hinnata

hankija otsustuse usaldusväärsust.

Kaebaja viitab, et kolmas isik on TK lisas 1.6.1 pakkunud real 494 WC koristamise hinnaks 3

senti (s.o selle ruumiga seotud teenuse ühe kalendrikuu hind 1,19 eurot) ja ridadel 350–352

WC koristamise hinnaks eeldatavasti 1 sent (ühe kalendrikuu hind 0,36 eurot). Kaebaja leiab,

et nende ühikhindadega ei ole võimalik teenust osutada. Selline maksumus on tõepoolest

väike, kuid samas on vastustaja märkinud, et kaebaja pakkus kõnealuste ruumide koristamise

hinnaks ka ise 1 sendi. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja andmed oleks ebaõiged. Seega on

kaebuse väited selles osas vastuolulised. Ehkki praegune vaidlus ei hõlma kaebaja pakkumuse

vastavuse kontrolli, viitab andmete võrdlus siiski, et üksnes pakutud ühikhindade põhjal ei saa

järeldada ristsubsideerimise keelu rikkumist, sest vastasel juhul oleks ka kaebaja seda keeldu

rikkunud. Ristsubsideerimise keelu rikkumist ei saa lisaks tuletada kolmanda isiku

vaidlustusmenetluses esitatud vastuse p-des 4–5 toodud selgitustest nn mastaabiefekti kohta.

On ilmne, et teenuse nn omakulu (sh üldkulud, nt raamatupidamine, kontori- ja

personalitöötajad jne) ühe ühiku kohta teenuse üldmahu suurenedes väheneb. Samasugune

mõju on teenuse üldmahu suurenemisel ka materjalide, töövahendite ja -seadmete, tehnika

hoolduse jms seotud kuludele. Selline arvestus on majanduslikult loogiline ja tegemist ei ole

ristsubsideerimisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Krausberg Eesti OÜ palub 29.10.2025 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 29.10.2025 otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja palub jätta

menetluskulud vastustaja kanda ja ühtlasi tühistada halduskohtu otsusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse. Peamine vaidlusküsimus on selles, kas kolmanda isiku pakkumus rikub hankes

kehtestatud ristsubsideerimise keeldu. Hankija 28.07.2025 otsus ja VAKO 08.09.2025 otsus

on sisuliselt põhjendamata ning pole võimalik aru saada, mille põhjal on järeldatud, et kolmas

isik ei ole ristsubsideerimise keeldu rikkunud. Kolmanda isiku pakutud ebaloogiliselt

madalatest ühikhindadest nähtub seejuures, et pakkumus esitati ristsubsideerimise keeldu

rikkudes. VAKO ja halduskohtu otsused kujundavad väärpraktikat, et riigihankes kehtestatud

ristsubsideerimise keeldu ei peagi tegelikult järgima ning hankijal ei ole kohustust seda

sisuliselt kontrollida ega kontrolli tulemusi põhjendada.

Jõustunud VAKO 19.05.2025 otsus kinnitab, et vaidlusaluses hankes oli vastavustingimusena

kehtestatud täielik ristsubsideerimise keeld. Pakutavad hooldus- ja valvekoristuse ühikhinnad

tuli esitada TK lisades 1.6.1 ja 1.6.2. Ruutmeetri hindade ja iga ruumi pindala alusel arvutati

automaatselt välja koristuse hind iga ruumi kohta eraldi nii ühes kuus, kogu hooajal kui ka

kogu lepinguperioodil. Sellisel viisil kujuneski lõpuks hooldus- ja valvekoristuse

kogumaksumus. Tavapäraselt kehtestatakse riigihangetes ristsubsideerimise keeld olukorras,

kus pakkumuses tuleb esitada mitmeid hinnaühikuid, mille eest antakse eraldi hindepunkte.

Eesmärk on vältida hindepunktidega n-ö manipuleerimise võimalust. Praeguses hankes tuli

pakkujatel esitada sadu ühikhindasid, kuid eraldi hindepunkte nende eest ei antud. VAKO

leidis, et ristsubsideerimine on keelatud nii lepingu siseselt kui ka väliselt ning kõik

ühikhinnad pidid sisaldama kõiki hanke alusdokumentides kirjeldatud teenuse osutamiseks

tehtavaid kulutusi ning hankijal tuli seda ka kontrollida, sest ta on hanketingimustega rangelt

seotud. Hankija VAKO 19.05.2025 otsust ei vaidlustanud ja pidi sellest juhinduma.

VAKO tuvastas, et SPS Grupp OÜ pakkus 1,3 m2 suuruse WC koristamise eest ühikhinda

0,03 eurot (TK lisa 1.6.1 rida 494) ning samuti on 75-l korral pakutud ühikhinda 0,01 eurot.

5(13)

3-25-3094

Ruumi koristamise kulu tähendab mh kulu tööjõule (sh üldjuhtimise jms osas), transpordile,

materjalile (koristusvahendid), tööriietele, sidevahenditele, koolitusele, töövahenditele ja -

seadmetele, tehnika hooldusele ning vajadusel alltöövõtjatele. Seega pidi hankija asja uuel

läbivaatamisel kontrollima, et ristsubsideerimise keeldu ei rikutaks mitte ühegi esitatud

ühikhinna puhul ning iga kolmanda isiku pakutud ühikhind kataks kogu teenuse osutamisega

seonduva kulu. Sellise kontrolli läbiviimise kohta tulnuks hankijal otsuses esitada jälgitav ja

kontrollitav põhjendus. Hankija ei ole sisulist kontrolli teinud ja sellekohaseid põhjendusi

esitanud. Kuigi kaebajale ei ole ärisaladusele viidates tehtud kättesaadavaks hankija protokolli

kolmanda isiku pakkumuse kontrollimise kohta, saab kaebaja pakkumuse kohta koostatud

protokolli põhjal teha järelduse, et hankija pole tegelikult sisulist analüüsi teinud. Hankija

põhjendused ei vasta RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetele.

Halduskohus on sisuliselt kinnitanud, et kolmanda isiku pakkumust puudutav protokoll on

samuti puudulik ning ei käsitle eraldi kõiki sadu hinnaühikuid. Nõuetekohane kontroll eeldas

küll väga suurt ressursikulu, kuid see ei oma tähtsust, sest hankija ise kehtestas sellise

tingimuse. Väidetavalt kasutatud finantsanalüütiku analüüsi ei ole esitatud. Kaalutlusõigus ei

vabasta hankijat nõuetekohase kontrolli tegemisest ja põhjendamisest. Kohane ei ole tugineda

pelgalt hankija teadmistele ja kogemustele olukorras, kus VAKO 19.05.2025 otsusega

tuvastati, et hankija jättis oma kohustused täitmata. Mõistlik hankija pidanuks aru saama, et

kehtestatud ristsubsideerimise keelu nõuetekohane kontroll ei ole talle jõukohane ning

otstarbekam on tunnistada hange kehtetuks. Kui hankija otsustas siiski hankemenetlust

jätkata, tuli tal täies mahus järgida VAKO 19.05.2025 otsuses toodud nõudeid.

Halduskohus pidanuks tuvastama, et kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise

keeldu. Sõltumata sellest, millised selgitused ja arvutused on kolmas isik esitanud, on

ilmselge, et need ei ole realistlikud ja ei vasta tegelikkusele. Kolmanda isiku poolt esimeses

vaidlustusmenetluses esitatud 23.04.2025 selgitusest nn mastaabiefekti kohta nähtub

mõistliku kahtluseta, et kolmas isik sai pakkumuse koostamisel ristsubsideerimise keelu sisust

ebaõigesti aru, eeldades, et teiste tulude arvelt ei tohi ristsubsideerida üksnes hooldus- ja

valvekoristuse teenuse kulusid kokku, ja lähtus sellest ka oma pakkumuses. Nn mastaabiefekt

tähendab, et teenuse osutamine võib kogu objekti ulatuses olla küll kasumlik, kuid paljude

ruumide osas ei kata ühikhinnast saadav tulu tegelikult selle ruumi ühikhinna kulu. WC-d ei

ole võimalik koristada 1,19 euro eest kuus (st ühikhinnaga 0,03 eurot), arvestades mh TK lisa

1.3.1 p-s 3.3 hanke osa 1 kohta selgitatut (s.o WC-des ja kemokäimlates tuleb igapäevaselt

teha hoolduskoristust pärast viimase laeva väljumist ning valvekoristuse käigus tuleb iga

laeva väljumise järel ehk vähemalt 5 korda päevas kontrollida üle WC-de puhtus ja teostada

koristus, tagamaks ruumide visuaalne puhtus). Ühtegi ruumi ei ole ilma ristsubsideerimiseta

võimalik koristada 0,36 euro eest kuus (st ühikhinnaga 0,01 eurot), kuid kolmas isik on sellist

hinda pakkunud 75 korral. Kolmanda isiku selgitused ja arvutused ei saa olla usaldusväärsed

ega tõsiseltvõetavad, sest nendega on püütud tagantjärele põhjendada ristsubsideerimise keelu

järgimist, kuigi pakutud ühikhinnad põhinesid ristsubsideerimisel. Hankijal puudus tegelik

tahe või võime kontrollida ristsubsideerimise keelu järgimist ning seda aktsepteeriv

vaidlustus- ja kohtupraktika ei tohi jääda kehtima. Halduskohus lähtus asjakohatult kaebaja

pakutud ühikhindadest, sest selline kontroll väljub vaidluse esemest. Kaebaja pakutu ei

välista, et kolmanda isiku pakutud ühikhinnad rikuvad ristsubsideerimise keeldu. Küsimus,

kas kaebaja võib olla samuti rikkunud ristsubsideerimise keeldu, ei puutu asjasse ning ei saa

tingida kaebuse rahuldamata jätmist.

10. AS Tallinna Sadam palub 10.11.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Otsus ristsubsideerimise keelu järgimise kohta on hankija kaalutlusotsus või vähemalt sellele

sarnanev hindamisotsus. Pakkujal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et konkurendi pakkumus

lükatakse tagasi. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija. Seetõttu on

6(13)

3-25-3094

kontroll hankija hinnangute üle piiratud meelevaldsuse kontrolliga. VAKO 19.05.2025 otsus

põhines järeldusel, et hankija ei olnud ristsubsideerimise keelu järgimist üldse kontrollinud.

Hankijal oli võimalik see puudus kõrvaldada ja seda ta ongi teinud, esitades pakkujatele

27.05.2025–28.07.2025 kokku 22 küsimust ja vajadusel ka jätkuküsimusi. Kontrolli tagajärjel

lükkas hankija osas 1 tagasi kolm pakkumust ja osas 2 neli pakkumust ning tunnistas

vastavaks üksnes pakkumused, mille puhul sai veenduda, et ristsubsideerimist ei esine.

Varasema kaalutlusvea tuvastamine ei tähenda, et hankija ei saagi enam õiguspärast

kaalutlusotsust teha.

Kolmas isik vastas päringule 27.05.2025 ning edastas Exceli tabelid (4 tk), mis sisaldavad

tema ärisaladust, mistõttu saab neid käsitleda vaid üldistatud kujul. Kolmanda isiku esitatud

detailne ülevaade (mõlemas osas iga aasta ja iga hooldatava ruumi kohta) kajastab kõiki

kuluühikuid, sh teenuse osutamise sagedus, ajakulu, vahendite kulu, teenuse m2 summa,

tööjõukulud (sh reserv), kaudsed kulud. Iga ruumi kohta on välja toodud ka taotletav kasum.

Kokkuvõtlikult on selgitatud, et kalkulatsioonid põhinevad pikaajalisel kogemusel ja

partnerlussuhetel hangitava teenuse turul, samuti on kolmas isik aastate jooksul objekte

kaardistanud (sh mõõtnud erinevaid parameetreid). Kolmanda isiku väitel on pakutud hinnad

kujunenud turusituatsioonist lähtuvalt ja pakkuja tavapäraseid kuluarvestusi järgides.

Täiendavalt on selgitatud, et teenuse hindadele avaldavad mõju mh kolmanda isiku kui

puhastusvahendite ja -toodete suurhankija pikaajalised ja soodsad kokkulepped nende

kuluartiklite tarnijatega. Hankija kaasas kolmanda isiku esitatud dokumentide

tõsiseltvõetavuse hindamiseks finantsspetsialisti, kes analüüsis, kas ühikhinnad katavad

teenuse osutamisega seotud kulud ja kas mõni ühikhindadest on selgelt alla omahinna, mis

viitaks võimalikule ristsubsideerimisele. Hankija jõudis kogumis järeldusele, et pakkumus ei

ole vastuolus ristsubsideerimise keeluga, ning on seda nõuetekohaselt põhjendanud.

Hankija kontroll oli sisuline. See ei eeldanud kümnete lehekülgede pikkust finantsanalüüsi

ega väliste nõunike kaasamist. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi lahendile, milles oleks nõutud

tema viidatud ebamõistliku standardi järgimist. Ristsubsideerimise keelu kontroll sarnaneb

olemuselt põhjendamatult madala maksumuse kontrolliga. Tegemist on keeruka majandusliku

otsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Hankijal võib mh arvestada pakkuja teadmisi ja

varasemat kogemust antud valdkonnas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 otsus nr 3-

24-3333, p-d 29–30.4). Kuna ristsubsideerimise keeld on suunatud tulevikku, saabki selle

järgimise kontroll olla üksnes hinnangulise iseloomuga. Kui vastustaja poleks sisulist

kontrolli teostanud, siis ei oleks ta lükanud tagasi osas 1 kolme pakkumust ja osas 2 nelja

pakkumust. Põhjendamatu on kaebaja eeldus, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise protokoll on samasugune nagu kaebaja pakkumuse kohta koostatud protokoll.

Lisaks on motiveerimisnõuded soodustava haldusakti puhul madalamad kui koormava

haldusakti puhul. Vastustaja on sellele vaatamata selgitanud otsuse aluseks olevaid kaalutlusi

sisuliselt. Kaebaja väited on ka vastuolulised. Kuigi tema pakkumus ei ole vaidluse all,

vähendab see kaebaja väidete tõsiseltvõetavust, kinnitades, et ainuüksi madalatest

ühikhindadest ei ole võimalik automaatselt tuletada ristsubsideerimist. Kolmas isik on

tõendanud, et osutab kõiki teenuseid kasumiga. Kaebaja heidab ette 0,03 eurost ühikhinda,

kuid pakub sama ruumi puhul ise ühikhinnaks 0,01 eurot ehk kolm korda vähem. Samuti on

kolmas isik pakkunud 0,01 eurost ühikhinda 75 korral, kuid kaebaja on sama teinud mitusada

korda. Kui selliste hindadega oleks lepingu täitmine ristsubsideerimiseta võimatu, siis

puuduks kaebajal kaebeõigus, sest ka tema pakkumus tuleks tagasi lükata. Kaebaja ilmne huvi

on saavutada uue riigihanke korraldamine, kuid tal puudub subjektiivne õigus seda nõuda.

11. SPS Grupp OÜ palub 04.11.2025 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolmas isik leiab jätkuvalt, et VAKO 19.05.2025 otsuses toodud tõlgendus ristsubsideerimise

7(13)

3-25-3094

keelu sisust oli põhjendamatu, sest pakkumuse esitamise ettepaneku p 6.1 nimetab selge

sõnaga „maksumusi“, mitte „ühikhindu“. Hankelepingu sisese keelatud ristsubsideerimisega

saaks olla tegemist siis, kui hooldus- ja valvekoristuse teenuse tuluga kaetaks

eripuhastustööde kulusid või vastupidi. Kaebaja leiab samuti, et VAKO tõlgendus oli

tavapäratu ja mõistliku eesmärgita. Samas vastab kolmanda isiku pakkumus

hanketingimustele ka VAKO sisustatud kujul. Seetõttu ei olnud kolmandal isikul vajadust

VAKO 19.05.2025 otsust vaidlustada. VAKO 19.05.2025 otsuse siduvus kohtu jaoks on

kohtu otsustada. Hankija küsis pärast VAKO 19.05.2025 otsust kõigilt pakkujatelt

ühikhindade kohta selgitusi ja kolmas isik esitas üksikasjalikud selgitused 27.05.2025.

Kaebaja on vastuoluliselt viidanud, et hankija kontrollikohustus oli väga mahukas, kuid samas

heitnud ette, et hankija poolt selleks kulutatud kaks kuud oli põhjendamatult pikk aeg. Samuti

on vastuolulised kaebaja väited, et kolmanda isiku pakutud ühikhindadega ei ole „ilmselgelt“

võimalik teenust osutada, kuid samas on kolmanda isiku pakutud hind kõrgem kui kaebaja

väidetud konkurentsivõimeline turuhind. Hankija on avaldanud, et kolmas isik esitas enda

ühikhindade kohta oluliselt põhjalikumad ja detailsemad selgitused võrreldes kaebajaga.

Kaebaja pakkumuse kohta tehtud otsus ei oma tähtsust kolmanda isiku pakkumuse kohta

tehtud otsuse kontrollimisel. Kaebaja ei ole esitanud mingeid täpsemaid selgitusi, mis võiks

usutavalt põhistada, et halduskohus ei saanud nõustuda nn mastaabiefekti argumendiga.

Kolmanda isiku pakkumus on kaebaja pakkumusest madalam üksnes 2,58% (osas 1) ja 0,95%

(osas 2). Samuti on kaebaja ise pakkunud hankijale ühikhinda 0,01 eurot/m2 kokku 415 korral,

sh TK lisa 1.6.1 real 494, mille puhul oli kolmas isik pakkunud kolm korda kõrgemat

ühikhinda. Järelikult on kaebaja kas ise rikkunud ristsubsideerimise keeldu või kaebaja teab,

et need ühikhinnad katavad teenuse osutamise kulud.

12. Tallinna Ringkonnakohus võttis 30.10.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

ja peatas halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 5 hankijale antud loa kehtivuse kuni

10.11.2025. Ringkonnakohus jättis 10.11.2025 määrusega rahuldamata Krausberg Eesti OÜ

29.10.2025 taotluse tühistada Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 otsuse resolutsiooni p-ga 5

hankijale antud luba anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 287444 osades

1 ja 2. Hankija sõlmis SPS Grupp OÜ-ga hanke osades 1 ja 2 hankelepingud 11.11.2025.

13. Krausberg Eesti OÜ esitas 20.11.2025 taotluse minna AS-i Tallinna Sadam

28.07.2025 otsuse tühistamise nõudelt üle nõudele tuvastada selle õigusvastasus osas, millega

tunnistati hanke osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus, kvalifitseeriti

kolmas isik ning jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata. Kuna hankija on 11.11.2025

sõlminud kehtivad hankelepingud, siis ei ole tühistamiskaebuse rahuldamine enam võimalik

(HKMS § 267 lg 4). Kaebaja soovib seetõttu HKMS § 49 lg 2 alusel asendada hankija

28.07.2025 otsuse tühistamise nõude sama otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

Kohtupraktikas on kaebuse muutmist sellises olukorras peetud põhjendatuks ja otstarbekaks

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2025 otsus nr 3-25-246, p 5).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse nõuete osaline muutmine

14. Tulenevalt asjaolust, et halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 5 hankijale antud loa

alusel on riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2 sõlmitud 11.11.2025 hankelepingud SPS Grupp

OÜ-ga, on Krausberg Eesti OÜ soovinud minna AS-i Tallinna Sadam 28.07.2025 otsuse (dtl

101–102) tühistamise nõudelt üle nõudele tuvastada selle õigusvastasus osas, millega

tunnistati hanke osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus, kvalifitseeriti

8(13)

3-25-3094

kolmas isik ning jäeti ta hankemenetlusest kõrvaldamata. Ringkonnakohus võtab kaebaja

20.11.2025 taotlusele lisatud riigihangete registris avaldatud hankelepingu sõlmimise teated

(osas 1 – dtl 570–576; osas 2 – dtl 577–583) HKMS § 198 lg 2 p 3 alusel praeguse haldusasja

materjalide juurde.

15. Nagu ringkonnakohus selgitas ka 10.11.2025 määruses (p 11), siis kohaldus HKMS §

280 lg 11 alusel hankijale antud loa puhul RHS § 201 lg-s 4 sätestatud 7-päevane ooteaeg

alates halduskohtu 24.10.2025 otsusest. Ringkonnakohus peatas 30.10.2025 määrusega loa

kehtivuse ajutiselt kuni 10.11.2025 ning jättis 10.11.2025 määrusega kaebaja taotluse

halduskohtu antud loa tühistamiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt ei olnud hankelepingu

sõlmimiseks takistust alates 11.11.2025 ning sõlmitud hankelepinguid ei ole alust pidada RHS

§ 201 lg-te 4 ja 5 järgi tühisteks. Järelikult ei saaks ringkonnakohus HKMS § 267 lg-test 3 ja

4 tulenevalt praeguses asjas tehtava otsusega enam tühistada hankelepinguid ega ka nende

aluseks olevat haldusakti. Kujunenud olukorras tuleks hankija 28.07.2025 otsuse osalise

tühistamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 4 analoogia alusel menetlus lõpetada, sest kaebajal ei

oleks enam võimalik saavutada oma kohtusse pöördumise eesmärki (vrd Riigikohtu

23.12.2024 määrus nr 3-21-1862, p 9). Sellises olukorras on kaebaja õiguste kaitseks üldjuhul

piisav tuvastada vaidlustatud haldusakti õigusvastasus (HKMS § 37 lg 2 p 6; § 152 lg 1 p 4 ja

lg 2) ning kaebaja ongi seda taotlenud.

16. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse tuvastamisnõudele üleminekuks. Menetluse

jätkamine nn jätkutuvastusnõudes ei eelda kaebuse muutmist (nt Riigikohtu 04.12.2017 otsus

nr 3-15-873, p 34) ja kohus ei ole seotud ka HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse

esitamise piirangutega. HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek

teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki ning säte on abiks kaebajale, kes on valinud

oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast

sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada (nt Riigikohtu 28.10.2025

määrus nr 3-20-580, p 12). Tuvastamisnõudele üleminekut tuleks praegusel juhul

aktsepteerida mh menetluskulude hüvitamise eesmärgil (nt Tallinna Ringkonnakohtu

08.12.2023 määrus nr 3-23-782, p 7; 12.01.2023 otsus nr 3-20-2042, p 11). Seega jätkub

menetlus AS-i Tallinna Sadam 28.07.2025 otsuse osalise tühistamise nõude asemel selle

otsuse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Hankelepingute sõlmimine ei takista

kuidagi VAKO 08.09.2025 otsuse nr 185-25/287444 (dtl 46–63) tühistamist ja selles osas

puudub tuvastamisnõudele üleminekuks vajadus.

Apellatsioonkaebuse lahendamine

17. Ringkonnakohus leiab, et Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega

ja järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

18. Kuivõrd VAKO 19.05.2025 otsus nr 102-25/287444 (dtl 15–43) on jõustunud, siis ei

saa olla vaidlust selles, et hankijal tuli esitatud pakkumuste vastavust uuesti kontrollides

sisustada pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 6.1 ning vastavustingimuste alajaotuses

„Pakkumuse maksumus“ sätestatud ristsubsideerimise keeldu viisil, et nii osas 1 kui ka osas 2

pakutavad ühikhinnad peavad sisaldama kõiki hanke alusdokumentides ja selle lisades

kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ehk ristsubsideerimise keeld kehtis ka

ühikhindade vahel, mitte ei olnud keelatud ristsubsideerida ainuüksi hooldus- ja

valvekoristuse ning eripuhastustööde kulusid (vt VAKO 19.05.2025 otsuse p-d 15–16).

9(13)

3-25-3094

Hankijale on täitmiseks kohustuslikud mh vaidluse eseme raamidesse jäävad VAKO otsuse

põhjendused (nt Riigikohtu 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 17.1; 28.02.2014 otsus nr 3-3-

1-3-14, p 19). Ehkki viidatud otsused käsitlesid kuni 31.08.2017 kehtinud RHS v.r § 127 lg 5

esimest lauset, on need jätkuvalt asjakohased, sest alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 200 lg 6

esimese lause sõnastus on sellega identne.

19. Hankija ongi väitnud, et lähtus 28.07.2025 otsuse tegemisel VAKO 19.05.2025

otsusega antud juhistest ja kontrollis kõigi esitatud pakkumuste vastavust eeltoodud

tingimusele, lükates selle tulemusena ristsubsideerimise keelu rikkumise tõttu tagasi hanke

osas 1 kolm pakkumust ja hanke osas 2 neli pakkumust. Mõlemas hanke osas tunnistati pärast

täiendavat kontrollimist vastavateks kolm pakkumust (s.o SPS Grupp OÜ, Krausberg Eesti

OÜ ja PUHASTUSPROFF OÜ pakkumused). Kuna SPS Grupp OÜ pakkumuse maksumus

oli kõige madalam, tunnistati tema pakkumus ka edukaks. Asjas on vaidluse all küsimused,

kas kolmanda isiku pakkumus vastab hanketingimustele (ei riku ristsubsideerimise keeldu) ja

kas hankija on seda nõuetele vastavalt kontrollinud ning oma järeldust põhjendanud.

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning tema kvalifitseerimise ja

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsused on vaidlustatud üksnes nn otsuste järgnevuse

põhimõttest lähtudes.

20. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et hankija otsus selle

kohta, kas ristsubsideerimise keeldu on järgitud või mitte, on kaalutlusotsus. Asjaolust, et

keelu järgimise kontrollimine võib eeldada majandusalaseid eriteadmisi ja otsus saab

paratamatult olla üksnes hinnanguline, mistõttu võib kohtulik kontroll sellise otsuse üle olla

samuti piiratud, ei järeldu vältimatult hankija kaalutlusõigust. Hankija ei saanud praegusel

juhul jätta kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kohta otsust tegemata (otsustusdiskretsioon)

ega ka valida erinevate õiguspäraste lahenduste vahel (valikudiskretsioon). Ristsubsideerimise

keeldu saab üksnes olla kas järgitud või mitte järgitud. Tegemist on hindamisotsusega (nt

Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 12). Kuna sellekohane hinnang põhineb suures

osas majanduslikke eriteadmisi eeldavatel prognoosidel, siis võis kohus hankija hinnangu

kontrollimisel piirduda mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testiga (vrd Riigikohtu

22.09.2022 otsus nr 3-20-1548, p 18; otsus nr 3-20-1198, p 14).

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et VAKO 08.09.2025 otsuses (vt p-d 20–23)

on asjakohaselt ja piisavalt kontrollitud, et hankija veendus enne 28.07.2025 otsuse tegemist,

et SPS Grupp OÜ pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu. Kolmas isik on vastuseks

hankija 22.05.2025 päringule (dtl 339–340) esitanud 27.05.2025 täiendavad selgitused (dtl

336–338) koos lisatud arvutustega (neli mahukat Exceli tabelit), millest nähtuvad väga

üksikasjalikud (konkreetsete ruumide põhised) kulude kalkulatsioonid hanke mõlemas osas

eraldi hooldus- ja valvekoristuse ning eritööde kohta. Kolmanda isiku ärisaladuse kaitseks on

kaebaja juurdepääs kõnealustele dokumentidele halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 1

piiratud. Kolmanda isiku arvestustest nähtuvalt ületab kavandatav tööjõukulu kehtestatud

töötasu alammäära (tunnitasu 5,31 eurot – Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1) ning ühtlasi on võetud arvesse töötasu alammäära

võimalikku tõstmist järgnevatel aastatel (st tööjõukuludele on arvestatud juurde ka reserv).

Tabelite pinnalt ei ole äratuntav, et kolmas isik oleks jätnud mõne kulukomponendiga üldse

arvestamata või oleks mingeid kulusid võetud arvesse ebamõistlikult väikeses ulatuses. Välja

on toodud nii kulud vahenditele ja tööjõule (sh objektijuhile ja vahetuse vanematele) kui ka

kaudsed kulud ning neid on võetud arvesse kõigi ühikhindade puhul. Samuti on detailselt

hinnatud kõigi ruumide (osas 1 – 727 ruumi; osas 2 – 225 ruumi) koristamise eeldatavat

kiirust (sh ajakulu pindalaühiku kohta eraldi nii suve- kui ka talveperioodil ning nii hooldus-

10(13)

3-25-3094

kui ka valvekoristuse osas) ning hanketingimustes nõutavat koristamise sagedust. Eritöödega

seotud kuluarvutused on samuti väga üksikasjalikud.

22. Selleks, et hankijal oleks võimalik kontrollida ristsubsideerimise keelu järgimist, ei

olnud pakkujal vaja esitada sedavõrd üksikasjalikku kuluarvutust, millest nähtuksid

eraldivõetuna mh kulud transpordile, sidevahenditele, koolitusele, tehnika hooldamisele jms.

Kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt on neid võetud arvesse tabelite veergudes „vahendite

kulu“ ning „kaudsed kulud“. Oluline on see, et kõnealuseid kulusid on ühetaoliselt

(proportsionaalselt) arvestatud kõigi pakutud ühikhindade puhul, mitte ainult neist osade

puhul. Kaebaja on eraldi rõhutanud, et TK lisa 1.6.1 real 494 välja toodud D-terminalis asuva

1,3 m2 suuruse WC (ruum nr 3043) hankes kehtestatud nõuetele vastav hoolduskoristus ei ole

kolmanda isiku pakutud ühikhinnaga 0,03 eurot/m2 ilmselgelt võimalik. Veel vähem oleks see

võimalik ühikhinnaga 0,01 eurot/m2, mille pakkumist on kaebaja eeldanud TK lisa 1.6.1

ridade 350–352 puhul (samuti D-terminalis asuvad 1,2 m2 suurused WC-d). Varasemas

vaidlustusmenetluses on avaldatud, et kolmas isik on pakkunud 75 korral ühikhinda 0,01

eurot/m2. SPS Grupp OÜ esitatud tabelitest nähtuvalt ei ole kolmas isik nii madalat ühikhinda

pakkunud ühegi WC koristamise eest.

23. Seonduvalt kaebaja väitega, et ühikhinnaga 0,03 eurot/m2 ei ole võimalik tagada 1,3 m2

suuruse WC nõuetekohast koristamist (s.o 1,19 euro eest kuus), juhib ringkonnakohus esmalt

tähelepanu, et kaebaja on põhjendamatult viidanud nii hoolduskoristuse kui ka valvekoristuse

kohta TK lisas 1.3.1 toodud nõuetele, kuigi viidatud ühikhind puudutas üksnes

hoolduskoristust ja sama ruumi valvekoristusele on pakutud eraldi ühikhind. Hoolduskoristust

tuleb TK lisa 1.3.1 p 3.1 järgi teostada üks kord päevas üldjuhul ajal, kui terminal on suletud.

Üksikult võttes on pakutud ühikhind kahtlemata madal, kuid kolmas isik ongi viidanud

mastaabisäästule, mis tekib sellest, et teenuse osutamise kulud on võimalik n-ö laiali jagada

suuremale mahule (kokku on koristatavate ruumide suurus hanke osa 1 puhul 35 521 m2 ja

osa 2 puhul 5370,8 m2) ja sellega väheneb ühiku (m2) kulu. Kaebaja on ekslikult leidnud, et

nn mastaabiefekt tähendabki sisuliselt hankes keelatud ristsubsideerimist, kuna eraldivõetuna

ei kataks konkreetsest ruumist saadav tulu selle tegelikku kulu. Asjaolu, et kõik teenuse

osutamise kulud jaotuvad proportsionaalselt suuremale pinnale ning selle tõttu vähenevad

ühetaoliselt kõigi ruumide ühikhinnad, ei tähenda, et toimuks keelatud ristsubsideerimine.

Tuleb arvestada, et hankemenetluse esemeks on siiski terviklik teenus ning VAKO

19.05.2025 otsusest ei saa tuletada, et pakkuja ei võinud piirduda kulude proportsionaalse

jaotamisega pindalaühikute vahel, vaid pidanuks iga konkreetse ruumi pindalaühikuga seoses

selgitama eraldi välja selle puhastamisega seotud kulud ning need oma pakkumuses välja

tooma. Selline nõue olnuks selgelt ülemäära koormav, eeldades mh ruumide kuju, sisustuse

jm arvesse võtmist, mille kohta polnud pakkujatel isegi andmeid. Ka hankijalt ei saa eeldada

ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimist suuremas ulatuses kui pakkujad pidid sellega

arvestama. Ehkki siinses asjas saab analüüsida üksnes kolmanda isiku pakkumust, vähendab

kaebaja argumentide (st ristsubsideerimine on väidetavalt ilmselge ja vastupidine on võimatu)

veenvust siiski asjaolu, et kaebaja pakkus ise tunduvalt rohkematel juhtudel (hankija

kinnitusel 415 korral) ühikhinda 0,01 eurot/m2.

24. Kokkuvõtlikult võimaldab kolmanda isiku esitatu veenduda, et ta oli ühikhindu

pakkudes arvestanud kõigi teenuse osutamisega seotud kuludega. Hankija 28.07.2025 otsuse

aluseks oli hankekomisjoni protokoll nr 12-4/35-33 (dtl 65–67) koos lisadega, mis sisaldasid

täpsemaid põhjendusi, kas konkreetses pakkumuses on järgitud ristsubsideerimise keeldu (vt

SPS Grupp OÜ pakkumusega seotud selgitused – dtl 263–264, kaebajale juurdepääs piiratud).

Hankija on märkinud, et kaasas kolmanda isiku esitatud selgituste ja detailsete hinna

kujunemise arvestuste analüüsimisse finantsspetsialisti ning hindas seda, kas mõni pakutud

11(13)

3-25-3094

ühikhindadest jääb selgelt alla omahinna, mis viitaks võimalikule ristsubsideerimisele.

Selliseid juhtumeid ei tuvastatud ning esitatud kuluarvestused on põhjendatud ja läbipaistvad.

Tuleb möönda, et hankija ei ole viidatud analüüsi käiku üksikasjalikult lahti kirjutanud ning

teada ei ole seegi, kes oli kaasatud finantsspetsialist ja milline oli tema poolt hankijale antud

n-ö sisend. Samas tuleb arvestada, et pakkumuste vastavust on pädev hindama nimelt hankija,

mitte hankijast sõltumatu asjatundja (vrd otsus nr 3-20-1198, p 17), mistõttu ei oma

väidetavalt kaasatud finantsspetsialisti arvamuse puudumine määravat tähtsust. Pärast VAKO

19.05.2025 otsuse jõustumist tuli hankijal küll viia läbi nõuetekohane ristsubsideerimise

kontroll, kuid see ei seadnud hankija 28.07.2025 otsustele mingit kindlat motiveerimise

standardit. Kuivõrd kolmanda isiku esitatud kalkulatsioonid olid väga detailsed, oli VAKO-l

ja kohtul ka hankija üldisemat laadi põhjenduste alusel võimalik veenduda, et kolmanda isiku

pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu ning hankija on seda kontrollinud. Kuna

praeguses asjas on vaidluse all üksnes kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsus, siis ei mõjuta asja lahendamist see, kas kaebaja pakkumuse kohta koostatud

hankekomisjoni protokolli lisast (dtl 81–82, kolmandale isikule juurdepääs piiratud Tallinna

Halduskohtu 22.09.2025 määruse resolutsiooni p-ga 8) lähtudes saaks kaebaja pakkumuse

vastavaks tunnistamist (sh hankija veendumust, et ristsubsideerimise keeldu on järgitud)

pidada samuti õiguspäraseks või mitte.

25. Kuna hankija 28.07.2025 otsus SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamiseks oli

õiguspärane, siis ei ole alust tuvastada ka sellele järgnenud kolmanda isiku kvalifitseerimise ja

hankest kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasust ega tühistada VAKO 08.09.2025 otsust.

Kokkuvõte ja menetluskulud

26. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.10.2025 otsus muutmata.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab siiski välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

28. Krausberg Eesti OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja

kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 3496 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab

advokaadi 18,4 töötunnile hinnaga 190 eurot/tund (lisandub käibemaks). Kokku 4776 euro

suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse

lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema endi kanda.

29. AS Tallinna Sadam on taotlenud apellatsiooniastmes kantud esindajakulu 4914 eurot

(ilma käibemaksuta) hüvitamist. Nimetatud summa vastab advokaatide 27,3 töötunnile

hinnaga 180 eurot/tund (lisandub käibemaks). Esindajakulu kandmise kohustus seoses

praeguse asja lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt

tõendatud. Taotletud esindajakulu suurus ületab samas oluliselt teiste menetlusosaliste kulusid

ning seejuures ei ole vaidlusalused küsimused apellatsiooniastmes laienenud, vaid

menetlusosalised on suures osas üksnes korranud varasemaid seisukohti. Iseenesest on õige,

et esindajakulude põhjendatuse hindamisel ei ole üldjuhul oluline, mitu advokaati menetluses

12(13)

3-25-3094

osales, sest pole põhjust eeldada, et esindajad üksnes dubleerivad üksteise tööd. Siiski näib

praeguses vaidluses mitme esindaja osavõtt olevat vastustaja menetluskulusid tarbetult

paisutanud, sest ei nähtu vajadust kulutada esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusele ja

apellatsioonkaebusele vastamiseks oluliselt enam aega (27,3 töötundi) kui selleks kulus

kolmanda isiku esindajal (12,2 töötundi) või ka kaebaja esindajal asjaomaste

menetlusdokumentide koostamiseks (18,4 töötundi). Eeltoodut arvestades hindab

ringkonnakohus vastustaja põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 3500 eurot (ilma

käibemaksuta), mis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.

Ülejäänud osas jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel

tema enda kanda.

30. SPS Grupp OÜ on taotlenud apellatsiooniastmes kantud esindajakulu 2684 eurot (ilma

käibemaksuta) hüvitamist. Nimetatud summa vastab advokaadi 12,2 töötunnile hinnaga 220

eurot/tund (lisandub käibemaks). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse

lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kolmanda

isiku menetluskulud apellatsiooniastmes ei ületa tema menetluskulusid esimese astme kohtus

ning kulude suurust ei ole alust pidada ülepaisutatuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotletud

suuruses menetluskulud HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kolmanda isiku kasuks kaebajalt välja

mõista.

31. Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada

tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)