2-24-16181/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-16181

Tsiviilasi

E.K hagi Z.S-i vastu 6006,32 euro saamiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.K määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): E.K (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

Vastustaja (kostja): Z.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Inna Bodagovskaja

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Z.S-i 30. oktoobril 2025 esitatud õigusteenuse leping nr

240829/1.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2025 määrus osas, milles maakohus mõistis

E.K-lt välja menetluskulud Z.S-i kasuks 180 eurot ületavas osas.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1.

Võtta vastu E.K 03.10.2025 hagist loobumine ning lõpetada tsiviilasja nr 2-24-

16181 menetlus.

3.2.

Jätta menetluskulud E.K kanda.

3.3.

Mõista E.K-lt Z.S-i kasuks välja menetluskulud 180 eurot.

3.4.

Rahuldada E.K 03.10.2025 riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda E.K

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 315 eurot selgitusega „riigilõivu

tagastamine tsiviilasjas nr 22416181“.

3.5.

Toimetada määrus kätte Maia Ploomile ja Z.S-ile .

4. E.K määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 ja § 696).

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.K (hageja) esitas 23. oktoobril 2024 hagi R. Z.S-i (kostja I) ja Z.S-i (kostja II) vastu 6006,32

euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja nõue 6. septembril 2022 sõlmitud kinnisasja

müügilepingust. Hageja heitis kostjatele ette lepingu rikkumist, kuivõrd kostjad jätsid osa kinnisasja

müügihinnast tasumata.

2. Tartu Maakohus võttis 22. novembri 2024 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjatele hagile

vastamise tähtaja. Kostjad esitasid 27. detsembril 2024 ühise maksejõuetusavalduse. Tartu

Maakohus võttis 27. jaanuari 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-19575 kostjate ühise

maksejõuetusavalduse menetlusse ja peatas sama määrusega teised kohtumenetlused, milles on

kostjate vastu esitatud rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

3. Tartu Maakohus kuulutas 11. märtsi 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-19575 välja kostja I

pankroti ja algatas kostja I kohustustest vabastamise menetluse pankrotiseaduse (PankrS) § 31 ja

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 kohaselt. Kohus jättis kostja II

maksejõuetusavalduse läbi vaatamata ja tühistas kostja II vastu algatatud täitemenetluste ja teiste

kohtumenetluste peatamise seoses sellega, et kostja II võttis maksejõuetusavalduse tagasi. Määrus

jõustus 27. märtsil 2025.

4. Tartu Maakohus jättis 2. aprilli 2025 määrusega hagi kostja I vastu läbi vaatamata, sest Tartu

Maakohus oli 11. märtsi 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-19575 välja kuulutanud kostja I

pankroti ja algatanud tema pankrotimenetluse. Kohus uuendas tsiviilasja menetluse kostja II vastu,

sest kostja II loobus maksejõuetusavaldusest.

5. Hageja esitas 3. oktoobril 2025 maakohtule hagist loobumise avalduse ning palus menetluse

tsiviilasjas nr 2-24-16181 lõpetada. Hageja märkis, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest

ning esitas ühtlasi taotluse tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 315 eurot.

Kostja II menetluskulude nimekirja osas leidis hageja, et see ei ole TsMS § 176 nõuetele vastav

ning kuna kostja II ei kasutanud kohtumenetluses esindajat, puudub alus kostja II lepingulise

esindaja kulusid hagejalt välja mõista. Esimese dokumendi esitas menetluses kostja II ise 23. aprillil

2025 ning kirjutas vastuses, et tal puudub esindaja ja ta esindab antud menetluses ennast ise. Seega

ei saa kostja II taotlusele lisatud arve olla seotud tsiviilasjaga nr 2-24-16181. Lisaks on tegemist

ettemaksu arvega, kuid kostja II teate järgi ta õigusabi ei saanud, seega arvet ei ole tasutud. Kostja

II esindas ennast kohtuistungil ise. Kostjad võisid õigusabi kasutada seoses samal ajal toimunud

pankrotimenetlusega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus võttis 16. oktoobri 2025 määrusega vastu hageja hagist loobumise, lõpetas tsiviilasja

menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja

menetluskulud 600 eurot.

Maakohus leidis, et arvestades asja keskmist keerukust ning senist kohtumenetluse käiku, vastab

menetluskulu 600 eurot tervikuna mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kostja II on

TsMS § 176 lg 5 mõttes kinnitanud, et soovib antud menetluse raames tekkinud menetluskulude

hüvitamist ning selgitas, et kasutas kohtumenetluse alguses õigusteenuste büroo abi nõustamise

saamiseks antud menetluse raames.

Asjakohatu on seda arvestades hageja väide, et kostjale II ei peaks menetluskulusid hüvitamata, sest

ta ei ole neid kandnud, menetluskulude kandmine ei oleks nii või teisiti menetluskulude hüvitamist

välistav asjaolu. Lisaks ei välista TsMS § 174 lg 9 järgi menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Riigikohus on leidnud, et isegi olukorras,

kus kostjale osutas õigusabi tema poeg, kes ei nõudnud kostjalt arve maksmist, ei tähenda, et kostjal

ei ole nimetatud õigusabikulu tekkinud või et kohus pidi nõudma kostjalt arve tasumist tõendavaid

dokumente. Menetluskulu tõendavaks dokumendiks TsMS § 174 mõttes on lisaks kulu kandmist

tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-98-13, p

13). Kostja II esitas kohtule õigusteenuse osutamise eest väljastatud arve ja selgitas, et selle tasus

tema vanaema.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Hageja esitas 24. oktoobril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

maakohtu määruse osas, millega maakohus leidis, et kostjal II olid asjas menetluskulud, ning

väljamõistetud menetluskulu suuruse osas.

Kostja II esitas 23. aprillil 2025 vastuse hagile, milles korduvalt kinnitas, et tal puudub lepinguline

esindaja ja ta esindab ennast ise. Vastuse koostas ja allkirjastas kostja II ise. Vastus ei ole

professionaali koostatud ja kui professionaal oleks kostjat vastuse koostamiseks konsulteerinud, siis

ei oleks vastuses asjasse mittepuutuvaid asjaolusid käsitletud. Kostjal II ei olnud esindajat ka

kohtuistungil.

Asja materjalidest nähtub, et kohtule on esitatud kahe esindaja kohta volikirjad. Esindaja on

kohtule esitanud ainult kaks lühikest dokumenti: taotlus vastamise tähtaja pikendamiseks ja teade

kostjate poolt pankrotiavalduse esitamise kohta. Mitte ühtegi sisulist dokumenti esindajad kohtule

esitanud ei ole. Kostja II saatis 23. aprillil 2025 ise kohtule teate tõenditest.

Hageja esitas 3. oktoobril 2025 taotluse menetlus asjas lõpetada, millele kostja II 13. oktoobril 2025

ise vastas. Vaatamata sellel esitati kohtule 15. oktoobril 2025 uue esindaja volikiri. See esindaja ei

teinud mitte mingisugust tööd selles tsiviilasjas.

8. Kostja II leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ja määruskaebuses esitatud väited ei anna

alust selle tühistamiseks.

Menetluskulude hüvitamise seisukohalt ei ole olulist tähendust asjaolul, kas kostja kasutas õigusabi

kogu menetluse vältel või ainult osaliselt. Oluline on, et õigusabi osutati, tasu arve alusel kanti üle

ning teenuse seos menetlusega on tõendatud.

Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale juriidilise nõustamise teenust, tutvus kostja saadetud

dokumentidega ning koostas kostja jaoks 4. detsembri 2024 ja 10. jaanuari 2025 dokumendid.

Esitatud arve ei ole seotud kostja uue esindajaga, kes osaleb menetluses alates 15. oktoobrist 2025.

Maakohus on menetluskulude põhjendatuse hindamisel kooskõlas seaduse ja Riigikohtu praktikaga

andnud hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna, kaaludes, kas esindamisega

seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnatasemele.

Riigikohtu praktika järgi ei nõua menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine õigusalaseid

eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (RKTKo

21.06.2017, 3-2-1-64-17). Kui menetlusosaline esitab menetluskulude nimekirja ise, võivad selles

esineda vormilised vead või ebatäpsused, mis aga ei mõjuta menetluskulude sisulist põhjendatust

ega nende hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid. Oluline on, et kulud on tegelikult kantud ning

need on seotud käesoleva vaidluse menetlemisega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Arvel märgitud „1“ ei tähenda, et õigusteenust oleks osutatud koguses 1 tund ebamõistlikult kõrge

tunnitasuga. Arvel märgitud kogus „1“ tähistab poolte vahelist ühekordset tasukokkulepet, mis

tuleneb õigusteenuse osutamise lepingu punktist 2.1. Kostja II esitas koos vastusega

määruskaebusele uue tõendina kostja II ja XX OÜ vahel 29. augustil 2024 sõlmitud õigusteenuse

lepingu nr 240829/1.

Arvel on selgelt märgitud, et see on ettemaks õigusteenuse eest tsiviilasjas nr 2-24-16181, st

praeguses asjas.

9. Maakohus leidis, et avaldaja määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust

määruskaebust rahuldada ja edastas 4. novembril 2025 määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 16. oktoobri 2025 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja §

659 alusel tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab

kostja II menetluskulude nõude 420 euro ulatuses rahuldamata ja mõistab hagejalt kostja II kasuks

välja 180 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Hageja määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15).

12. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et praeguses asjas on maakohus kostja II

lepingulise esindaja tasu suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ja jätnud

kaalutluskohustuse nõuetekohaselt täitmata.

13. Maakohus leidis iseenesest põhjendatult, et menetluskulude hüvitamist ei välista asjaolu, et

menetlusosaline ei ole tõendanud arve tasumist ega see, et tema eest kandis kulu muu isik. Samuti

on seaduse ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas maakohtu seisukoht, et kohus ei pea menetluskulude

kindlaksmääramisel üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude

nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi, vaid peab menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna

ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

14. Kohtute infosüsteemi kohaselt teatas kostja II esimene esindaja Irina Vassiljeva maakohtule

oma esindusõigusest 4. detsembril 2024 ning on esitanud maakohtule kostja II esindajana kaks

dokumenti: 27. detsembril 2024 taotluse hagiavaldusele vastamise tähtaja pikendamiseks ja 10.

jaanuaril 2025 teate selle kohta, et kostjad on esitanud kohtule pankrotiavalduse. Ka kostja II on

vastuses määruskaebusele kinnitanud, et lepinguline esindaja koostas just need dokumendid (p 5, dtl

214). Kostja II leiab, et lisaks nende dokumentide koostamiseks kulunud ajale tuleb vajalikuks ja

põhjendatuks lugeda esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks.

15. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et kostja II lepingulise esindaja kulu ei saa kogu

ulatuses lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Arvestades kostja II

esindaja esitatud dokumentide mahtu ja keerukust (130 tähemärki taotluses tähtaja pikendamiseks

(dtl 70) ja 443 tähemärki teates pankrotiavalduse esitamise kohta (dtl 74)) ning asjaolu, et kostja II

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja toimingute ajakulu kohta, loeb ringkonnakohus nende

toimingute ajakuluks kokku 1,5 tundi.

16. Määruskaebemenetluses kostja II esitatud õigusteenuse lepingu kohaselt oli juristi töötunni hind

talle õigusteenuse osutamisel 120 eurot (dtl 224). Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus kostja

II põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 180 eurot (1,5 x 120).

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole hagejal sellises olukorras ka õigust taotleda

riigilt riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel (RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 26).

Eelnevast tulenevalt jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)