4-25-1111/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tartu

Väärteoasja number

4-25-1111

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Väärteoasi

Kaja Aasjõe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 06.03.2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,001788

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade

uurija Cristel Jakobson

Menetlusalune isik

Kaja Aasjõe

isikukood: 45804052729; elukoht: XXX; e-post: XXX;

telefon: XXX

Kaitsja

Maarika Pähklemäe

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.2025. a otsus Kaja

Aasjõele KOKS § 663 järgi määratud karistuse osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Kaja Aasjõele KOKS § 663 järgi

karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut (s.o 200 eurot).

3. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Kaja Aasjõel tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja kohustada Kaja Aasjõed tasuma

rahatrahvi katteks vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

kontole ja samas märgitud viitenumbriga.

4. Rahuldada Kaja Aasjõe kaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on

kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal on

kassatsiooni esitamise õigus endal või advokaadist esindaja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt.

Kassatsiooniõigusest võib loobuda. Kui kassatsiooniõigusest loobuvad kõik kohtumenetluse

pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teata tähtaegselt kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes VTMS §-des 109 ja 111 sätestatu.

Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, on

kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 05.12.2025. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on pooltele tutvumiseks

kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja kaebuse sisu

1. Väärteoprotokollis heidetakse Kaja Aasjõele ette, et ta ei taganud koera omanikuna

järelevalvet oma koera üle, tekitades olukorra, kus talle kuuluv koer ründas ja pures

30.01.2025 kella 16:10 paiku XXX kinnistul lauda juures lambaid, mille tagajärjel suri 2

tiinet utte ja 2 lammast said erinevaid kehavigastusi. Kahju 855 eurot. K. Aasjõe rikkus XXX

vallas koerte ja kasside pidamise eeskirja nr 36 (vastu võetud 22.08.2018) § 5 lg 1 p 2, mis

kohustab koera omanikku tagama, et koer ei pääseks oma territooriumilt välja ega ohustaks

teiste tervist. Eelnevaga pani K. Aasjõe toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.2025. a otsusega tunnistati K. Aasjõe

süüdi ja teda karistati KOKS § 663 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut (s.o 600 eurot).

Kokkuvõtlikult märgitakse karistusotsuses, et tunnistajate ütluste kohaselt jooksevad K.

Aasjõe koerad tihti vabalt ringi ning pole tagatud teiste isikute ja vara ohutus. Ka 30.01.2025

jooksis K. Aasjõe pruun koer tunnistajale vastu ning hiljem videosalvestist vaadates tundis

tunnistaja ära nii enda koera kui ka K. Aasjõe koera. K. Aasjõel on kehtiv karistus samalaadse

väärteo eest.

3. K. Aasjõe esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.2025. a otsuse peale

Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb karistusotsuse tühistamist. Kokkuvõtlikult

märgitakse kaebuses, et pole tõendatud, kas, kes (milline koer või hunt) pures lambaid ning

millal ja milliseid vigastusi tekitati 2-le lambale, kes jäid ellu. Tõendatud pole ka, kes oli

lammaste omanik, kas ja kuidas lambaid raviti, kas ja kuidas utiliseeriti hukkunud lambad,

kas olukorda kajastati PRIA registris ning kas riik või kindlustus hüvitas väidetava kahju. K.

Aasjõe teada oli tema koer 30.01.2025 kell 16:10 koos teiste lemmikloomadega kodus toas,

kust loomad ei pääse iseseisvalt õue. Samuti helistasid politseinikud ühel päeval (võis olla

30.01.2025) K. Aasjõele, ütlesid, et nad on K. Aasjõe õuel ja et koera pole seal. Videolt, mida

kohtuväline menetleja näitas K. Aasjõele, pole kehva kvaliteedi tõttu võimalik koeri

tuvastada, K. Aasjõe ei tunne videolt oma koera ära ja videolt ei nähtu lammaste puremist.

Lisaks pole arusaadav, kus ja millal video tehti. Tunnistaja M.J ei saa K. Aasjõe koera ära

tunda, sest M.J ei ela pidevalt XXX kinnistul, K. Aasjõe eelmine koer suri 2024. a oktoobris

ja K. Aasjõe teada pole M.J tema uut koera näinud. K. Aasjõe on varasemad trahvid tasunud

ja praeguses asjas määratud trahv on liiga suur. K. Aasjõe ainus sissetulek on XXX.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil

4. Kohtuistungil jäi K. Aasjõe kaebuse juurde, selgitades, et ta lahkus 30.01.2025 umbes kella

15:00 paiku kodust, pani koera tuppa ja lukustas ukse. K. Aasjõe naasis samal päeval umbes

kella 20:00 paiku, mil koer oli endiselt kodus luku taga. 2025. a augustis märkas K. Aasjõe

oma elukohast umbes 8-9 km kaugusel enda koeraga sarnast koera ja tal tekkis mõte, et see

koer võis 2025. a jaanuaris lambaid rünnata.

5. Kaitsja taotles Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2025. a otsuse tühistamist, leides, et

väärteo toimepanemine pole tõendatud. Tunnistajate Y.D ja M.J ütluste pinnalt pole võimalik

järeldada, et 30.01.2025 oli tegemist K. Aasjõe koeraga, sest nad ei tundnud istungil fotodelt

K. Aasjõe koera ära. Samuti oli 30.01.2025 pime, M.J nägi koera kaugelt ega olnud kindel, et

see oli K. Aasjõe koer. Pole teada, millal ja kuidas Y.D tegi videosalvestise, ning

videosalvestiselt ei nähtu lammaste puremist. Kuna video järgi viibis lammaste juures 2

koera, võis lambaid pureda (ka) teine koer. Pole tõendatud, kumb koer millise numbrimärgiga

lammast pures ja kumb koer kui palju kahju tekitas. Kuna loomaarst käis lammaste juures

mitu päeva pärast 30.01.2025, võis lammaste murdmine toimuda hiljem. Kuna

meditsiinidokumentides pole märgitud vigastuste tekkepõhjust, pole tõendatud, et lambad

surid puremise tagajärjel. Alternatiivselt taotles kaitsja väärteomenetluse lõpetamist VTMS §

30 lg 1 p 2 alusel, sest K. Aasjõe hüvitas Y.D-le tekkinud kahju. Kuna lammaste juures

viibisid 2 koera, ei peaks kogu kahju hüvitama K. Aasjõe üksinda.

6. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine K. Aasjõe poolt on

tõendatud. Y.D tegi 30.01.2025 kell 16:13 videosalvestise, helistas kell 16:16

Häirekeskusesse ja kell 16:28 loomaarstile. Seejärel esitas ta 01.02.2025 kell 21:18

süüteoteate. Y.D nägi, et pruun koer pures lambaid, enne kui ta hakkas filmima. Lammaste

juurest põgenesid 2 koera ja tunnistaja M.J sõnul jooksid talle tema majakompleksi lähedal

vastu samuti 2 koera. M.J koer jooksis koju ning teine koer tuli samuti peaaegu tema juurde,

kuid jooksis siis põllu peale ehk samasse maja lähedale. Pole põhjust, miks peaks võõras koer

põgenema võõra talu suunas. Eelnevast tulenevalt pani K. Aasjõe toime KOKS § 663 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Siiski võib K. Aasjõele määratud trahvi vähendada. K. Aasjõe koer

pole pärast 2025. a jaanuari rohkem välja pääsenud ja K. Aasjõe tegi pärast eelmist lammaste

ründamist 2024. a sügisel koerale kindlustuse, kes hüvitas 2025. a jaanuaris tekitatud kahju.

Arvestades eelnevat, on K. Aasjõe oma käitumist parandanud, kuid need asjaolud polnud

kohtuvälisele menetlejale teada.

Kohtu seisukoht

7. Kohtu hinnangul on K. Aasjõe süü tõendatud. Nimelt selgub tunnistaja Y.D ütlustest, et ta

liikus 30.01.2025 lauda poole ja märkas, et ühtki lammast polnud õues söömas, kuigi nad

tavaliselt sel ajal söövad. Y.D liikus edasi ja nägi, et pruun koer rappis lauda uksel üht

lammast: lammas oli maas ning koer kiskus teda siit ja sealt, üritades rünnata. Hiljem kakkus

sama koer teist lammast, kes vedeles vees. Kui Y.D läks lähemale, hakkasid lambad laudast

välja jooksma ja nende tagant jooksis laudast välja teine koer. Y.D ei näinud, et teine koer

kedagi ründas, kuid laudas oli üks kaelavigastusega lammas, kes suri mõne päeva jooksul.

Söödapallide tagant leidis Y.D veel ühe lamba. Kokku oli 4 oluliselt vigastatud lammast,

kusjuures ka vees olnud lammas suri. Koerad jooksid Assikvere suunas, kust viib tee K.

Aasjõe elukohta. Selleks hetkeks, kui Y.D jõudis lauda juurde, polnud ükski lammastest veel

surnud, kuid koer ründas lambaid eesmärgiga nad maha murda. Y.D nägi koera tegevust enne

seda, kui ta hakkas filmima. Pruuni koera, kes ründas lambaid, on Y.D korduvalt näinud ja

see koer kuulub K. Aasjõele. K. Aasjõe koerad käisid pidevalt Y.D kinnistul ja tekitasid talle

kahju. 2024. a sügisel tekitasid kahju 2 K. Aasjõe koera, kuid 30.01.2025 oli vaid 1 K. Aasjõe

koer. Teist koera nägi Y.D 30.01.2025 esimest korda, tal tekkis kahtlus, kelle koer see võib

olla, ja ta helistas omanikule. Koera omanik oli reisil ja Y.D suhtles omaniku tütrega. Kohus

märgib, et tunnistaja Y.D ütlustega langeb kokku videosalvestis, mille järgi seisab pruunikas-

punakas koer lauda ukse ees lamava lamba juures näoga lamba suunas, keerab end ümber,

vaatab hetkeks Y.D poole ja jookseb lauta, kust hakkavad lambad kohe välja jooksma. Õues

veeloigus lamab selili liikumatult teine lammas, kelle kõrval on arvukalt villatükke. Kui Y.D

jõuab lauda ukse juurde, märkab teda tumeda-heleda kirju koer, kes jookseb kohe laudast

välja. Lauda põrandal lamab külili liikumatult kolmas lammas. Y.D liigub lauda ukse ees

lamava lamba juurde, kelle tagakeha on vees ja kelle kõrval on villatükid. Õues söödapalli

juures lamab külili liikumatult neljas lammas. Y.D naaseb veeloigus selili lamava lamba

juurde, kes liigutab vaevumärgatavalt pead. Õues on valge.

8. Täiendavalt ilmneb tunnistaja M.J ütlustest, et tema vanemad olid 30.01.2025 reisil, M.J

oli kodus ja talle helistati, et tema ja naabri K. Aasjõe koerad on pannud jooksu lambaid

sööma, ning teda kutsuti koerale järgi. Kui M.J jõudis kõndida majast umbes 500 m

kaugusele, tulid tee peal vastu tema pere koer ja K. Aasjõe koer. M.J karjus oma koeraga, kes

jooksis M.J-ist mööda koju värava juurde, sest sai aru, et tegi pättust, ja seisis värava taga

lontis kõrvadega. K. Aasjõe koer jooksis põllu peale. M.J hakkas koju tagasi minema,

politseinikud võtsid ta tee otsast auto peale ja vaatasid kodu juures koera üle. Koeral polnud

verd ega lambavilla. Kohus märgib, et tunnistaja M.J ütlustega langeb kokku politseiniku

vormikaamera videosalvestis, mille järgi M.J selgitab 30.01.2025 kell 17:45 politseinikule, et

ta tegeleb musta koeraga, kes tuli talle koos punase koeraga vastu. Must koer jooksis koju.

Teine koer on naabri koer. Politseinik vaatab taskulambiga heleda-tumeda kirjut koera ja

ütleb, et koeral pole kihvade vahel lambakarvu. Õues on pime.

9. K. Aasjõe selgitas kohtuistungil omakorda, et ta lahkus 30.01.2025 umbes kella 15:00

paiku kodust, pani oma koera tuppa ja lukustas ukse. Paari tunni pärast helistasid

politseinikud ning ütlesid, et nad on K. Aasjõe õuel ja soovivad tema koera näha, mispeale K.

Aasjõe vastas, et teda pole kodus, koer on toas ja ta ei saa koera näidata. Kui K. Aasjõe naasis

30.01.2025 umbes kella 20:00 paiku koju, oli koer toas luku taga. K. Aasjõe ei teadnud tol

hetkel, miks politseinikud käisid tema õuel ja tahtsid tema koera näha, kuid siiski ta teadis, et

mingisugune jama nüüd on, uuris koera ja koer oli puhas. Järgmisel päeval vaatas K. Aasjõe

oma kaamerasalvestisi, et veenduda, kas tema õuel viibisid tõepoolest politseinikud, kuid ei

kontrollinud, mis toimus alates tema lahkumisest kuni politsei saabumiseni ja kas tema koer

käis kodust ära, sest selleks polnud mingisugust põhjust. K. Aasjõe ei vaadanud

kaamerasalvestisi ka hiljem, kui ta sai teada, et tema koera seostatakse lammaste murdmisega,

sest koer oli toas ja K. Aasjõel polnud põhjust salvestisi vaadata.

10. Seoses ülal refereeritud tõendite usaldusväärsusega ei nõustu kohus esiteks kaitsjaga, et

pole teada, millal ja kuidas Y.D tegi videosalvestise. Y.D sõnul filmis ta 30.01.2025 lauda

juures avanenud vaatepilti ja politsei andmebaasi väljavõtte kohaselt teatas Y.D lammaste

ründamisest Häirekeskusele samuti 30.01.2025 kell 16:24, öeldes, et rünnati 4 lammast ja ta

tegi video. Eelnevast tulenevalt ilmnevad videosalvestise tegemise aeg ja koht Y.D ütlustest,

kusjuures tema versioon on püsinud algusest peale samasugune.

11. Teiseks ei jaga kohus kaitsja kriitikat, et tunnistajate ütluste pinnalt pole võimalik

järeldada, et 30.01.2025 oli tegemist K. Aasjõe koeraga. Y.D ütluste järgi olid tema lammaste

juures 2 koera, kes jooksid koos K. Aasjõe elukoha suunas. Sarnaselt Y.D-ga avaldas

tunnistaja M.J , et kuigi väljas oli pime, tulid 500 m kauguselt kodust tema pere koer ja

naabri K. Aasjõe koer koos talle tee peal vastu ning K. Aasjõe koer läks tal nina eest

põhimõtteliselt mööda. M.J tundis K. Aasjõe koera ära värvi ja suuruse järgi, sest pole

rohkem võimalusi, kelle oma see koer võiks lähiümbruses olla. Samuti jooksis koer oma kodu

poole. M.J elab koos vanematega K. Aasjõega samas majas, näeb K. Aasjõe koeri, kui nad

jooksevad aias, ja 2025. a jaanuaris ei liikunud läheduses K. Aasjõe koeraga sarnaseid koeri.

Kohus leiab, et ülal toodust nähtuvalt selgitas M.J arusaadavalt, mille järgi ta tundis

30.01.2025 K. Aasjõe koera ära. Pidades silmas, et kumbki tunnistaja ei lähtunud K. Aasjõe

koera äratundmisel ainult koera välimusest, vaid ka käitumisest (koer jooksis koos naabri

koeraga oma kodu suunas), ei tekita ainuüksi asjaolu, et tunnistajad ei tundnud kohtuistungil

kaitsja esitatud fotodelt ära K. Aasjõe koera, kohtu silmis tõsiseltvõetavaid kahtlusi

tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. M.J ja Y.D kokkulangevatest ütlustest selgub üheselt,

et pruunikas-punakas koer, kes viibis 30.01.2025 Y.D lammaste juures, kuulub K. Aasjõele.

12. Kolmandaks on tunnistajate ütlused ja videosalvestised kohtu hinnangul omavahel

kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Kuigi Y.D tehtud videosalvestiselt ei nähtu

lammaste puremist, avaldas Y.D-d , et ta nägi pruuni koera tegevust lauda juures enne, kui ta

hakkas filmima, ning pruun koer rappis lauda uksel üht lammast ja hiljem kakkus teist

lammast, kes vedeles vees. Pidades silmas, et ka videosalvestise järgi seisis pruunikas-

punakas koer lauda ukse ees silmnähtavalt vigastatud lamba kõrval (lammas lamas maas,

tagakeha vees) ning samas olid ka ründejäljed (villatükid), langeb videosalvestis kokku Y.D

ütlustega, et pruunikas-punakas koer pures hetk tagasi kõnealust lammast. Edasi ilmneb

videosalvestiselt sarnaselt Y.D ütlustega, et kokku oli 4 silmnähtavalt vigastatud lammast

(lisaks lauda ukse ees lamavale lambale lamas õues veeloigus selili liikumatult teine lammas,

lauda põrandal lamas külili liikumatult kolmas lammas ja õues heinapalli juures lamas külili

liikumatult neljas lammas), kusjuures ka selili vees lamava lamba kõrval oli arvukalt

villatükke. Arvestades viimati märgitut, kinnitab videosalvestis Y.D ütlusi selleski osas, et

pruunikas-punakas koer pures hetk tagasi ka vees selili lamavat lammast. Pidades silmas, et

patrullpolitseiniku vormikaamera salvestise järgi suhtles M.J politseinikega 30.01.2025 kell

17:45 (s.o ca 1 tund ja 20 minutit pärast seda, kui Y.D teatas lammaste murdmisest

Häirekeskusele), ilmneb ülal käsitletud tunnistajate ütlustest ja videosalvestistest kogumis, et

Y.D 4 lammast pureti ja neile tekitati kehavigastusi just 30.01.2025 kella 16:10 paiku.

Lähtudes eelpool kirjeldatud läbivast omavahelisest kooskõlast, on Y.D ja M.J ütlused ning

Y.D tehtud videosalvestis ja politseiniku vormikaamera videosalvestis kohtu hinnangul

usaldusväärsed tõendid.

13. Mis puudutab K. Aasjõe ütlusi, siis need on koera tuppa lukustamise osas vastuolus Y.D

ja M.J ütlustega. Samuti on K. Aasjõe versioon kohtu meelest sisuliselt vastuoluline. Juhul,

kui K. Aasjõe lukustas 30.01.2025 kodust lahkudes koera tõepoolest tuppa, kust koeral polnud

võimalik välja pääseda, kuid politsei telefonikõne peale tekkis K. Aasjõel siiski piisavalt suurt

kahtlus, et ta kontrollis pärast koju naasmist koera üle, jääb täielikult arusaamatuks, miks K.

Aasjõe ei tundnud pärast väärteokahtlusest teada saamist vähimatki huvi videosalvestiste

vastu, kust nähtub tema õueala. Olukorras, kus K. Aasjõe asus videosalvestise abil üle

kontrollima talle telefonikõnes avaldatud infot (s.o kas 30.01.2025 viibisid tema õuel

tõepoolest politseinikud), on taolise käitumisega täielikult vastuolus K. Aasjõe väidetav

järgnenud käitumine, et ta ei püüdnudki pärast väärteokahtlusest teada saamist sama

videosalvestise abil üle kontrollida ning võimalusel kahtluse alla seada ja ümber lükata muid

talle esitatud väiteid (s.o et tema koer pääses tema äraolekul õuealalt välja). Arvestades ülal

käsitletud vastuolusid, on K. Aasjõe ütlused kohtu hinnangul ebausaldusväärne tõend ja kohus

jätab selle väärteoasja lahendamisel kõrvale.

14. Tuginedes usaldusväärsele tõendikogumile (s.o tunnistajate ütlustele ja videosalvestisele),

tuvastab kohus, et K. Aasjõe pruunikas-punakas koer ründas ja pures 30.01.2025 kella 16:10

paiku XXX kinnistul lauda juures Y.D lambaid, tekitades neile kehavigastusi. Kuigi Y.D

nägi, et K. Aasjõe koer pures 2 lammast, jõudis Y.D lauda juurde ajal, mil K. Aasjõe koer

juba ründas lambaid ja kohapeal olid veel 2 silmnähtavalt vigastatud lammast, kes lamasid

liikumatult külili laudas põrandal ja õues söödapalli kõrval. Pidades silmas viimati märgitut,

tuvastab kohus, et 30.01.2025 tekitati kehavigastusi kokku 4 lambale. Kuigi koos K. Aasjõe

koeraga viibis lammaste juures ka tema naabrite tumeda-heleda kirju koer, oli viimane koos

lammastega laudas samal ajal, kui K. Aasjõe koer õues lambaid ründas, ja kui K. Aasjõe koer

jooksis Y.D-d märgates lauta, hakkasid lambad kohe laudast välja jooksma. Arvestades, et

liikumisvõimelised lambad jooksid K. Aasjõe koerast kohe võimalikult kaugele, leiab kohus,

et lammaste suhtes käitus agressiivselt ning kõiki 4 lammast ründas ja pures just K. Aasjõe

koer.

15. Asudes andma K. Aasjõe teole karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KOKS §

663 näeb väärteona ette KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise

eeskirjade rikkumise, kui see põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju. Xxxxxxxx

Vallavolikogu määruse nr 36 „Xxxxxxxx vallas koerte ja kasside pidamise eeskiri“ (vastu

võetud 22.08.2018) § 5 lg 1 p 2 kohaselt on looma omanik kohustatud tagama, et loom ei

pääseks muu hulgas varalist kahju tekitama. Pidades silmas, et K. Aasjõe koer ründas, pures

ja tekitas 30.01.2025 Y.D 4 lambale kehavigastusi, jättis K. Aasjõe järelikult tagamata, et

tema koer ei pääseks varalist kahju tekitama, ning rikkus Xxxxxxxx vallas koerte ja kasside

pidamise eeskirja § 5 lg 1 p-s 2 sätestatud loomaomaniku kohustust. Sellega pani K. Aasjõe

toime KOKS § 663 koosseisupärase teo.

16. Seoses KOKS § 663 koosseisupärase tagajärjega (s.o varalise kahjuga) ilmneb 01.02.2025.

a arvest nr A2025-000108, et loomaarst esitas Y.D-le töövälisel ajal tehtud visiidi, ühe

lamba surma tuvastamise ja teise lamba üldseisundi hindamise eest arve 55 eurot. Haigusloost

nähtuvalt fikseeris loomaarst 01.02.2025 (s.o ülejärgmisel päeval pärast lammaste ründamist),

et XXX talus oli kaelavigastuse tagajärjel surnud utt kõrvamärgi numbriga EE4007216648

ning teisel lambal kõrvamärgiga EE0005333769 oli närvikahjustuse tagajärjel tagakeha

halvatus, tema üldseisund oli väga halb, tal oli tugev alajahtumine ja teda polnud võimalik

päästa. Karjas võis olla veel vigastatud loomi, kelle väliseid vigastusi polnud villa alla näha.

Y.D e-kirja kohaselt on kummagi surnud lamba väärtus 400 eurot. Kohus toob välja, et

eelnevast tulenevalt tekkis Y.D-le varaline kahju kokku 855 eurot (s.o loomaarsti tasu ja 2

surnud lamba väärtus).

17. Mis puudutab põhjuslikku seost K. Aasjõe koosseisupärase teo ja Y.D

855-eurose varalise kahju vahel, siis esiteks tuvastas kohus eelpool, et K. Aasjõe koer tekitas

30.01.2025 kehavigastusi 4 lambale. Täiendavalt selgitas Y.D , et kuigi ta abistas vigastatud

lambaid, tõmbas vees lamanud loomad veest välja ja pani nad kuivemale allapanule, 2

lammast surid. Kooskõlas Y.D ütlustega selgub haigusloost samuti, et loomaarst fikseeris

lammaste seisundi Y.D kutsel seoses koerte ründega. Haigusloo järgi suri üks lammas

kaelavigastuse tagajärjel ja teist lammast polnud võimalik päästa närvikahjustusest tingitud

tagakeha halvatuse tõttu. Sellele, et Y.D lambad võisid saada kehavigastusi mingil muul ajal

või muu sündmuse käigus, ei viita ükski kogutud tõend. Kaitsja esitatud

e-kirjavahetus loomaarstiga ei sisalda samuti mingit täiendavat tõendusteavet. Arvestades

eelnevat, tuvastab kohus, et Y.D 2 lammast surid K. Aasjõe koera tekitatud kehavigastuste

tagajärjel ja loomaarst käis Y.D lammaste seisundit fikseerimas K. Aasjõe koera rünnaku

tõttu. Seega juhul, kui K. Aasjõe oleks 30.01.2025 täitnud Xxxxxxxx vallas koerte ja kasside

pidamise eeskirja § 5 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust (s.o taganud, et tema koer ei pääseks

varalist kahju tekitama), poleks Y.D-le tekkinud 855 eurot varalist kahju. Eelnevast

tulenevalt on KOKS § 663 objektiivsed tunnused täidetud.

18. K. Aasjõe märgib kaebuses, et tõendatud pole, milliseid vigastusi tekitati ellujäänud

lammastele, kas ja kuidas lambaid raviti, kas ja kuidas utiliseeriti hukkunud lambad, kas

olukorda kajastati PRIA registris ning kas riik või kindlustus hüvitas varalise kahju. Kaitsja

tõi istungil täiendavalt välja, et kuna haigusloos pole fikseeritud vigastuste tekkepõhjust, pole

tõendatud, et lambad surid puremise tagajärjel. Vastuseks kõnealustele väidetele märgib

kohus, et loomaarst polekski saanud kindlaks teha lammaste kehavigastuste tekkemehhanismi,

sest ta polnud vigastuste tekitamise/tekkimise juures ega tea, kuidas lammastele vigastused

tekitati/tekkisid. Loomaarst sai kirjeldada ja fikseerida üksnes kohapeal ilmnenud olukorda.

Asjaoludel, milliseid konkreetseid kehavigastusi tekitas K. Aasjõe koer ellujäänud

lammastele, kas ja kuidas täpselt lambaid raviti, kas ja kuidas utiliseeriti surnud lambad, kas

olukorda kajastati PRIA registris ning kas riik või Y.D kindlustus hüvitas Y.D-le varalise

kahju, pole aga käesoleva väärteoasja lahendamisel tähtsust.

19. Kohtu meelest on täidetud ka KOKS § 663 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, et K.

Aasjõe tahtluse kohta pole tõendeid, tuleb kõne alla tema vastutus ettevaatamatusest toime

pandud väärteo eest. Kohus tuvastas eelpool, et kuna K. Aasjõe koer tekitas 30.01.2025 Y.D-

le varalist kahju, jättis K. Aasjõe tagamata, et tema koer ei pääseks varalist kahju tekitama.

Arvestades, et pole tõendeid, et koer lõhkus territooriumilt välja saamiseks mõnd K. Aasjõe

(piisavalt hoolikalt) seatud takistust (nt ust, aeda või väravat), pole tõendatud ka, et koer

pääses varalist kahju tekitama, vaatamata K. Aasjõe tähelepanelikule ja kohusetundlikule

käitumisele. Seega ei käitunud K. Aasjõe 30.01.2025 oma koera liikumise korraldamisel teiste

vara osas piisavalt hoolikalt ja täitis KOKS § 663 objektiivsed tunnused vähemalt hooletusest

KarS § 18 lg 3 mõttes.

20. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Politsei- ja

Piirivalveameti 06.03.2025. a otsusega K. Aasjõe põhjendatult süüdi KOKS § 663 järgi.

21. Kohtu hinnangul on K. Aasjõe karistamine seaduslik. Erinevalt kaitsjast pole kohtu

arvates võimalik väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel lõpetada. VTMS § 30 lg 1 p 2

kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga

tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Kindlustuspoliisi nr LL198914704

järgi kehtis K. Aasjõel ajavahemikul 25.10.2024-24.10.2025 koera osas looma omaniku

vastutuskindlustus. Tulenevalt K. Aasjõe arvelduskonto väljavõttest (ajavahemikul

01.05.-01.06.2025) kandis If P.C Insurance AS seoses K. Aasjõe koerade poolt Y.D-le

tekitatud kahjuga 06.05.2025 K. Aasjõele üle kokku 1451 eurot. Nähtuvalt 02.05.2025. a e-

kirjast kandis kindlustus sellest summast 835 eurot K. Aasjõele üle Y.D loomakliiniku arve ja

2 lamba surma hüvitisena, kusjuures kogu kahjust 855 eurost arvati maha K. Aasjõe

omavastutus 20 eurot. Nähtuvalt K. Aasjõe arvelduskonto väljavõttest (ajavahemikul

01.12.2024-20.10.2025) kandis ta Y.D-le 12.05.2025 üle 1451 eurot (s.o üksnes kindlustuselt

saadud summa). Pidades silmas, et K. Aasjõe pole Y.DLE hüvitanud kogu 30.01.2025

tekitatud varalist kahju ja hüvitamata on jäänud 20 eurot, pole väärteomenetluse lõpetamine

VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel õigustatud.

22. Siiski nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et K. Aasjõele määratud rahatrahvi tuleb

vähendada. KOKS § 663 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Analüüsides K.

Aasjõe süü suurust, märgib kohus, et K. Aasjõe koer tekitas vigastusi 4-le lambale, mille

tagajärjel tekkis Y.D-l kokku 855 eurot varalist kahju. Karistust raskendavaid asjaolusid pole.

Mis puudutab karistust kergendavaid asjaolusid, siis K. Aasjõe ei tunnistanud väärteo

toimepanemist ega kahetsenud varalise kahju tekitamist, kuid kohus eelpool, et K. Aasjõe

hüvitas 12.05.2025 (s.o pärast kohtuvälise menetleja 06.03.2025. a otsust) Y.D-le 30.01.2025

tekitatud kahjust 835 eurot (s.o ülekaaluka osa). Kohus käsitleb viimati märgitut karistust

kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes.

23. Edasi arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et karistusregistri väljavõtte järgi on K.

Aasjõel kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest. Täpsemalt karistati Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.10.2024. a otsusega (s.o veidi enam kui 1 aasta tagasi)

K. Aasjõed KOKS § 663 järgi 130-trahviühikulise (s.o 520-eurose) rahatrahviga. Vaatamata

eelnevale, selgus praeguses asjas, et K. Aasjõe pani 30.01.2025 (s.o ca 3 kuud pärast eelmist

karistusotsust) toime sarnase KOKS § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega ei mõjutanud

varasem trahv K. Aasjõed oma käitumist muutma ja piisavalt hoolikalt tagama, et tema koer

ei pääseks uuesti oma territooriumilt välja ega tekitaks rohkem varalist kahju.

24. Teisalt jällegi pole K. Aasjõe koer pärast 30.01.2025 (s.o viimase veidi enam kui 9 kuu

jooksul) pääsenud rohkem kahju tekitama. Samuti selgub Sotsiaalkindlustusameti

iseteeninduse väljavõttest, et K. Aasjõe igakuine pension on 670,13 eurot. Nähtuvalt

03.10.2025. a e-kirjast lõppes K. Aasjõe lemmikloomakindlustus 24.10.2025 ja K. Aasjõe pidi

kindlustuse jätkamiseks hiljemalt 18.10.2025 tasuma 22,37 eurot. K. Aasjõe kontoväljavõtte

järgi (ajavahemikul 01.08-20.10.2025) tasub ta veel igakuiselt elektrienergia eest ca 100

eurot, elukindlustuse eest ca 40 eurot ja autokütuse eest ca 85 eurot. Samuti on Kaja Aasjõel

rahalised väljaminekud seoses erinevate terviseprobleemidega, sõiduki liikluskindlustusega ja

sõiduki remondiga. Sotsiaalkindlustusameti 02.04.2025. a riiklikust pensionist kinnipidamise

akti kohaselt peetakse eelmise rahatrahvi tasumiseks K. Aasjõe nõusolekul tema pensionist

igakuiselt kinni 100 eurot ja tulenevalt kohtutäituri 20.05.2025. a e-kirjast oli K. Aasjõe võla

jääk 20.10.2025. a seisuga 154,43 eurot. Kokkuvõtlikult on K. Aasjõe majanduslik olukord

võrdlemisi raske.

25. Arvestades ühelt poolt, et K. Aasjõe pani ca 3 kuud pärast eelmist karistusotsust toime

uue samalaadse väärteo, millega tekitas üle 800 euro varalist kahju, kuid teisalt pole ta

viimase veidi enam kui 9 kuu jooksul rohkem süütegusid toime pannud, viimasel korral

tekitatud kahju on valdavalt hüvitatud ja K. Aasjõe ainus ametlik sissetulek on ca 670-eurone

pension, leiab kohus, et karistuse eesmärke täidab ja K. Aasjõed mõjutab edaspidi püsivalt

õiguskuulekalt käituma ka väiksem rahatrahv.

26. Eelnevast lähtudes tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 06.03.2025. a otsuse K. Aasjõele KOKS § 663 järgi mõistetud karistuse

osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab K. Aasjõele KOKS § 663 järgi

karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut (s.o 200 eurot). Ühtlasi võimaldab kohus KarS § 66 lg

2 alusel K. Aasjõel tasuda trahv ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust nii, et K. Aasjõel tuleb tasuda vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50 eurot.

Kohus rahuldab K. Aasjõe kaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)