2-22-137842/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

05.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-137842

Tsiviilasi

Pihustid OÜ hagi O.Z-i vastu töövõtulepingust

tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10.03.2025 otsus, mida on parandatud

11.04.2025 määrusega

Kaebuse esitaja ja liik

Pihustid OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2654,78 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Pihustid OÜ (registrikood 14726108),

lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja (vastustaja) O.Z (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Ilmo Maaroos

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2025 otsus (parandatud 11.04.2025

määrusega) osas, milles hagi jäi rahuldamata 2431 € ja sellelt viivise

saamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, milles hageja nõuded eelmises

lauses nimetatud ulatuses rahuldada. Tühistada sama otsus osas, milles

hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, ja jätta see kulu kostja kanda.

Ülejäänud osas on sama otsus edasi kaebamata jõustunud.

I.2.

Apellatsioonkaebus rahuldada.

I.3.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Mõista kostjalt O.Z-ilt hageja Pihustid OÜ kasuks välja põhivõlg 2558,50 €,

viivis 911,74 € ja alates 06.12.2025 põhivõla tasumata osalt viivis VÕS § 113

lg 1 ls 2 määras. Eelmises lauses märgitud kohustuse kohta on jõustunud

Harju Maakohtu 10.03.2025 otsus (parandatud 11.04.2025 määrusega) osas,

milles kostjalt mõisteti välja põhivõlast 172,50 €, viivis 35,47 € ja summalt

172,50 € alates 11.03.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

II.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Pihustid OÜ (hageja) esitas 04.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse O.Z-i (kostja)

vastu põhivõla 2558,50 € ja viivise nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle

hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 22.11.2022 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt põhivõla

2558,50 €, alates 28.09.2022 arvutatud ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 30,84 € ning VÕS § 113 lg 1 määras edasiulatuva viivise maksmist.

2.1.

Pooled sõlmisid 2022. a juulis suulise lepingu, millega hageja kohustus tegema tööd

kostja sõiduki BMW 650I XDRIVE (VIN WBALZ51060C619051, registrinumber

XXXXXX, edaspidi: sõiduk) bensiinipihustite töökorda viimiseks. Diagnostika tulemuse

põhjal tuli asendada neli pihustit. Kostja tellis täiendavalt sõiduki pesu (seest ja väljast) ning

palus teha fotod, et sõiduk korda tegemise järgselt müüki panna. Sõiduki müügieelse remondi

käigus selgus, et rehv on katki ja see tuli parandada. Samuti selgus sõiduki välipesu käigus ja

järgselt, et katusesüsteem vajab remonti ja värv parandusi. Diagnostikasse sõitmisel avaldusid

vead pidurisüsteemis. Kõik nimetatud lisapuudused remontis hageja täiendavalt kostja palvel.

2.2.

Tehtud töö kohta esitas hageja 19.09.2022 arve nr 200502 summas 4386 € (sisaldab

käibemaksu), milles märkis järgmised tööd ja hinnad summas 3655 € (lisandub käibemaks):

Kirjeldus

Kogus

Hind

Summa

Piezo kõrgsurve pihustite kontroll ja puhastus

8 tk

Pisitarvikud (nailontihendid, seibid, fltrid)

1 tk

Pihustid 13537585261-12

4 tk

517,50

2070

Katuse hooldus ja remont

1 tk

Rehviparandus

1 tk

Autopuhastus seest ja väljast

1 tk

Parandusvärv

1 tk

Kütus

1 tk

Pidurite remont ja hooldus

1 tk

Diagnostika

1 tk

Tööraha

8,5 t

2 (5)

Kostja võttis töö vastu ja tasus arvest 1827,50 € ning lubas ülejäänud 2558,50 € (= 4386 –

1827,50) maksta, kuid makset ei laekunud. Nimetatud vahet nõuab hageja põhivõlana.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

3.1.

Pooled leppisid kokku pihustite remondis siduva eelarvega 2000 €. Kostja vaidles

25.10.2022 hageja nõudele vastu, ütles lepingu üles ja tegi tasaarvestuse. Kostja nõustus, et ta

tasus hagejale 1827,50 €, aga kostja vastunõue oli suurem kui tasumata vahe 172,50 €,

mistõttu on hagi tervikuna põhjendamatu. Muid hageja nimetatud töid kostja ei tellinud ja

nende hinnas pooled kokku ei leppinud.

3.2.

Hageja kasutas sõidukit juulist kuni septembrini, mil see oli tema valduses, sõites

sellega ca 1600 km. Kostja ei andnud selliseks kasutamiseks nõusolekut. Kostja viis sõiduki

19.09.2022 remondiekspertiisi, kus tuvastati tagumise amordi ja tolmukaitsmete, ukse

käepideme, mootoriõli ja jahutusvedeliku ning starteri puudused. Kostja hinnangul on need

puudused tingitud sellest, et hageja sõidukit kasutas.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 10.03.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja 172,50 € ja viivise. Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi. Maakohus parandas otsust 11.04.2025 määrusega, mille tulemusel tuleb

edasiulatuv viivis arvutada eespool märgitud põhivõla summalt.

4.1.

Maakohus tuvastas järgmised (peamiselt vaidlustamata) asjaolud:

-

kostja viis hiljemalt 21.07.2022 oma sõiduki hageja juurde remontööde tegemiseks;

kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud, aga kostja avaldas hagejale, et sõiduki

bensiinipihustid ei ole korras ning hageja pidi teostama diagnostika ja pihustid korda

tegema (vahetama või tegema muu eesmärgi saavutamiseks vajaliku töö); samal ajal

vajasid juba hooldust ka sõiduki pidurid;

-

hageja esitas 19.09.2022 kostjale arve summas 4386 €, millest kostja tasus 1827,50 €

ja 2558,50 € on tasumata;

-

kostja sai auto tagasi 19.09.2022 ja esitas 25.10.2022 hagejal avalduse, milles

sisaldus mh tasaarvestus 172,50 € suuruse hageja nõudega ja ülesütlemisavaldus;

-

hageja juhatuse liige on sõidukit kasutanud, aga pooled on erimeelsed, kas see oli

lubatav – kostja arvates lubamatu, hageja arvates möödapääsmatu, sest oli vaja sõita

pihustite kontrollimiseks, diagnostikasse, värvitöökotta, rehviparandusse, keemilisse

puhatusse ja BMW esindusse;

-

hageja saatis 20.09.2022 kostjale sõnumi, milles palus raha üle kanda ja 21.09.2022

vastuses kostja kinnitas, et naine kannab raha üle, probleeme pole. Lisaks nähtub

poolte sõnumitest, et 18.07.2022 soovis kostja pihustite parandust ja 13.09.2022

hageja teatas, et auto saab müüki panna, sõiduk on pesulas, paigaldatud on uued

pihustid, pidurid ja rehv on korda tehtud ning katus on hooldatud. Ühtlasi märkis

hageja siis, et varuosad ja töö kokku maksavad 3655 €.

4.2.

Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tunnustele (VÕS § 635 lg 1). Hageja ei

tõendanud töövõtutasu kokkulepet, mistõttu saab lähtuda kostja avaldatud summast 2000 €.

Eeldatakse, et töövõtu eelarve on siduv (VÕS § 639 lg 1) – seda eeldust hageja ümber ei

lükanud. Tõendamata on ka hageja väited lisatööde tellimise ja nende hindade

kooskõlastamise kohta. Nii võlgneb kostja hagejale töövõtutasu 2000 €.

4.3.

Kostja tasaarvestuseks kasutatud nõue pole tõendatud. Eelkõige ei saa tuvastada, et

kostjale pärast sõiduki tagastamist esitatud hinnapakkumises märgitud vead oleks tekkinud

hageja kasutamise tagajärjel. Maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks poolte lepingut

3 (5)

rikkunud, sh hilinenud töö tegemisega. Seega ei anna tasaarvestus alust kostja kohustust

vähendada ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 172,50 € (= 2000 – 1827,50).

4.4.

Põhinõude rahuldatud ulatuses on põhjendatud ka viivise nõue.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles

tema nõuded jäid rahuldamata, ja hagi tervikuna rahuldada. Menetluskulud palub hageja

panna kostja kanda. Hageja järgib oma maakohtule esitatud põhjendusi.

6. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata 2431 € ja

sellelt viivise saamiseks, ning teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi tervikuna (TsMS § 657

lg 1 p 2). Ühtlasi muutub menetluskulude jaotus ja need jäävad kostja kanda. Kaebus

rahuldatakse.

8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st hagi osaline rahuldamine on TsMS § 456 lg 4

ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et hageja põhinõue rajaneb töövõtulepingul.

10. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud ja oma rahalist

kohustust hageja ees piisava selgusega tunnistanud. Nii on kostja nõustunud sõiduki juures

tehtud tööde ja hindadega ning andnud selle kohta deklaratiivse võlatunnistuse. Viimase

tulemusel pöördus ringi poolte tõendamiskoormis, st kostja pidanuks tooma esile ja tõendama,

et tal vastavat kohustust ei ole. Kostja oma tõendamiskoormist ei täitnud ja kirjeldatud

olukorras tuleb hagi rahuldada. Põhjendused on järgmised.

10.1. Esmalt tuleb hinnata, kas poolte sõnumivahetuses sisaldub kostja ühepoolne mitte-

tehinguline tunnistus või õiguslikult siduv tehinguline võlatunnistus. Ühepoolse mitte-

tehingulise tunnistuse andmisel isik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatavate

asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Võlatunnistuse kui lepingu puhul peab

olema tuvastatav poolte tahe olla lepinguliselt seotud. Seega tuleb esmalt selgitada välja

poolte tegelik tahe võimaliku võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Selle lähtekohaks on

eelkõige avalduste sisu ja sõnastus, samuti nende tegemise põhjused ja eesmärk. Eeldada saab

kohustatud isiku ühepoolse mittetehingulist tunnistust (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18,

p 12).

10.2. Poolte tahte tuvastamisel kohalduvad üldiseid tahteavalduse ja lepingu tõlgendamise

reeglid (TsÜS § 75, VÕS § 29). Poolte sõnumvahetusest 2022. a septembris (dtl 130, 132)

nähtub hageja 13.09.2021 teade kostjale sellest, et autol parandati pidurid ja rehv ning auto oli

pesus. Kostja ei väida ja sõnumivahetusest ei nähtu, et kostja oleks esitanud seepeale

vastuväiteid hageja töö mahule, vaid märkis, et tuleb teha uued pildid. Sel viisil möönis kostja

varem nimetatud tööde tegemist. Järgnevatest sõnumitest saab kohus hageja esile toodud ja

kostja poolt vaidlustamata asjaoludel aru nii, et pooled arutasid auto üleandmist, mille käigus

kostja samuti ei seadnud kahtluse alla hageja sõnumis nimetatud tööde tegemist. Hageja

märkis sealjuures töö (neto)hinna 3655 €. Järgnevates 20. ja 21.09.2022 sõnumites viitas

hageja veel üle kandmata rahale. Koostoimes teiste tõendite ja poolte väidetega ei ole

kahtlust, et hageja pidas silmas käesolevas asjas esitatud hagi eset ehk 19.09.2022 arve

summa (4386 €) ja kostja tasutud summa (1827,50 €) vahet. Kokkuvõttes tuvastab

ringkonnakohus, et kostja oli selleks ajaks teadlik nii arvest kui ka hageja töökirjeldusest.

Kostja vastas hageja küsimusele veel üle kandmata raha kohta sõnumiga „Pole probleemi.

4 (5)

Naine homme kannab.“ Ringkonnakohus leiab, et kui rahaliseks soorituseks kohustatud pool

kinnitab, et tasumine pole probleem ja lubab konkreetse tähtaja tasumiseks olukorras, kus ta

on teadlik kohustuse aluseks olevast vastusooritusest ja kohustuse suurusest, teeb ta siduva

tehingulise avalduse. Mõistlik isik saab kirjeldatud avaldusest aru viisil, et kohustatud pool on

valmis lubatud tasu maksma ega soovi esitada sellele vastuväiteid (TsÜS § 76 lg 1). Ühtlasi

viitab kostja käitumine auto vastuvõtmisel ja hagejaga ka pärast nn lisatöödest ja nende

hinnast teadasaamist sellele, et ta ei soovinud esitada tööde tegemisele vastuväiteid (VÕS §

29 lg 5 p 3). Poolte suhtlemine alates suulise lepingu sõlmimisest oli pigem mitteformaalne ja

kirjalikke kokkuleppeid ei vormistatud (VÕS § 29 lg 5 p 6), mis võimaldab lugeda tehingu

vormi osas piisavaks sõnumite vahetamise. Eelneva põhjal otsustab ringkonnakohus, et kostja

andis hagejale veel tasumata osasumma 2558,50 € (= 4386 – 1827,50) kohta deklaratiivse

võlatunnistuse.

10.3. Deklaratiivne võlatunnistus on olemuselt aktsessoorne ja selle kehtivus on seotud põhi-

kohustuse kehtivusega (RKTKo 09.10.2007, 3-2-1-87-07, p 17). Hageja tõi kohtu ette

alusvõlasuhet (töövõtulepingut) puudutavad asjaolud, millest ei ole lepingu sõlmimine,

sõiduki töö tegemiseks hageja valdusesse andmine ja hageja loetletud tööde tegemine

vaidlusalused. Kostja ei nõustunud lisatööde tellimise väite ja nende hindadega.

Ringkonnakohus leiab, et mõlemast nimetatud vastuväitest kostja loobus võlatunnistuse

andmisel. Eelkõige just lisatööde tellimine ja hind võinuks olla poolte vaidluse keskmes 20. –

21.09.2022, aga kostja ei teinud selles osas eraldi avaldusi. Seega ei pea hageja nimetatud

asjaolusid enam tõendama, vaid vastupidise tõendamise koormis läks võlatunnistuse tõttu üle

kostjale (vrd nt RKTKo 05.02.2025, 2-21-8877/50, p 18.2). Kostja ei tõendanud, et tal

tegelikult hageja arvel märgitud töö ega hinna tasumise kohustust ei ole, mh pole tõendatud,

et hinnad ei vasta poolte kokkuleppele, pole tavapärased ega mõistlikud.

10.4. Maakohus otsustas vaidlustatud otsuse p-des 31–34 õigesti, et kostja ei tõendanud oma

25.10.2022 avalduses tasaarvestuseks kasutada soovitud vastunõude aluseks olevaid

asjaolusid. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda ja nõustub viidatud

põhjendustega. Kostja ei väida apellatsioonimenetluses, et maakohtu otsus oleks kirjeldatud

osas ebaõige.

10.5. Eeltoodud kaalutlustel tuleb hageja põhinõue VÕS § 108 lg 1 alusel tervikuna

rahuldada. Maakohus mõistis kostjalt välja 175,50 €, ringkonnakohus suurendab seda summat

2431 € võrra (= 2558,50 – 172,50).

11. Põhinõude põhjendatuse tõttu on edukas ka hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kostja ei vaidlustanud viivise arvestamise algusaega ega määra. Viivisekalkulaatori järgi on

põhivõla summalt (2558,50 €) alates 28.09.2022 kuni otsuse tegemise kuupäevani arvutatud

viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras 911,74 €. Alates järgmisest päevast tuleb kostjal maksta

sama määra järgi viivist veel tasumata põhivõla summalt.

12. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seetõttu

muudab ringkonnakohus vaidlustatud otsust ka osas, milles hageja kulud jäid tema enda

kanda. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi

jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

Maakohtu otsus on 172,50 € ja sellelt viivise väljamõistmise osas jõustunud, mille kohta

kohus teeb märke resolutsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)