2-25-750/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-750

Tsiviilasi

E Ti, V Pi, A A hagi

Aiandusühistu "Kasekene" vastu Aiandusühistu

"Kasekene"09.11.2024.a.

üldkoosolekul

vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja I: E T (isikukood xxx)

esindajad

Hageja II: V P (isikukood xxx)

Hageja III: A A (isikukood xxx), lepingule esindaja I R

Hagejate lepinguline esindaja J D

Kostja: Aiandusühistu "Kasekene" (registrikood

80000497), lepinguline esindaja V K

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 19.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada Aiandusühistu "Kasekene" (registrikood 80000497) 09.11.2024

üldkoosoleku otsuste tühisus.

3. Jätta menetluskulud Aiandusühistu "Kasekene" kanda.

4. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt Aiandusühistult "Kasekene"

solidaarselt E Ti, V Pi ja A A kasuks välja menetluskulud summas 2143,60 eurot.

5. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal

tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-25-750

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. E T, V P ja A A esitasid 15.01.2025 hagi Aiandusühistu "Kasekene" vastu Aiandusühistu

"Kasekene" 09.11.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.

2. Hageja tugineb sellele, et 09.11.2024 toimus hooneühistu liikmete korraline koosolek,

mille kokkukutsumise korda rikuti. Aiandusühistu "Kasekene" põhikirja p 4.2 kohaselt

tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult ette teada 14 kalendripäeva. Seda ei ole

tehtud, mistõttu on koosolekul vastuvõetud otsused tühised:

2.1.

Ajal, mil üldkoosoleku teade on antud grupis avaldatud, puudus hagejatel

teadmine sellise grupi olemasolust üldse. Facebooki vahendusel ei näe koosoleku

kokkukutsumist ette ei seadus ega ka põhikiri.

2.2.

Aiandusühistu territooriumil 24.10.2024 seisuga kokkukutsumise teateid välja

pandud ei olnud. Põhikiri ei näe tegelikkuses ette ka seesugust üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ehk teadete ülespanemist AÜ territooriumil asuvatele puudele.

3. Kostja vaidleb hagile vastu.

3.1.

Teade üldkoosolekust oli avaldatud Facebooki suletud grupis venekeelse

nimetusega «Берёзки», so Kasekesed, mille administraatoriks on AÜ Kasekene seaduslik

esindaja L K. Vastav teade oli avaldatud kirjalikus vormis selles Facebooki grupis.

23.10.2024, so vastavalt põhikirja p-le 4.2. Vastavalt kehtivale väljakujunenud tavale

teatakse alati AÜ Kasekene liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumisest samuti

teadetahvlite kaudu (so ka kirjalikus vormis), mis asuvad AÜ territooriumil (kokku 10

tk). Vastavad teated oli nõuetekohaselt väljapandud teadetahvlitele AÜ Kasekene

juhatuse poolt ka 23.10.2024. Lisaks sellele, teated pannakse välja kõigile puuaedadele ja

suurtele puudele (tavaliselt on see 28-30 kuulutust). Kostja ei eita, et Facebooki grupis

kõiki AÜ liikmeid ei ole (dtl 154, ajamärge 00:07:03).

3.2.

09.11.2024.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt koosolekul viibis 92 ühistu liiget,

sh 14 ühistu liikme volitatud esindajat volituste alusel, aiandusühistul on kokku 160

liiget. Seega koosolekul oli vastav kvoorum. Ei ole eluliselt usutav, et AÜ liikmed ei

olnud (hagejate arvamusel) koosolekust teavitatud ning kohal viibisid rohkem kui pool

ühistu liikmetest. Sellest kostja esindaja teeb järelduse, et AÜ Kasekene 09.11.2024

üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud rikutud kokkukutsumise korda.

3.3.

Hageja II (P V) osales isiklikult antud koosolekul. Tema oli registreeritud

09.11.2024 üldkoosoleku osalejate nimekirjas numbri 108 all. Oma osalemisega hageja II

ise tõendas et ta oli teadlik koosoleku kokkukutsumisest ja võttis koosolekust osa.

Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

2-25-750

Kuna hagejate poolt esitatud protokollis puuduvad vastuväited protokollile, ei ole hagejal

II õigust nõuda üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamist.

3.4.

Hageja III (A A) ei olnud 09.11.2024 koosoleku toimumise ajal AÜ liikmeks, vaid

liikmeks oli tol perioodil tema ema I R, kes samuti osales koosolekul ja on registreeritud

liikmete nimekirjas numbri 121 all. Hageja III AÜ liikmeks vastuvõtmine toimus hiljem,

so 18.11.2024.a. AÜ juhatuse liikmete otsusega. Kuna hageja III ei olnud AÜ Kasekene

liikmeks vaidlustatava üldkoosoleku toimumise ajal, ei ole temal õigust nõuda koosoleku

tühisuse tuvastamist.

PÕHJENDUSED

4. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et Aiandusühistu

„Kasekene“ 09.11.2024 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise

korra olulise rikkumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

5. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 ja Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 6 lg 1 p 7

kohaselt märgitakse põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg. TÜS § 6 lg

2 teise lause kohaselt kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadusega

sätestatut.

6. Kohus tuvastab, et AÜ „Kasekene“ põhikirja p 4.2 kohaselt üldkoosoleku

kokkukutsumisest teatab Ühistu juhatus kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette,

märkides ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (dtl 15).

7. TÜS § 41 lg 1 koostoimes juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile

liikmetele. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või peab

teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel

aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise

edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. TÜS § 41 lg 12

kohaselt kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada

vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel.

Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.

8. Kohus tuvastab, et 09.11.2024 üldkoosoleku kokkukutsumiseks on kostja avaldanud

kokkukutsumise teate Facebooki kinnises grupis, kus kõik AÜ liikmed ei osale (dtl 154).

8.1.

Kohus on seisukohal, et Facebooki grupis, kus kõik liikmed ei osale, teate

avaldamisega ei ole põhikirja p 4.2 ega TÜS § 41 nõuded täidetud, mistõttu ei saa lugeda

koosolekut seaduse nõuetele vastavalt kokku kutsutuks. Kostja möönis ka ise, et ainus

Facebooki grupis teate avaldamisega ei olnud kõikidele liikmetele teade kätte toimetatud

(13.05.2025 istung, ajamärge 00:08:40, dtl 154).

9. Kohus tuvastab, et muul viisil kui Facebooki grupis teate avaldamisega 09.11.2024

koosolekut kokku ei kutsutud.

9.1.

Kostja väidab, et kirjalikud teated koosoleku kokkukutsumiseks olid välja pandud

ühistu territooriumil 23.10.2024 (kostja vastuse p 3, dtl 76). Vastav väide ei ole

tõendatud. Tunnistaja V. S ei mäletanud, mis ajal ta kutse üles pani (19.11.2025 istung,

ajamärge 00:05:51, dtl 266). Tunnistaja L Š ütluste kohaselt nägi tema teadet

territooriumil 24.10.2024, kuid kohus ei pea tunnistaja ütlusi selles küsimuses

usaldusväärseks. Tunnistaja mäletas täpselt ainult kuupäeva, mil teade territooriumil oli,

kuid ei mäletanud, mis nädalapäevaga oli tegemist, ei mäletanud teate sisu ega

päevakorrapunkte, ei mäletanud, kas kutse oli eesti keeles, ei mäletanud koosoleku

kokkukutsumise kellaaega, ei mäletanud, milles asendis oli teade, samuti ei mäletanud

2-25-750

tunnistaja, kas dtl 116 asuv teade, mida kohus tunnistajale näitas, on teade, mida

tunnistaja 24.10.2024 väidetavalt vägi (19.11.2025 istung, ajamärge 00:25:05, dtl 267).

Samuti ei mäletanud tunnistaja kuupäevaliselt ühtegi teist koosolekut (19.11.2025 istung,

ajamärge 00:41:09, dtl 267).

Olukorras, kus tunnistaja ei mäleta kõnealuse koosoleku kokkukutsumise teate kohta mitte

midagi muud peale konkreetse kuupäeva, millal see territooriumil oli, ning samuti ei mäleta

tunnistaja mitte midagi teiste koosolekute kohta sama detailsusastmega, ei pea kohus eluliselt

usutavaks, et tunnistaja tegelikult 24.10.2024 kui teate avaldamise kuupäeva sai mäletada. Sellel

põhjusel loeb kohus tunnistaja L Š ütlused üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille sisu

tunnistaja samuti nimetada ei osanud, aiandusühistu territooriumil avaldamise kohta

ebausaldusväärseks ning tunnistaja ütlustega ei arvesta.

9.2.

Teate avaldamist ei tõenda ka kostja juhatuse liikmete 23.10.2024 kirjavahetus (dtl

207) teate tõlkimise, printimise ja avaldamise kavatsuse kohta. Antud tõend tõendab

vastava kirjavahetuse olemasolu, aga mitte seda, et 24.10.2024 oli teade territooriumile

üles pandud.

10. Seega kohus tuvastab, et 09.11.2024 koosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja p

4.2 tulenevaid nõudeid. Asjaolu, et koosolekul osales üle poole liikmetest ja

kvooruminõue oli täidetud, ei muuda asjaolu, et kokkukutsumise korda on oluliselt

rikutud.

11. TÜS § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või

põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis,

kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud

otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei

kiida. Kuivõrd 09.11.2024 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid,

tuvastab kohus, et TÜS § 42 kohaselt on 09.11.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsused

tühised.

12. Vastuseks kostja vastuväidetele, et hagejal III ei ole õigust hagi esitada, sest tema ei olnud

09.11.2024 koosoleku toimumise seisuga AÜ liige, märgib kohus järgmist. Kostja on

tõendanud, et hageja III võeti Aiandusühistu „Kasekene“ liikmeks 18.11.2024 (dtl 88).

Osaniku tuvastushuvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu ei välista ainuüksi see, kui osanik

on omandanud osaluse ühingus pärast osanike otsuse vastuvõtmist (vt RKTKo

14.10.2014, 3-2-1-76-14, p-d 18–19). Sama põhimõte on kohaldatav hooneühistu

liikmele. Hagejal III on kostja liikmena õigus TÜS § 52 alusel aiandusühistu otsuse

tühisuse hagi esitamiseks. Asjaolu, et hageja III sai liikmeks pärast otsuse vastuvõtmist, ei

võta hagejalt III ära õigust otsuse tühisuse hagi esitamiseks.

13. Kostja on samuti esitanud vastuväite, et 09.11.2024 koosolekul osalesid nii hageja II kui

ka hageja III õiguseellane, mistõttu ei ole neil õigust otsuse tühisuse tuvastamise hagi

esitada. Kohus kostjaga ei nõustu. TÜS § 52 lg 3 kohaselt ühistu liige, kes otsuse

tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on

lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleval juhul nõuavad hagejad otsuse

tühisuse tuvastamist, seega TÜS § 52 lg 3 käesolevale nõudele ei kohaldu.

14. Seega kohus rahuldab hagi ning tuvastab Aiandusühistu „Kasekene“ 09.11.2024

üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

2-25-750

16. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hagejad on menetluskulude nimekirja

(dtl 274-275) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse

esitamisel. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi kokku 17

tunni ja 45 minuti tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on

õigusteenuse kuluks 3017,50 eurot, millele lisandub käibemaks 628,25 eurot. Hagejad ei

ole käibemaksukohustuslased ning on palunud menetluskulude väljamõistmist

käibemaksuga.

19. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

20. Kohus peab hagejate juristist lepingulise esindaja tunnitasumäära 170 eurot

ebamõistlikult kõrgeks, tegemist on vandeadvokaadi turukeskmise tunnitasuga. Kohus

peab põhjendatud tasumääraks 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

21. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja

keerukust arvestades osaliselt ülepaisutatud.

21.1.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on avalduse koostamisele kulunud 4 tundi ja

40 minutit. Arvestades avalduse sisu sai selle koostamisele ja esitamisele kuluda

maksimaalselt 2 tundi. Avalduse faktilised asjaolud on selged ning õiguslikult ei ole

avaldus keerukas, seega on ajakulu 2 tunni ja 40 minuti osas põhjendamatu.

21.2.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on 20 minutit kulunud menetlusse võtmise

määruse analüüsiks ja klientide nõustamiseks. Määrusega tutvumise ja klientide

informeerimise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 minutit, seega on ajakulu 15

minuti osas põhjendamatu.

21.3.

Kostja vastuse ja lisadega tutvumisele ja analüüsile on hagejate esindaja

kulutanud 2 tundi ja 15 minutit ning seejärel 2 tundi ja 05 minutit hagejate vastuse

koostamiseks ja esitamiseks. Põhjendatud ajakuluks kokku nii kostja vastusega

tutvumisele kui hagejate seisukoha koostamisele saab pidada 2 tundi ja 20 minutit. Seega

on ajakulu 2 tunni osas põhjendamatu.

21.4.

13.05.2025 kohtuistungiga on esindamise ajakulu märgitud 1 tund, kuid istung

kestis protokolli kohaselt 39 minutit. Seega on ajakulu põhjendatud 40 minuti ulatuses

ning 20 minuti osas põhjendamatu.

21.5.

Nimekirja kohaselt on esindaja kulutanud 40 minutit Põhja

Ringkonnaprokuratuuri vastusega tutvumisele ja klientide nõustamisele. Ajakulu on

oluliselt ülepaisutatud, mõistlikuks saab pidada kokku ajakulu 15 minutit, seega on 25

minuti osas ajakulu põhjendamatu.

21.6.

Osaliselt on põhjendamatu ka ajakulu 50 minuti ulatuses kohtu 04.07.2025

määrusega tutvumiseks ja klientide nõustamiseks. Põhjendatuks saab pidada 20 minutit,

seega on 30 minuti osas ajakulu põhjendamatu.

21.7.

Ülejäänud osas on kulud põhjendatud. Seega kohus vähendab ajakulu kokku 6

tunni ja 10 minuti võrra. Põhjendatud ajakulu on 11 tundi ja 35 minutit, mis tunnitasuga

120 eurot moodustab 1390 eurot, millele lisandub käibemaks 333,60 eurot. Seega on

põhjendatud kulu õigusabile 1723,60 eurot.

2-25-750

22. Hagejad on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 2143,60 eurot (1723,60

+ 420) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.

23. Hagejate taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv, kohtunik