2-22-17239/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-17239

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Kohtuasi

C.B hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas nr 022/2022/5012

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.B apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant):

C.B

(isikukood

XXX), lepinguline esindaja Erki Casar

Kostja (vastustaja):

Themis

Õigusbüroo

OÜ

(registrikood 12803543), lepingulised esindajad

Tanel Riivits ja Kristel Kangilaski

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse

põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-17239

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.B esitas 16.11.2022 Harju Maakohtule hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu täiteasjas nr

022/2022/5012 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2. Kohtutäitur esitas hagejale 09.08.2022 täitmisteate täitedokumendi sundtäitmiseks.

Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.07.2021 kompromissi kinnitav määrus

tsiviilasjas nr 2-21-652.

3. Kostja ei ole täitedokumendis näidatud nõuet omandanud, kuna nõude loovutamise

lepingus on märgitud omandatud nõudeks 05.08.2021 kohtumäärus. Samuti ei tulene

30.07.2021 kohtumääruse p-st 2.2, et maksegraafiku mittetäitmisel muutuks kogu

kompromissiga kinnitatud nõue sissenõutavaks. Kui kostja ütles kompromissi üles, siis

oleks kostjal täitedokument vaid juhul, kui 30.07.2021 kohtumääruses oleks selgesõnaliselt

kirjas, et kompromissijärgsete nõuete mittetasumise korral on sissenõudjal õigus kogu

nõude rahuldamisele. Sellist sätet ei ole, seega peab kostja pöörduma oma nõude maksma

panemiseks uuesti kohtu poole.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. 05.07.2022 notariaalse aktiga on kostjale loovutatud 30.07.2021 tsiviilasjas nr 2-21-652

tehtud ja 05.08.2021 jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue. Pole oluline, kas ülesütlemise

õigus oli kompromissis sätestatud või mitte. Loeb fakt, et normi alusel saab kompromissi

üles öelda. Maksedistsipliini oluline rikkumine oli selleks piisav alus võlaõigusseaduse

(VÕS) § 116 lg 2 p 2 tähenduses. Endine võlausaldaja on esitanud avalduse sõnaselgelt

kompromissis olnud maksegraafiku ülesütlemiseks. Pooled ei ole kohtulikus kompromissis

sätestanud, et kokkulepet maksegraafiku osas ei oleks võimalik üles öelda. Seega ei ole

ülesütlemise õigus välistatud.

6. Hageja ei eita, et ta on maksedistsipliini rikkunud regulaarselt. Hageja huvides on kolmas

isik, s.o hageja enda juhitav EA18 OÜ, täitnud nõuet 28.06.2022 osaliselt, s.o 1000 euro

ulatuses peale 21.06.2022 ülesütlemisavalduse kättesaamist. Seega ei olnud hagejal

ülesütlemisavalduse osas pretensioone ja osamakse teostamisega võttis ta võlgnevuse

olemasolu õigeks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

2-22-17239

8. Kostja on omandanud nõude hageja vastu 05.07.2022 notariaalselt tõestatud nõudeõiguse

loovutamise lepingu alusel, millise kohaselt loovutas C kostjale tsiviilasjas nr 2-21652

Harju Maakohtu 05.08.2021 jõustunud kohtumäärusest tuleneva nõude. Nõude loovutamise

lepingus on viide 05.08.2021 jõustunud Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas 221-652,

millisega on kinnitatud hageja ja loovutaja vahel sõlmitud kompromiss võlgnevuse

tasumiseks. Vaidlust ei ole, et 30.07.2021 maakohtu määrus, millisega kohus kinnitas

kompromissi, jõustus 05.08.2021.

9. 30.07.2021 maakohtu määrusega kinnitatud kompromissis on kokku lepitud, et hageja tasub

võlgnevuse (41 400 eurot) 42 kalendrikuu jooksul, so 41 esimese kuu jooksul võrdsete

1000 euro suuruste maksetena ja viimane makse 400 eurot. Esimene maksetähtaeg oli

10.05.2021 ning järgnevad maksed tuli teha iga järgneva kuu 10. kuupäeval. Kohtumääruse

p 2.6 kohaselt ei nõua võlausaldaja intressi ega viivise tasumist, kui hageja tasub maksed

tähtaegselt. Seega on pooled kokku leppinud regulaarsetes maksetes, millest esimese

maksetähtaeg oli 10.05.2021 ning kogu võlgnevus tuleb tasuda 10.10.2024.

10. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole vastavalt kokkuleppele võlgnevust tasunud. Tõendatud

ei ole, et võlgnevuse osas oleks sõlmitud täiendavaid ajatamise kokkuleppeid. Hageja on

tasunud 21.06.2022 seisuga võlausaldajale kokku 3050 eurot ning 28.06.2022 täiendavalt

1000 eurot.

11. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et võlausaldaja sai kokkuleppe maksegraafiku osas

üles öelda. Kohtuliku kompromissi saab üles öelda täitemenetluses sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 8).

Seega saab antud juhul kõne alla tulla üksnes uue hagi esitamine võlausaldaja poolt

maksete suuruse ja tähtaegade muutmiseks kooskõlas TsMS § 459 lg 1.

12. Kuna nõue on kehtivalt loovutatud ja võlgnevust ei ole maksegraafiku järgselt tasutud,

siis on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist vastavalt kokkulepitud ja

kohtumäärusega kinnitatud maksetähtaegadele ja korrale.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

14. Hageja on endiselt seisukohal, et nõude loovutamise lepingus on loovutatud nõue,

mida kostjal pole hageja vastu kunagi olnud.

15. Maakohus on ebaõigesti hinnanud Harju Maakohtu 30.07.2021 kompromissimäärust

asjas nr 2-21-652. Küsitav on, kas osaliselt oli kompromissi üldse võimalik üles öelda. Samuti

on küsimus selles, kas sundtäidetav kohtulahend on üldse olemas olukorras, kus tegelikult on

see sundtäidetav lahend üles öeldud. Maksegraafiku eraldi ülesütlemine ei ole ka loogiline,

sest esialgne sissenõudja on hakanud kogu nõuet nõudma, aga kompromissi kinnitav määrus

ei võimalda kogu nõuet sisse nõuda.

Vastustaja seisukoht

16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

2-22-17239

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata,

täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2¹ kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

18. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et sundtäitmine

täiteasjas nr 022/2022/5012 on lubatav ja hagi tuleb rahuldamata jätta. Maakohus leidis

õigesti, et võlausaldajal tuleb kompromissis kokkulepitud maksegraafiku rikkumise korral

uuesti hagiga kohtusse pöörduda. Samas leidis maakohus, et sundtäitmine on siiski lubatav,

kuna täitedokumendiks olevas 30.07.2021 kohtumääruses sätestatud maksegraafiku kohaselt

oli viimaseks makse tähtpäevaks 10.10.2024 ja maksegraafiku kohaselt võlgnevust tasutud ei

ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-

s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Siiski on vajalik maakohtu otsuse

põhjendavat osa täiendada põhjendustega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 45

kohaldumise kohta.

19. Kõigepealt märgib ringkonnakohus vastuseks hageja väitele nõude loovutamata

jätmise kohta, et 05.07.2022 nõudeõiguse loovutamise lepingust nähtub, et kostjale on

loovutatud Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega kinnitatud kompromissist võlausaldajale

kuuluv nõue. Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitati

võlausaldaja C ja võlgniku C.B vahel kompromiss põhivõla 41 400 eurot tasumiseks 42 kuu

jooksul võrdsetes 1000 euro suurustest maksetes ning viimane makse oli 400 eurot (dtl 45–

47). Vaidlust ei ole selle üle, et see kohtumäärus jõustus 05.08.2021. 05.07.2022 nõudeõiguse

loovutamise lepingus on märgitud, et kostjale on loovutatud nõue, mis tuleneb 05.08.2021

jõustunud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-21-652 ning nõudeks on kompromissist tulenev

põhivõla nõue 41 400 eurot ning intressi ja viivise nõuded (dtl 11–13). Üksnes nõude

loovutamise lepingus kompromissimääruse kuupäeva märkimata jätmisest ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tegemist ei ole kompromissiga tekkinud nõude

loovutamisega kostjale. Määruse jõustumise kuupäev ning võlausaldajal võlgniku vastu oleva

nõude sisu ja summa viitavad sellele, et tegemist on Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega

kinnitatud kompromissist tuleneva võlausaldajale kuuluva nõude loovutamisega kostjale.

20. Pooled ei vaidle, et võlgnik (hageja) on tasunud 21.06.2022 seisuga võlausaldajale

kokku 3050 eurot ning 28.06.2022 täiendavalt 1000 eurot. Kohtutäituri poolt 09.08.2022

koostatud täitmisteatest täiteasjas nr 022/2022/5012 nähtub, et sissenõudja (kostja) nõude

sisuks on 30.07.2021 kohtumäärusest tulenev põhivõlg 41 547,58 eurot (dtl 7–10). Seega

esitas kostja kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega kinnitatud

kompromissist tuleneva võlausaldajale kuuluva põhinõude täies ulatuses koos

kõrvalnõuetega. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 23 lg 45 kohaselt on see võimalik ja selles

osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga.

20.1.

Alates 01.01.2017 kehtiv TMS § 23 lg 45 sätestab, et kui täitedokument

sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta

soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kui sissenõudja on andnud

täitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded, kohustub ta viivitamata

teavitama kohtutäiturit, kui võlgnik täidab need nõuded otse sissenõudjale. Seega

võimaldab TMS § 23 lg 4⁵ täitemenetlust alustada ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvate nõuete osas, sealhulgas juhul, kui kohtutäiturile on esitatud

täitedokumendina kohtulik kompromiss, milles sätestatud maksegraafikust nähtub

kogu põhinõude sissenõutavaks muutumine konkreetse perioodi jooksul. Seega sai

2-22-17239

kostja kui uus võlausaldaja esitada kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu

30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitatud võlausaldaja C ja võlgniku

C.B vahelise kompromissi põhivõla 41 400 eurot tasumiseks 42 kuu jooksul.

20.2.

Kuna Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitati

võlausaldaja ja võlgniku vahel kompromiss põhivõla 41 400 eurot tasumiseks ning

enne täitemenetluse alustamist oli tasutud põhivõlga 4050 eurot, oli täitemenetlus

täiteasjas nr 022/2022/5012 alustatud ka kõrvanõuete osas (täitemenetluse alustamisel

oli põhivõlaks märgitud 41 547,58 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul oli võimalik

antud juhul täitemenetlust alustada ka sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete osas.

30.07.2021 kohtumäärusest nähtub, et pooled on kokku leppinud, et võlgnik maksab

alates kokkuleppe sõlmimisest kuni kogu rahalise kohustuse täitmiseni võlausaldajale

intressi 4% aastas tasumata põhivõla jäägilt (p 2.4) ning võlgnik tasub viivist 0,06%

kalendripäevas õigeaegselt tasumata summalt (p 2.6). Kompromissi p-s 2.7 leppisid

pooled kokku, et juhul, kui võlgnik tasub kõik maksed tähtaegselt, ei nõua

võlausaldaja intressi ega viiviste tasumist (dtl 45–47). Seega sai võlausaldaja võlgniku

kohustuse täitmata jätmise korral nõuda intressi ja viivist. Vaidlust ei ole, et enne

täitemenetluse alustamist oli põhivõlga tasutud üksnes 4050 eurot. Võlausaldaja poolt

hagejale 21.06.2022 saadetud nõudekirja kohaselt oli põhivõla jääk 38 350 eurot ning

21.06.2022 kuupäeva seisuga olid muutunud sissenõutavaks intressid 1788,60 eurot ja

viivised 1420,83 eurot. Nõudekirja kohaselt moodustas võlgnevus kokku 41 559,43

eurot (dtl 15). Seega sai kostja esitada täitmiseks ka viivise ja intressi nõude.

20.3.

Eeltoodust tulenevalt ei saanud täitemenetluse alustamine olla lubamatu, kuid

kohtutäituril tuli TMS § 19 lg 1 kohaselt arvestada sellega, et kui täitedokumendis

sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva

või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja

lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. TMS § 19 lg 1 ei oma praegusel

juhul aga määravat tähtsust, kuna tegemist on olukorraga, kus sissenõudja nõue

muutus kohtumenetluses kohtulahendi tegemise ajaks terves ulatuses sissenõutavaks.

Pooled ei vaidle, et Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega kinnitatud kompromissis

oli kokku lepitud, et kogu võlgnevus tuli tasuda hiljemalt 10.10.2024. Seega tekkis

käesoleval juhul olukord, kus maakohtu otsuse tegemise ajaks (25.10.2024) oli

viimase makse tähtaeg saabunud, mistõttu oli otsuse tegemise ajaks muutunud kogu

nõue sissenõutavaks. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab arvestada

ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Riigikohtu

seisukohast tuleneb, et asja lahendamisel saab arvestada sellega, et kogu nõue muutus

menetluse kestel sissenõutavaks (RKTKo, 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 21).

20.4.

Eelnevast tulenevalt oli sundtäitmine tervikuna lubatav olenemata sellest, et

kostja esitas sundtäitmiseks kohtumääruse põhivõla osas, mis täitemenetluse

alustamise hetkel veel sissenõutav ei olnud.

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma apellatsioonkaebuse väide maksegraafiku

eraldiseisva ülesütlemise võimatuse kohta antud juhul tähtsust, kuna olenemata

maksegraafiku ülesütlemisest ei esinenud aluseid täiteasjas nr 022/2022/5012 alustatud

täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.

22. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

2-22-17239

(allkirjastatud digitaalselt)