2-24-13512/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13512

Kohtuasi

M.P hagi H.Q vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.Q apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2314,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): M.P (isikukood XXX), seaduslik

esindaja S.J ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva

Tibar

Kostja

(apellant):

H.Q

(isikukood

XXX, lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus muutmata osas, milles maakohus mõistis

H.Q-lt M.P kasuks välja perioodi eest alates 07.09.2023 kuni 06.09.2024 elatise

3257,53 eurot ja alates 07.09.2024 kuni 12.11.2024 igakuise elatise 150 eurot

ületavas osas.

2. Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

H.Q-lt M.P kasuks välja alates 07.09.2024 kuni 12.11.2024 igakuise elatise 150

eurot ning alates 13.11.2024 kuni M.P täisealiseks saamiseni (s.o 10.04.2033) elatise

287,72 eurot kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-24-13512

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

5. Jätta H.Q 29.07.2025 esitatud täiendav tõend (Tallinna Ringkonnakohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-22-9134) vastu võtmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.P (hageja) esitas 07.09.2024 Harju Maakohtule hagi H.Q (kostja) vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni

hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise perioodi 07.09.2023– 06.09.2024

eest 3257,53 eurot.

2. S.J (ema) ja kostja kooselust sündis xx.xx.xxxx poeg M.P. Poolte kooselu lõppes

22.02.2016, laps elas pärast kooselu lõppu emaga, kuid suhtluskorra alusel suhtles isaga.

Alates 01.06.2023 elab hageja ainult emaga. Kostja ei ole poja ülalpidamises alates

01.06.2023 osalenud. Perioodil 01.06.2023–01.09.2024 ei ole kostja lapsele elatist

maksnud, kuigi ema on seda nõudnud.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

4. Hageja poolt esitatud sõnumid ei tõenda hageja väiteid, et hageja ema on korduvalt palunud

lapse isal maksta lapsele elatist. Samuti märkis kostja, et 19.10.2023 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-23-10927 on kostja määratud oma isa Y eestkostjaks. Seega on kostja

ülalpidamisel eestkostetav, kes viibib hooldekodus. Pihlakodu AS igakuised arved on ca

805 eurot, eestkostetaval ei jätku raha arvete tasumiseks. Kostja tasub igakuiselt

hooldekodu eest keskmiselt 179 eurot ning ostab igakuiselt isale ravimeid ca 25 euro eest.

Kostja igakuine keskmine sissetulek on kokku 542,64 eurot.

5. 08.03.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-9134 on kohus kinnitanud vanemate

suhtluskorra lapsega. Elatise määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et kohtumääruse alusel

on kinnitatud suhtlemise kord 50/50 põhimõttel. Kostja palub arvesse võtta lapsetoetust 80

eurot kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest

07.09.2023–06.09.2024 tagasiulatuva elatise 3257,53 eurot ning alates 07.09.2024 kuni

2-24-13512

hageja täisealiseks saamiseni elatise 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) ja määras, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti määras maakohus, et elatis

tuleb kanda iga kalendrikuu 5-ndaks kuupäevaks S.J

arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“ ning juhul, kui kostja on kohtumenetluse

kestel maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega

tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

7. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumsuuruses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult

põhjendatud.

8. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et elatise arvutamisel tuleb arvesse võtta hageja

viibimist kostja juures. Kostja poolt kohtule esitatud 08.03.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-

22-9134 nähtub, et hageja võiks viibida kostjaga keskmiselt ühes kuus ca 10 ööpäeva, mitte

50/50 põhimõttel nagu kostja on oma vastuses märkinud. Samas on Harju Maakohus

14.06.2024 määrusega suhtluskorda muutnud ja sellest nähtuvalt ei viibi hageja kostja juures

keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Seega puudub PKS § 101 lg 6 alusel elatise

vähendamiseks alus.

9. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Elatise baassummast

kuulub maha arvestamisele pool lapsetoetusest.

10. PKS § 98 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu

ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, eelistada

alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Seega ei ole kostja väited oma isa

ülalpidamiskohustuse täitmisele asjakohased. Samuti leidis kohus, et Pihlakodu AS poolt

esitatud arved, võimalikud ravimitega seotud kulud ning tõendid kostja isa igakuise

sissetuleku kohta ei ole piisavaks, et tõendada kostja igakuiseid kulusid seoses

eestkostetavaga. Kostja esitatud konto väljavõttest nähtuvad üksnes kaks makset seoses oma

eestkostetavaga, s.o 2024. a oktoobris 23,91 eurot ja novembris 111,73 eurot. Samuti märkis

kohus, et käesolevaks ajaks on eestkostetav surnud ning seega väidetavad kulud on ka ära

langenud.

11. Kostjat ei saa pidada varatuks. Äriregistri andmete kohaselt on kostja ainuosanik,

juhatuse liige ja tegelik kasusaaja X OÜ-s. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on

perioodil 2024. a mai kuni 2024. a oktoober kostjale laekunud igakuiselt töötasu 681,84 eurot

ja autokompensatsioon keskmiselt 321,45 eurot kuus. Kostja Coop Pank AS-i kontol oli

11.11.2024 seisuga hoiustatud 48 880,42 eurot. Lisaks omab kostja sõiduautot Toyota Corolla.

Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja ei oleks suuteline hagejale elatist vähemalt

miinimumulatuses tasuma.

12. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt olid vanematel

erimeelsused lastetoetuse laekumise ja selle kasutamise üle, mitte elatise tasumise küsimuses.

Kuigi hageja ei ole tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda

see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda.

Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud

suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel

2-24-13512

satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Kohus arvestas seejuures ka kostja pangakontol

oleva summaga.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 07.09.2023 kuni 06.09.2024 elatise

3257,53 eurot ning alates 07.09.2024 kuni 12.11.2024 elatise 150 eurot ületavas osas. Kostja

palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 07.09.2024 kuni 12.11.2024 elatis 150 eurot

kuus. Alates 13.11.2024 palub kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis 287,72 eurot

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

14. Kostjal puuduvad vastuväited osas, milles kohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks

välja alates 13.11.2024 elatise 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot), kuid kostja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata asjaoluga, et

kostja ülalpidamisel oli kuni 12.11.2024 kostja isa. 19.10.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-2310927 on kostja määratud oma isa eestkostjaks. Kostja esitas maakohtule eestkostetavaga

seotud kulude kohta tõendid.

15. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kostja 14.10.2024 vastuse

p-des 2.2, 2.3, 2.4 esitatud vastuväidetega seoses tagasiulatuva elatise nõudega.

Vastustaja seisukoht

16. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus vaidlustatud osas

muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse

seaduslikkuses ja põhjendatuses.

18. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas

maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 07.09.2023

kuni 06.09.2024 elatise 3257,53 eurot ning alates 07.09.2024 kuni 12.11.2024 elatise 150

eurot ületavas osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja alates 07.09.2024 kuni 12.11.2024 elatise 150 eurot kuus ning

alates 13.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 287,72 eurot kuus, mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

19. Kostja esitas 29.07.2025 täiendava tõendi – Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2025

otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9134, millega kostja soovib tõendada, et vastavalt vanemate

2-24-13512

suhtluskorrale viibib hageja kostja juures määral, mis annab alust kohaldada PKS § 101 lõiget

6 ning jätta hagi tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohatu

tõendi ja taotlusega. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 13.11.2024 ning perioodi osas

alates 13.11.2024 on maakohtu otsus jõustunud. Kostja esitatud ringkonnakohtu otsus on

tehtud 17.04.2025 ja see puudutab vanemate suhtluskorda perioodi osas alates 17.04.2025.

Seetõttu ei saa kostja esitatud tõend enam asja lahendamisel tähtsust omada ja

ringkonnakohus jätab selle TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata. Samuti ei saa kostja enam

taotleda maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude alates

13.11.2024. TsMS § 633 lg 2 p 2 kohaselt peab apellant märkima apellatsioonkaebuses,

millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust

ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. TsMS § 634 lg 1 kohaselt saab apellant

apellatsioonkaebust muuta kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Pärast seda saab apellant TsMS §

634 lg 2 sätestatud juhul esitada üksnes uusi asjaolusid, mitte aga muuta ulatust, milles

apellant maakohtu otsust vaidlustab.

20. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et maakohus on andnud

hinnangu kõikidele esitatud asjaoludele ja tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalõiguse

norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme ning on jõudnud põhjendatult järeldusele, et

hagi tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning

maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Kostja väitel oleks maakohus pidanud kuni 12.11.2024 elatise välja mõistmisel arvesse

võtma, et kuni selle ajani oli kostja ülalpidamisel tema isa, kelle hooldekodu arveid ja kulusid

pidi kostja tasuma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt enda isa

ülalpidamist ei saa eelistada kostja lapse ülalpidamisele. PKS § 98 lg 1 kohaselt juhul, kui

ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline

neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema

astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste

puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega peab seaduse kohaselt kostja

eelistama elatise maksmist oma lastele ülalpidamise andmisest oma isale. Samuti prevaleerib

kostja kohustus teenida alaealise lapse ülalpidamiseks sissetulekut tema kohustuse ees

hooldada eakat vanemat. Seega ei oma kostja väide kostja isa igakuiste hooldekodu kulude

kandmise kohta käesoleva asja lahendamisel tähtsust.

22. Kostja on vaidlustanud temalt tagasiulatuva elatise välja mõistmise. Kostja väitel ei ole

maakohus arvestanud kostja 14.10.2024 vastuväidetega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Kostja väitis 14.10.2024 vastuses hagile, et hageja ei ole kostjalt elatist nõudnud ja

tagasiulatuva elatise välja mõistmine on kostja suhtes ebamõistlikult koormav. Maakohus

arvestas kostja vastuväiteid otsuse põhjendava osa p-s 9 ja leidis, et asjaolu, et hageja ei ole

nõudnud kostjalt järjepidevalt elatist ei tähenda, et hageja ei saaks siiski tagasiulatuvat elatist

nõuda. Maakohtu hinnangul ei satu kostja vaatamata sellele, et temalt varasemalt järjepidevalt

elatist ei nõutud, äärmiselt raskesse olukorda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

sellisele järeldusele jõudnud põhjendatult. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud,

et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud

elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates (vt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12).

Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda

2-24-13512

asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku

toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo 04.12.2013,

3-2-1-136-13, p 14). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vajas ülalpidamist ka perioodil

07.09.2023 kuni 06.09.2024 ning kostja oli kohustatud elatist hagejale maksma ka sel

perioodil seaduses sätestatud miinimummääras. Seega saab kohus nimetatud perioodi osas

elatise nõude rahuldada, kui elatist on kostjalt järjepidevalt nõutud või kui elatise nõudmata

jätmisel pole elatise võlgnevuse välja mõistmine kostjale ülemäära koormav. Maakohus

tuvastas, et hageja ema ei ole nõudnud kostjalt järjepidevalt elatise tasumist, kuid see ei

takista antud juhul kostjalt elatise väljamõistmist, kuna elatise võlgnevuse suurus ei ole

arvestades kostja varalist seisundit kostjale ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohtu

hinnangul saab kostja varalisest seisundist järeldada, et kostja ülalpidamisvõime oli

tagasiulatuva elatise perioodil (07.09.2023 kuni 06.09.2024) piisav ning samuti kohtulahendi

tegemise ajal piisav hagejale elatise võlgnevuse tasumiseks. Kostja avaldas maakohtus enda

sissetulekuks 542,64 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et alates 2024. a maist oli kostja

sissetulek igakuise töötasuna 681,84 eurot ja autokompensatsioonina keskmiselt 321,45 eurot

kuus. Riigikohus on leidnud, et arvestada tuleb ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele

ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, 3-21-35-17, p 21.2). Kostja pangakontol oli

11.05.2024 seisuga hoiustatud 66 040,25 eurot ja 11.11.2024 seisuga 48 880,42 eurot (dtl

158–172). Tegemist ei ole seega olukorraga, kus 3257,53 euro suuruse elatise võlgnevuse

tasumine oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Kostjal oli piisav võimekus tasuda perioodil

07.09.2023 kuni 06.09.2024 igakuist elatist ning tasuda elatise võlgnevus kohtulahendi

tegemise seisuga.

23. Menetluskulud maakohtus jäid õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka

apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja

neid kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)