2-24-18438/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-18438

Kohtuasi

X.B maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/võlgnik X.B (isikukood XXX)

Usaldusisik F.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 11. märtsi 2025 määrus jätta muutmata.

2. X.B määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X.B kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.B (võlgnik) esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

1.1. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik sattunud olukorda, kus ta ei suuda enam oma

võlgasid tasuda. Võlgniku finantsraskused tekkisid 2013. aasta oktoobris, kui ta kaotas

koondamise tõttu töö. Leidis mõne kuu möödudes uue töö, kuid selleks ajaks olid esimesed

kiirlaenud võetud. Uus töö oli projektipõhine ega toonud püsivat sissetulekut, samal ajal võttis

vanade laenude tasumiseks ja elustandardi hoidmiseks uusi laene. 2016. aasta oktoobris leidis

püsiva töö teenindusjuhina, kuid selleks ajaks oli võlgade ringlus, mis algas kiirlaenudest,

muutunud üle jõu käivaks. 2018. aasta jaanuaris võttis hüpoteeklaenu, mille abil tasus

olemasolevaid võlgasid, kuid summad suurenesid ajaga veelgi. 2018. aasta märtsis sündis

võlgniku perre laps, kelle terviseprobleemide tõttu oli võlgnik sunnitud sageli arstide juures

käima ning samaaegselt süvenesid ka finantsprobleemid. Lapse terviseprobleemid ajendasid

võlgnikku pöörduma alternatiivmeditsiini poole ning 2023. aastal maksis ta tervendajale

kokku 23 000 eurot, millest enamuse omastas tööandjalt. 2024. aastal proovis võlgnik

tegeleda ettevõtlusega, kuid jõudis järeldusele, et ettevõtlus ei ole tema jaoks. Võlgnikule

kuulub kinnisvara asukohaga XXX, mille hinnanguline väärtus on 64 000 eurot ning liisingus

on auto, mille väärtus on 9000 eurot. Võlgnikule kuuluv kinnistu on elukohaks võlgniku

vennale ja tema üheksale lapsele. Kontodel on võlgnikul rahalisi vahendeid 14,39 eurot.

Võlgniku igakuised sissetulekud on 1150 eurot ning igakuised väljaminekud on 1140 eurot.

Avalduse esitamise seisuga on võlgnikul kohustusi summas 72 826,61 eurot.

2. Pärnu Maakohus võttis 13.12.2024 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks F.C ja määras usaldusisikule tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning

nende lisade esitamiseks. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni,

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Maakohus märkis, et

täitemenetluste registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused 175/2024/2098

ja 176/2024/3975.

3. Usaldusisik esitas 10.01.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku

tasu taotluse. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine

ei ole võimalik ning tuleks algatada võlgniku pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise

menetlusega.

3.1. Vara- ja võlanimekirja kohaselt kuulub võlgnikule hoonestatud elamumaa, registriosa

XXXXXX, XXX, mille väärtus 64 000 eurot on määratud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ

13.12.2023 eksperthinnanguga. Kinnistule on seatud järgmised hüpoteegid: 15.03.2016

summas 12 000 eurot Renovum OÜ kasuks, 16.01.2018 summas 12 000 eurot Renovum OÜ

kasuks ja 03.05.2019 summas 60 000 eurot SigmaCapital OÜ (praegune ärinimi Fresh

Finance OÜ) kasuks. Kolmandas jaos on keelumärge GRIFF Õigusbüroo OÜ, kohtutäitur

Rannar Liitmaa kasuks (14.08.2024). Võlgnik on alates 09.02.2024 sõiduki KIA Sorento

(2012 vl), vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on Baltasar Liising OÜ ja võlgnik liisib seda.

01.03.2024 on sõidukile seatud registerpant Tartu Hoiu-Laenuühistu kasuks. Võlgnik on

selgitanud, et ostis sõiduki veebruaris 2023 järelmaksuga ja veebruaris 2024 andis/müüs

sõiduki liisingufirmale ja liisib seda. Tema hinnangul on sõiduki väärtus kuni 9000 eurot ja

katab liisingufirma ees oleva kohustuse. Seega võlgniku jaoks sõidukil müügiväärtust ei ole.

Võlgnik on alates 29.10.2020 haagise Hobby 460 (elamu), XXXXX kasutaja. Võlgniku

sissetulekud koosnevad peretoetusest summas 710 eurot ja töövõimetushüvitis 300-600 eurot

kuus, mida saab lapse haiguse tõttu ja mis on kuude lõikes erinev. Võlgniku Swedbank AS

arvelduskonto jääk on negatiivne (-3,95 eurot), kontole on arvestatud viivis 0,35 eurot. LHV

Pank AS-is asuva deebetkaardiga seotud arvelduskonto jääk 27.12.2024 seisuga oli 240,47

eurot. Teise LHV Pank AS avatud konto näol on võlgniku sõnul tegemist ettevõtluskontoga.

SEB Pank AS-iga on sõlmitud internetipanga leping.

3.2. Maksu-ja tolliameti andmetel on võlgniku sissetulekud alates 2021-st aastast olnud

järgmised: 2021 brutotasu 23 920 eurot, netotasu 20 298 eurot ehk 1692 eurot/kuus; 2022

brutotasu 18 505 eurot, netotasu 15 303 eurot ehk 1275 eurot/kuus; 2023 brutotasu 14 832

eurot, netotasu 1304 eurot ehk 1183 eurot/kuus. 2024 11k brutotasu 17 081 eurot, netotasu 14

511 eurot ehk 1319 eurot/kuus, sh. 38% töövõimetushüvitused (neto 501 eurot) ja 62%

töötasud peamiselt M OÜ-st, mis praeguseks on võõrandatud. Lisaks eelnevalt märgitud

maksustatavale sissetulekule on võlgnik saanud peretoetust. Võlgnik on töötanud oktoober

2016- jaanuar 2022 K AS-is toitlustuse juhina, netotasu 700 eurot; august 2021-mai 2022 E

AS XX vahetusvanemana, netotasu 800eurot; mai 2022- jaanuar 2024 W OÜ esindusejuhina,

netotasu 1100 eurot; jaanuar 2024-november 2024 M OÜ tegevjuhina, netotasu 700 eurot.

Nimetatud töötamiste perioodil sündis tal ka 2 last – 30.03.2018 ja 20.07.2020.

3.3. Usaldusisik tuvastas, et võlgnikul on rahalisi kohustusi kogusummas 79 539,89 eurot, sh

sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi summas 57 323,51 eurot. Täitemenetluse registri

andmetel on võlgniku suhtes 07.08.2024 avatud toimik 175/2024/2098 OÜ GRIFF

Õigusbüroo nõudes jäägiga 4359,38 ning 11.11.2024 avatud toimik176/2024/3975 W OÜ

nõudes jäägiga 17 684,38.

3.4. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse algseks

põhjuseks on töökoha kaotamisel kiirlaenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks.

Hiljem on maksejõuetust suurendanud uute, maksevõimet ületavate laenude võtmine.

Maksejõuetuse süvenemisele on aidanud kaasa pideva regulaarse sissetuleku puudumine ning

perekonnas esinevate ootamatute terviseprobleemide tõttu tekkinud lisakulutused. Võlgnik on

pidanud võlausaldajatega läbirääkimisi, sõlminud refinantseerimislepinguid ja võlatunnistusi.

Samas ei ole võlgnik endale aru andnud sellest, et piisava suurusega püsiva sissetuleku

puudumise tõttu ei suuda ta sõlmitud lisakokkuleppeid täita. Käesoleval hetkel puuduvad

võlgnikul sissetulekud, mille arvelt kohustusi täita. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgniku

suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustusest vabastamise menetlus. Võlgnik

on selgitanud, et soovib kohustuste vähendamist. Kava tähtaega ei oska ta märkida. Ta on

teatanud, et hetkel suudaks ta igakuiselt teostada kava makseid 100-200 euro ulatuses ja

töökoha leidmisel suuremas määras. Võlgade ümberkujundamise menetlust soovib ta seetõttu,

et ei realiseeritaks talle kuuluvat Aia 8, Lihulas asuvat elamuga hoonestatud kinnistut, kuna

seal elab tema venna pere.

3.5. Võlgade ümberkujundamise menetluse eelduseks peab võlgnikul olema püsiv ja

regulaarne sissetulek ja/või nähakse kavas ette võlgnikule kuuluva vara realiseerimine. Lisaks

peab võlgnik olema enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võimeline tasuma

võlgade ümberkujundamisega seotud menetluskulud. Praeguses menetluses tuleb arvestada

sellega, et võlausaldaja W OÜ nõude puhul on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS)

§ 21 lg 2 p 2 alusel võimalik kasutada vaid tähtaja pikendamist ja osadena täitmist ning nõuet

vähendada ei ole lubatud. FIMS § 26 lg-st 6 tulenevalt võib pandiga tagatud nõude ümber

kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Tavapärane on see, et pandipidajad

nõuete ümberkujundamisega ei nõustu. See tähendab, et võlgnik peab lisaks kava maksetele

tasuma ka igakuiseid makseid Fresh Finance OÜ-le ja Renovum OÜ-le. Sedagi vaid juhul, kui

mõlemad võlausaldajad on nõus praeguseks juba võlgnevuses olevaid lepinguid muutma ja

sõlmima uue, pikema tähtajaga (nt 10 aastat) graafiku. Baltasar Liising OÜ nõue on tagatud

sellega, et liisitud vara kuulub võlausaldajale. Sellistel puhkudel sõiduki omanik võõrandab

sõiduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist saadud raha arvelt

rahuldamata. Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune püsiv ja regulaarne sissetulek, mille

arvelt tasuda kavakohaseid makseid ning menetluskulusid. Saadav töövõimetushüvitis ei ole

regulaarselt ja igakuiselt laekuv hüvitis, vaid seda makstakse sõltuvalt lapse tervislikust

seisundist. Samuti ei ole alust lugeda võlgniku sissetulekuks perehüvitist, kuna tegemist on

lastele mõeldud toetusega, et tagada laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud

kulutuste osaline hüvitamine. Lisaks tuleb arvestada, et hiljemalt 2026.a kevadel võlgniku

peretoetus väheneb oluliselt (180 eurole). Võlgnik on vahetanud viimastel aastatel korduvalt

töökohti, sealjuures on töötasu jäänud alla 1000 euro kuus.

3.6. Usaldusisik pakkus välja võimalikud võlgade ümberkujundamise graafikud, millel võiks

kava kinnitamine olla perspektiivne. Kui kinnitada 72 kuu pikkune kava, kus tasutakse kõik

põhiosa nõuded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Juhul, kui vähendada

põhiosa nõudeid ja tasuda need 75% ulatuses ( v.a. W OÜ nõue, mis vastavalt seadusele tuleb

tasuda 100% ulatuses), oleks igakuine makse 477,11 eurot. Lisaks tuleks saavutada

kokkulepped Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ lepingute muutmiseks ja näiteks 10-aastase

graafikute puhul tuleks neile tasuda igakuiselt kokku vähemalt ca 200 eurot. Tegemist on

hüpoteetiliste arvutustega, mis näitavad, et võlgade ümberkujundamise menetluses peaks

võlgnik kõigepealt saavutama kokkuleppe Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ-ga

võlgnevuste/kohustuste ajatamiseks ning seejärel olema suuteline tasuma igakuiselt makseid

vähemalt 700 euro ulatuses. Kuna võlgnikul sellise summa tasumiseks sissetulek puudub, siis

ei ole võlgade ümberkujundamine võimalik.

4. Võlgnik esitas 13.01.2025 vastusena usaldusisiku aruandele täiendavad selgitused. Võlgnik

oli arvamusel, et usaldusisikut on mõjutanud võlausaldaja Renovum esindaja PR, kes on

ühtlasi ka võlausaldaja Griff Õigusbüroo esindaja. Nimetatud esindaja on aastate jooksul

mõjutanud võlgnikku mitte maksma võlgnevusi teistele võlausaldajatele. Võlgnik ei nõustu

Renovum OÜ nõudega. Võlausaldaja ei ole esitanud nõude aluseks olevaid dokumente ega

ole selgitanud nõude kujunemist. Usaldusisik ei ole selgitanud, kuidas nõude suurus on

kujunenud. Võlausaldaja Fresh Finance'i kohtulahend jõustus jaanuaris 2024, kuigi kohus

määras, et ettevõte esitab võlgnikule maksegraafiku, ei ole seda aasta jooksul tehtud.

Võlgnikule jääb arusaamatuks, millest on tekkinud võlausaldaja nõude osas kõrvalkulud ning

kas usaldusisik on võlausaldajaga kontakti saanud. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks

hüpoteegiga tagatud kohustused on hiljem jäetud kohustuste tabelist välja. Lisaks on

arusaamatu arvamus, miks hüpoteegiga tagatud kohustusi ei ole võimalik ümber arvestada ja

graafikut uuendada. Oluline on, et kohustus lõpuks täidetakse, ning mõlema võlausaldaja

vastutulelikkus on antud juhul mõistlik, arvestades, et mõlemad ei ole tegutsenud korrektselt.

Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab võlgnik jätkata tavapärast kohustuste täitmist, kui

liisinguettevõte võtab ära vajaliku transpordivahendi. Kinnistu müümine hinnatud väärtusega

ehk 64 000 euroga on väga ebatõenäoline. Arvestades hetkel turul toimuvat ja kinnistu

asukohta, kahtleb võlgnik, kas hüpoteegidki saab kaetud. Võlgniku eesmärk ei ole

kergekäeliselt võlgadest vabaneda pankroti teel, vaid tasuda kohustused ausalt, kuigi pikema

ajaga, kui seni võlausaldajad on määratlenud. Hetkel elab kinnistul võlgniku vend perega.

Venna pere on valmis abistama võlgnikku maksetega kuni 400 eurot kuus. Võlgnik ei nõustu

väitega, et võlgnik vahetab tihti töökohti. Võlgnik on aktiivne, koolitab end pidevalt ning

töökoha vahetus on alati olnud seotud ametikõrgenduse, majandusliku paranemise või olude

sunnil. Tööturul ei saa võlgnikku passiivseks lugeda. Usaldusisik on märkinud, et on võlgnik

on kuumaksete suuruseks hinnanud 100–200 eurot kuus. Paraku ei selgitanud usaldusisik,

milliseid kuumakseid ta silmas pidas. Võlgnik tugines teadmisele, et usaldusisiku tasu jääb

1500 euro juurde. Hetkel selgub, et usaldusisiku tasu küündib pea 4000 euroni ning tuleb

tasuda kolmes osas ning on võlgniku jaoks ebamõistlikult kõrge. Kui arvestada usaldusisiku

arvestust ümberkujundamisel, on summad endiselt kõrged. Kui liita kokku teise tabeli summa,

hüpoteegid ja liising, ei jää võlgnikule vahendeid muude igapäevaste kulutuste kandmiseks.

Võlgnik jäi võlgade ümberkujundamise vajaduse juurde.

5. Kohus kuulas 06.03.2025 istungil ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik selgitas, et soovib

võlgade ümberkujundamist, et tal oleks parem võimalus oma võlgnevustega toime tulemiseks

ning seeläbi aidata orienteeruda, kas võlausaldajad on tegutsenud seaduspäraselt. Võlgnik on

Töötukassas arvel, sealt on tähtajalise lepingu hüvitis. Võlgnik tõi välja, et eralapsehoidu on

väga vaja ning tal on pedagoogiline haridus. Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada

lapsehoidu. Veebruaris oli sissetulek üle 1700 euro, sest käis tööl. Märtsis hetkel ei saa

võlgnik tööl käia ning on Töötukassas arvel. Võlgnik ei jää töötuks. Kui summa väheneks,

oleks võimalus lihtsamalt üle käia, et kinnistu säiliks. Kinnistu läheks ilmselt müügiks 30 000

euroga. Usaldusisik jäi aruandes toodud seisukohtade juurde.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus jättis 11.03.2025 määrusega maksejõuetusavalduse rahuldamata ning

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata ja vabastas usaldusisiku kohustustest.

Maakohus tühistas 13.12.2024 määrusega kohaldatud võlgniku vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks peatamise ja jättis menetluskulud

võlgniku kanda. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1820 eurot, millele lisandub

käibemaks 400,40 eurot ning andis võlgnikule usaldusisiku tasu kandmiseks riigipoolset

menetlusabi 886 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92 eurot)

ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada. Maakohus mõistis võlgnikult

usaldusisiku tasuna välja 934 eurot, millele lisandub käibemaks 205,48 eurot (kokku 1139,48

eurot) OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

7. Võlgnik on maksejõuetusavalduses läbivalt avaldanud, et soovib võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Seda soovi on võlgnik korranud kohtule 13.01.2025

esitatud seletuses ja 06.03.2025 ärakuulamisel. Maakohus viitas FIMS § 4 lg-le 1,§-le 10, § 18

lg-le 1 ja FIMS § 19 lg-le 1. Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul ei ole täidetud

FIMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks,

mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb

maksejõuetusavaldus jätta rahuldamata.

7.1. Võlgniku maksejõuetusavalduses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik olnud

rahalistes raskustes alates 2013. aasta lõpust. Võlgniku regulaarseks sissetulekuks on

peretoetus, mis koosneb lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, kokku summas 710 eurot.

Tulenevalt ühe lapse tervislikust seisundist saab võlgnik töövõimetushüvitist 300-600 eurot

kuus. 06.03.2024 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et saab tähtajalise lepingu hüvitist.

Töötuskindlustuse seaduse § 9 kohaselt esimesel sajal päeval on hüvitis 60% ja seejärel 40%

ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud kindlustatu üheksa kuu keskmisest

ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Võlgnik ei täpsustanud,

mis summas talle nimetatud hüvitist makstakse. Maksejõuetusavalduses toodud andmete

kohaselt on võlgniku igakuised sissetulekud 1150 eurot. Võlgniku väitel oli tema

veebruarikuu sissetulek 1700 eurot, kuna käis tööl, kuid tööleping oli tähtajaline ning

käesolevaks on lepingu tähtaeg saabunud ja isik on arvel Eesti Töötukassas. Töötamise

registri andmestikust nähtuvalt 07.03.2025 seisuga registris aktiivsed kanded puuduvad,

viimati on töösuhe lõppenud 28.02.2025. Igakuiste püsikulude suuruseks on võlgnik märkinud

1140 eurot.

7.2. Arvestades võlgniku sissetulekuid, ei ole ka täpset töötuskindlustuse hüvitise suurust

teadmata, kahtlust, et võlgniku sissetulek käesoleval hetkel on piisav avalduses toodud

võlgniku igakuiste püsikulude katmiseks, kuid võlausaldajatele maksete tegemiseks üle jääv

summa on marginaalne. Lisaks on töötuskindlustuse hüvitis ajutise iseloomuga sissetulek.

Võlgnik ei ole võimeline enda sissetulekutest teenindama enda laenukohustusi, mida kinnitab

ka asjaolu, et kaks võlausaldajat on võlgniku suhtes andnud nõuded 2024. aastal

kohtutäituritele täitmiseks ning täitemenetluste registrist nähtuvalt on enne menetluste

peatamist kohtumääruse alusel osaliselt täidetud ühe kohtutäituri täitemenetluse alustamise

tasu nõue ca 15 euro ulatuses. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste

suuruseks teatatud kokku 79 539,32 eurot, sissenõutavaks on muutunud nõuded 57 323,51

euro ulatuses. Võlgnik teeb ponnistusi leidmaks tasuvamat tööd ja on seda teinud aastaid, kuid

võlgniku pingutuste tulemusena suurenenud sissetuleku kasv ei ole olnud piisav, et võlgnik

suudaks täita enda kohustusi. Ka ei saa jätta märkimata, et vähemalt W OÜ puhul tuleneb

võlausaldaja nõue võlgniku vastu võlgniku tahtlikust tegevusest. Maksejõuetusavaldusest

nähtuvalt on võlgnik paralleelselt enda sissetulekute suurendamise pingutustega suurendanud

ka endal lasuvaid kohustusi.

7.3. Võlgnikule kuulub kinnisasi, mille väärtuseks on usaldusisik 13.12.2023 Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangule tuginedes hinnanud 64 000 eurot. 13.01.2025

seletuses on võlgnik leidnud, et kinnistu müümisel eksperthinnangus märgitud hinnaga on

ebatõenäoline, 06.03.2025 kohtuistungil leidis võlgnik, et ilmselt läheks kinnistu müügiks 30

000 euroga. Võlgniku selgitusel on kinnistu tema venna pere kasutuses ning võlgnik on

läbivalt avaldanud, et soovib kinnisvara säilitada, mh selleks, kui peab keerulistest

peresuhetest tulenevalt oma praegusest elukohast lahkuma. Võlgniku kohustused ületavad

võlgniku vara eeldatavat väärtust, kuid selle võõrandamisest laekuvad vahendid vähendaksid

võlgniku võlakoormust. Arvestades võlgniku kohustuste suurust, püsisissetulekuid ja

kinnisasja müümisest laekuvate võimalike vahendite suurust, ei tagaks kinnisvara

realiseerimine, et võlgnik on seejärel võimeline täitmata jäänud kohustuse pinnalt koostatud

võlgade ümberkujundamiskava täitma, kuna võlgniku sissetuleku osa, mida võlgnik saab

peale enda püsikulude katmist kasutada võlausaldajatele osamaksete tegemiseks, on

marginaalne.

7.4. Arvestades välja toodud asjaolusid, ei ole kahtlust, et võlgniku makseraskused ei ole

ajutise iseloomuga. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekuid, vara ja kohustusi arvestades

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgnik

püsivalt maksejõuetu 2016. aastast, samale seisukohale on asunud oma aruandes ka

usaldusisik. Seega ei ole täidetud FIMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt

maksejõuetu ja välistatud on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine.

8. Maksejõuetusavalduse kohaselt õpib võlgnik ärikorraldust. Ärakuulamisel avaldas võlgnik

plaani hakata pakkuma lapsehoiuteenust, mille tarvis on tal vaja läbida koolitus ja siis saabki

raha võtta. Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada lapsehoidu. Kohtu hinnangul on

võlgniku lähenemine enda sissetulekute suurendamise võimalikkuse väljavaadetele

lihtsustatud ja ebarealistlik. Võlgade ümberkujundamiskava osamakse suuruse määramisel

lähtutakse sellest, et see peab olema võlgnikule jõukohane tasuda pikema aja (s.o aastate)

jooksul. Seega saab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise lähtuda vaid

võlgniku reaalsetest sissetulekutest või realistlikest sissetulekute suurendamise võimalustest.

Kohus on ülalpool analüüsinud võlgniku reaalsete sissetulekute ja igakuiste püsikohustuste

omavahelist suhet ning jõudnud järeldusele, et hetke sissetulekust saab võlgnik teha

võlausaldajatele osamakseid marginaalses summas. Kohus ei saa pidada hetkel realistlikuks

sissetulekute suurendamise väljavaateks võlgniku ideed, mille realiseerumine eeldab teadmata

ajal algava ja teadmata kestusega koolituse läbimist. Võlgnik on ka läbivalt rõhutanud, et

tema lapsel on tervislikud erivajadused, millest tulenevalt on vaja lapsega käia palju Tallinna

Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis on muutnud võlgnikul töökoha leidmise

keeruliseks – võlgniku hinnangul tingivad lapse erivajadused, et ta saab töötada kas osaliselt

või täielikult kodukontoris töötamist võimaldaval ametikohal. Võlgniku väited seoses

tugisüsteemi olemasoluga on olnud vastuolulised. Eeltoodust tulenevalt on küsitav võlgniku

võimekus pakkuda teenust, mis eeldab igapäevast kohalolu.

9. Võlgnik on avaldanud kahtlusi seoses Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõuete

õiguspärasusega ning sellega seoses tõstatanud kahtlusi usaldusisiku usaldusväärsuse osas.

Usaldusisik on aruandes välja toonud, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.11.2023

otsusega tsiviilasjas nr 2-22-15392 on rahuldatud võlgniku hagi Fresh Finance OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 176/2022/2848. Kohus on lahendis

tuvastanud põhinõude suuruse (12 278,07 eurot) ning leidnud, et kostjal tuleb määrata

tagasimaksed uuesti. Seega on kohus andnud hinnangu Fresh Finance OÜ nõudele ja selle

õiguspärasusele. Võlausaldaja nõude olemasolu ei sea kahtluse alla asjaolud, et võlgniku

väitel ei ole võlausaldaja temaga aasta jooksul peale otsust ühendust võtnud või võlgniku

järelepärimistele vastanud.

9.1. Usaldusisik on kogunud kokku võlgniku varalist seisundit kajastavad andmed, sh

võlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Usaldusisik on esitanud kohtule võlausaldajate

nõudeavaldused, sh Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõudeavalduse ja juhtinud tähelepanu

sellel et Renovum OÜ nõude suurus vajab edasises menetluses täpsustamist. Praeguses

menetluse etapis (maksejõuetusavalduse läbi vaatamine) ei hinnata nõudeid sisuliselt. Seda,

kas üldse ja millises ulatuses on võlausaldajate nõudeavaldused põhjendatud ning kas neid

tuleb tunnustada, hinnatakse pärast seda, kui kohus on otsustanud maksejõuetusavalduse

rahuldada ja alustab ühe FIMS § 18 lg 2 p 1-3 toodud menetlustest. Kohtu hinnangul on

usaldusisik oma töös olnud põhjalik ning puudub alust arvata, et ta oleks eelistanud

võlausaldaja huvisid võlgniku huvidele.

10. Kohtule jäid arusaamatuks võlgniku etteheited justkui oleks usaldusisik kohustuste tabelist

hiljem hüpoteegi kohustused välja jätnud. Usaldusisiku aruande punktis 5.1 toodud tabelites

on võlausaldajate arv sama. Kohtu hinnangul saavad võlgniku etteheited olla seotud

usaldusisiku aruande p-s 6.5 toodud võimaliku perspektiivse võlgade ümberkujundamise kava

puudutava tabeliga. Kohus selgitas, et usaldusisik on tabeli koostamisel ja nõuete

väljajätmisel (nn hüpoteegiga tagatud nõuded) või teistest erinevalt kohtlemisel (W OÜ ja

Baltasar Liising OÜ nõuded) lähtunud FIMS 3 ptk 1. jaos sätestatust ja on aruandes

selgitanud, et pandiga tagatud nõuete kõrvale jätmine tuleneb usaldusisiku praktilistest

kogemustest ning samuti tuleneb praktilistest usaldusisiku kogemustest teadmine, et reeglina

sõiduki omanik võõrandab sõiduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist

saadud raha arvelt rahuldamata. Õigusvastaselt tekitatud kahju nõude teiste võlausaldajate

nõuetest erinevalt kohtlemine tuleb seadusest (aruande 6.5). Usaldusisiku aruande p 6.5

toodud tabel ise on aga näitlik ja koostatud vastavalt usaldusisikule võlgade

ümberkujundamiskavade koostamise praktika käigus teada olevatele asjaoludele tuginedes.

Koostatud kava eesmärk on muuhulgas näitlikustada ka võlgnikule, et võlgniku võlgade

ümberkujundamine ei ole, arvestades võlgniku sissetulekuid ja soovi endale kuuluv kinnisvara

säilitada, võimalik. Usaldusisiku poolt esitatud aruandest nähtuvalt võiks võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamine olla perspektiivne, kui erikokkulepped sõlmitakse Fresh

Finance OÜ ja Renovum OÜga ja Baltasar Liising OÜ nõue on võimalik rahuldada

liisingueseme müügist laekuva arvelt ning kava oleks 72 kuu pikkune. Sellistel tingimustel ja

kui tasutakse kõik põhiosa nõuded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Kui

põhiosade nõudeid vähendada ja tasuda need 75% ulatuses, siis oleks igakuine makse 477,11

eurot, sealjuures tuleb W OÜ nõue seadusest tulenevalt tasuda endiselt 100% ulatuses.

Mõlemal juhul tuleks võlgnikul tasuda lisaks kavast tulenevale osamaksele igakuiselt

kavaväliseid osamakseid Fresh Finance OÜle ja Renovum OÜ-le. Haldur on samas

rõhutanud, et tegemist on hüpoteetiliste arvutustega.

11. Kohus määras FiMS § 54 lg-test 1 ja 2 ning PankrS §-st 23 lähtudes kindlaks usaldusisiku

tasu suuruse. Usaldusisikul kulus ülesannete täitmiseks 14 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis,

millest tulenevalt on usaldusisiku tasu 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk

400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). Kohus leidis, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele

kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku

poolt arvestatud tunnitasu (130 eurot/tunnis) on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud

ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses

sätestatud ülemmäära (177,20 eurot/tunnis). Kohus määras usaldusisiku tasuks 1820 eurot,

millele lisandub käibemaks 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). TsMS § 172 lg 2 alusel jättis

kohus menetluskulud võlgniku kanda. Kohus leidis, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku

tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest. Kohus andis võlgnikule riigipoolset menetlusabi

usaldusisiku tasu kandmiseks TsMS § 183 lg 2 sätestatud maksimaalses määras ehk ühe

kuutasu alammäära 886 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92

eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.

Määruskaebus

12. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, milles kohus jättis maksejõuetusavalduse rahuldamata ja võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamata ning jättis menetluskulud võlgniku kanda.

12.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamiskohustust.

Maakohtu poolt määratud usaldusisik ei ole õiglaselt ning objektiivselt hinnanud võlgniku

majanduslikku seisu ja tema põhjendused on kogu menetluse vältel olnud kaldu

võlausaldajate poole. Usaldusisiku poolt maakohtule esitatud võlgniku vara- ja võlanimekiri

on koostatud ilmselgete fakti- ja arvutusvigadega. Usaldusisik ei ole välja selgitanud nõuete

aluseid ning on pinnapealselt analüüsinud tagasimakseid. Usaldusisik ei ole kohelnud

võlausaldajaid võrdselt ega ole arvestanud võlgniku tasumise võimalustega. Samuti ei ole

usaldusisik analüüsinud võlausaldajate vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku ettevalmistustöö kohtule olnud puudulik, kuna välja on

jäetud selgitamata nõuete õiguspärasus ja eelnev nõuete täitmine.

Menetluse edasine käik

13. Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Usaldusisik

märkis, et jääb vara- ja võlanimekirjas esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on juba

pikaajaliselt maksejõuetu, mistõttu ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine

võimalik. Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune püsiv ja regulaarne sissetulek ning

võlgnik ei ole nõus sellega, et kavas nähakse ette talle kuuluva vara realiseerimine.

Usaldusisik on põhjalikult analüüsinud võlgniku taotletud võimalusi maksejõuetusolukorra

lahendamiseks ning on pakkunud võimalikke võlgade ümberkujundamise variante. Kõigi

võimalike variantide lõpptulemuseks on see, et võlgnikul puuduvad käesoleval ajal vahendid

mis tahes tingimustel ümberkujundamise kava tasumiseks. Olukorda ei lahendaks ka see, kui

kava koostamise käigus oleks võimalik põhinõuete summat vastutustundliku laenamise

põhimõtte mittejärgimise tõttu osaliselt vähendada. Võlgade ümberkujundamise kava

koostamisel ei saa aluseks võtta teadmata suuruses sissetulekuid, mida võlgnik loodab

teadmata ajal hakata teenima.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

16. Kohus saab FIMS § 18 lg 2 kohaselt teha võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel

ühe järgmistest otsustest: 1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31

sätestatule; 2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise

menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule; 3) algatada võlgade

ümberkujundamise menetluse vastavalt FIMS §-s 19 sätestatule; 4) jätta avalduse rahuldamata

või 5) lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. Sama

paragrahvi lõikest 3 tulenevalt ei saa kohus otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse

algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel. Praegusel juhul on võlgnik soovinud üksnes võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. FIMS § 19 lg 1 kohaselt saab kohus algatada

võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel

püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara

realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik

loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi

nende sissenõutavaks muutumise ajal.

17. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste

ületamiseks, mistõttu saab kohus FIMS § 19 lg 1 kohaselt algatada võlgade

ümberkujundamise menetluse juhul, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited

ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et võlgniku makseraskused ei ole

ajutise iseloomuga. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust heita maakohtule ette

määruse põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on võlgade ümberkujundamise avalduse

rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud, tuginedes sealjuures nii usaldusisiku kui võlgniku

enda poolt esitatule. Maakohus on arutanud istungil koos võlgniku ja usaldusisikuga

võlgnevuste tasumise väljavaateid ning on andnud võlgnikule võimaluse seisukohti esitada.

Maakohus on käsitlenud määruses võlgniku väiteid ja on põhjendanud nendega

mittenõustumist.

18. Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et usaldusisik ei ole õiglaselt ning objektiivselt

hinnanud võlgniku majanduslikku seisu ning usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgniku

vara- ja võlanimekiri on koostatud ilmselgete fakti- ja arvutusvigadega ning usaldusisik ei ole

hinnanud võlausaldajate nõudeid sisuliselt. Samas ei ole võlgnik toonud täpsemalt välja,

milliste konkreetsete andmete esitamisel on usaldusisik eksinud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kohtule esitatud võlgniku vara- ja võlanimekiri vastab FIMS §-s 17

sätestatule. FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt esitatakse vara- ja võlanimekirjas võlgniku rahaliste

kohustuste nimekiri avalduse esitamise seisuga, märkides kõikide võlausaldajate nimed,

kontaktandmed, põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, samuti millises

ulatuses tagatis nõuet tagab, ning tuues eraldi välja jooksvad kulutused (näiteks

eluasemekulud, ülalpidamiskohustused) ja solidaarkohustused. FIMS § 20 lg 3 kohaselt on

usaldusisikul pärast võlgade ümberkujutamise menetluse algatamist kohustus hinnata

ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning usaldusisikul tuleb anda

hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust

ega tõendatust ei saa hinnata.

19. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik olnud juba pikemaajaliselt püsivalt

maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole määruskaebuses esitanud

vastuväiteid selles osas, et maakohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei

ole esitanud mitte ühtegi tõendit või asjaolu, mis annaks alust arvata, et maksejõuetus oleks

ajutise loomuga.

19.1. Võlgnik on maksejõuetusavalduses kinnitanud, et tema kohustuste kogumaht on

summas 72 826,61 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul erinevate võlausaldajate

ees eeldatavalt kohustusi kokku summas 79 539,89 eurot, sh põhinõuded 69 402,32 eurot ja

kõrvalnõuded 10 137,57 eurot. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga oli kohustustest

sissenõutavaks muutunud 57 323,51 eurot. Sealjuures on võlausaldaja W OÜ nõue summas

17 684,38 eurot tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõue ning

võlausaldajate Revonum OÜ (eeldatav suurus 18 405,93 eurot) ja Fresh Finance OÜ (eeldatav

suurus 12 959,60 eurot) nõuded on tagatud võlgniku kinnisvarale seatud hüpoteekidega.

Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused võlausaldaja OÜ GRIFF Õigusbüroo nõudes

jäägiga 4359,38 ning W OÜ nõudes jäägiga 17 684,38.

19.2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulub võlgnikule hoonestatud elamumaa (asukohaga

XXX), mille väärtuseks on usaldusisik oma aruandes Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ

13.12.2023 eksperthinnangule tuginedes märkinud 64 000 eurot. Kinnisasjale on seatud

hüpoteegid summas 24 000 eurot võlausaldaja Renovum OÜ kasuks ja summas 60 000 eurot

Fresh Finance OÜ kasuks. Lisaks on kinnisasjale kantud keelumärge kohtutäitur Rannar

Liitmaa kasuks. Võlgniku enda hinnangul läheks kinnisasi ilmselt müügiks 30 000 euroga

ning müügist saadav summa kataks vaid hüpoteegiga tagatud nõuded. Võlgnik on selgitanud

et soovib kinnisvara säilitada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlgniku kõikide

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise hindamisel arvestatakse võlgniku likviidse

varaga. Võlgniku likviidseks varaks on raha arveldusarvel, samuti vara, mida on võimalik

muuta rahaks mõistliku aja jooksul. Vara, mis vajab pikemat aega rahaks realiseerimiseks nt

kinnisvara, ei ole likviidne vahend. Kui võlgnik ei suuda võtta kinnisvara arvel laenu ja

kinnisvara võõrandamine võtab kaua aega, siis ei ole võlgnikul likviidseid vahendeid kõikide

kohustuste tasumiseks (vt Varul, P jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 1 p

2.2.2, lk 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust eeldada, et võlgnikul on

võimalik realiseerida kinnisasi oma kohustuste täitmiseks lühikese aja jooksul. Arvestades

kinnisasjal lasuvaid hüpoteeke ning selle prognoositavat müügihinda, ei ole alust ka eeldada,

et kinnisasja müügist oleks võimalik saada sellist tulemit, et see kataks kõik võlgniku

kohustused.

19.3. Võlgniku väitel on tema igakuine sissetulek 1150 eurot ning tema igakuised püsikulud

on 1140 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt koosneb tema sissetulek peretoetustest (710

eurot) ning ajutise töövõime hüvitisest. Alates 2025.a märtsist on võlgnik arvel Töötukassas

ning talle makstakse töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustuse seaduse § 9 kohaselt on

hüvitise suurus esimesel sajal päeval 60% ja seejärel 40 % ühe kalendripäeva keskmisest

töötasust, mis on arvutatud kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust

töötukassa andmekogu andmete alusel. Maakohus on tuvastanud, et töötamise registri

andmetel on võlgniku viimane töösuhe lõppenud 28.02.2025. Usaldusisik on toonud välja, et

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku 2024.a 11 kuu netotasu 14 511 eurot, ehk 1319

eurot kuus. Võlgnik on ärakuulamisel selgitanud, et ta plaanib sissetuleku teenimiseks pärast

vastava koolituse läbimist hakata pakkuma lastehoiuteenust.

19.4. Võlgniku maksevõime hindamisel on olulise tähendusega ajaline kriteerium, st millise

aja jooksul suudab võlgnik oma kohustusi täita. Juhul, kui võlgnikul on sissenõutavaks

muutunud kohustused, mida ta ei suuda täita ning tal ei ole võimalik sellist olukorda

lahendada mõistliku aja jooksul, siis ei ole enam tegemist ajutise maksejõuetusega, vaid

võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu (vt Varul, P jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud

väljaanne, § 1 p 2.1, lk 21). Võlgnik on maksejõuetusavalduses toonud esile, et tema

makseraskused said alguse juba 2013.aastal ning 2016.aastaks oli võlgade tasumine muutunud

ülejõu käivaks. Võlgnik on püüdnud võlausaldajate nõudeid täita erinevate laenude ja

sissetulekute abil, kuid ta ei ole suutnud oma kohustusi täita. Arvestades võlgniku sissetuleku

ning võlausaldajate eelduslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõuete suurust, ei

ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et võlgnik võiks olla võimeline mõistliku aja

jooksul võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldama. Puuduvad ka andmed,

mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal võlgniku majandusliku seisukorra olulist

parandamist. Võlgniku plaan teenida suuremat sissetulekut lastehoiuteenuse pakkumise

kaudu, ei ole piisavalt konkreetne, et sellega maksejõuetusavalduse lahendamisel arvestada.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik usaldusisikule avaldanud, et ta saaks tasuda

võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt 100-200 eurot. Samas on usaldusisik hinnanud, et

võimaliku nõuete ümberkujundamise kava järgi peaks võlgnik olema võimeline tasuma

makseid hinnanguliselt 700 euro ulatuses. Seega ei saa võlgniku maksevõimet arvestades

eeldada, et tema makseraskused oleksid selgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetluse kaudu.

19.5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna praegusel juhul alust

ka määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole usaldusisik analüüsinud võlausaldajate

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete suurus võib väheneda juhul, kui laenuandjad

rikkusid võlgnikuga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei oleks võlausaldajatel

õigust nõuda võlgnikult lepingu alusel intressi tasumist suuremas määras kui

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressimäär ega muid tasusid. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine ei tähenda aga, et võlgnik ei oleks kohustatud

võlausaldajatele tagasi maksma laenuna saadud summasid. Lisaks on usaldusisik toonud

määruskaebusele esitatud vastuses esile, et võlgniku kohustustest vähemalt 41 085,63 eurot on

sellised, mida ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise argumendiga

vaidlustada ning võlgniku olukorda ei muudaks ka see, kui kava koostamise käigus oleks

võimalik põhinõuete summat vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise tõttu

osaliselt vähendada.

20. Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgniku makseraskused

ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutised. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Maakohus ei saanud eelnevast tulenevalt võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetlust algatada (FIMS § 19 lg 1). Kuna võlgnik ei ole soovinud muud FIMS § 18 lõikes 2

sätestatud liiki menetlust, jättis maakohus võlgniku maksejõuetusavalduse põhjendatult

rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4 ja lg 3).

21. Usaldusisiku tasu suuruse osas ei ole võlgnik määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid

esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda usaldusisiku tasu suuruse osas maakohtust

erinevale seisukohale.

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

23. FIMS § 18 lg-st 10 tulenevalt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov