2-20-17953/57 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedpankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt
Legislator headnote
AI generated2-20-17953/57 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Võlgniku kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
04. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
E.V kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-20-17953
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
võlgnik/usaldusisik: E.V (ik XXX; elukoht: XXX, XXX
; e-post: XXX)
võlausaldajad:
1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)
2. IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post XXX)
3. Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post XXX)
4. BB Finance OÜ (rg-kood 11306564; e-post
XXX)
5. Telia Eesti AS (rg-kood 10234957; e-post XXX)
6. OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)
7. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)
8. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;
e-post XXX)
9. Creditstar Estonia AS (rg-kood 11251314; e-
post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Vabastada E.V (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Pankrotivõlausaldajate nõuded E.V vastu lõpevad, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt
tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise
kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt
vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik
täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku
vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut
võlausaldajalt tagasi nõuda.
2. Lõpetada E.V kohustustest vabastamise menetlus.
3. Vabastada E.V usaldusisiku kohustustest E.V kohustustest vabastamise menetluses.
4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade E.V
kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,
võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohus kuulutas 01.02.2021. a määrusega välja E.V pankroti ja nimetas
pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 19.08.2021 määrusega lõpetati E.V
pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest
vabastamise menetlus. Menetluses määrati usaldusisikuks võlgnik ise. Määrus jõustus
08.09.2021. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas,
15. veebruaril ja 15. augustil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal
5.augustil. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 34 372,45 eurot
(II rahuldamisjärgu nõuded).
2. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded 10.02.2022, 16.08.2022, 15.02.2023, 15.11.2023,
16.02.2024, 23.08.2024, 10.03.2025 ja lõpparuande 11.08.2025.
3. Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel ettevõttest O. T. O. .
Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal lõppes võlgniku töösuhe seoses tööandja tegevuse
lõppemisega ning seejärel oli võlgnik registreeritud Eesti Töötukassas. 2024. aasta alguses
osutas võlgnik lühiajalise võlaõigusliku lepingu alusel teenust ettevõttes Valga valla
majanduskeskus. 2024. aasta kevadel töötas võlgnik lühiajaliselt ettevõttes A. E. A. , kuid
seoses puudega lapse hooldamisvajadusega lahkus töölt. Seejärel oli võlgnik registreeritud
Eesti Töötukassas.
Võlgniku sissetulekuks on olnud vanemahüvitis, peretoetus, töötuskindlustushüvitis,
töötutoetus, tulumaksutagastus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning lähedaste
rahaline abi. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku
summas 820,38 eurot.
4. Võlgnik on esitanud 2. juulil 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks
pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse
jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud
menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30. juunini.
6. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt,
kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja
alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm
aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
2/5
Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022
(08.09.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui
kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud
aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku
kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)
võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
E.V ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173
nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on
rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Võlgnik oli menetluse alguses lapsehoolduspuhkusel ning sel ajal lõppes ka võlgniku
töösuhe seoses tööandja O. T. O. tegevuse lõppemisega. Seejärel oli võlgnik registreeritud
Eesti Töötukassas. 2024. aasta alguses osutas võlgnik lühiajalise võlaõigusliku lepingu
alusel teenust ettevõttes Valga valla majanduskeskus. 2024. aasta kevadel töötas võlgnik
lühiajaliselt ettevõttes A. E. A. , kuid seoses puudega lapse hooldamisvajadusega lahkus
töölt. Seejärel oli võlgnik registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgnikul on keskmise puudega
laps, kelle hooldamisvajadusest tingituna ei ole võlgnikul olnud võimalik püsivalt töötada.
Võlgnik on aruannetes selgitanud, et laps ei võta tugiisikuid omaks ja ta on pidanud ise
lapsega tegelema. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et
üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud
töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada
konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt
perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete
hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud
juhul saab pidada puudega väikelapse hooldamist piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole
kohustustest vabastamise menetluse kestel püsivalt töötanud.
Kohus leiab, et arvestades puudega lapse hooldamisvajadust ja Riigikohtu seisukohta ei ole
võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
9. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule
igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma
kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja
vara kohta.
Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku
tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks
varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või
sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud..
10. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.
Võlgniku sissetulekuks on olnud vanemahüvitis, peretoetus, töötuskindlustushüvitis,
töötutoetus, tulumaksutagastus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning lähedaste
rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise
menetluse kestel reeglina saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse
seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda
usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on
3/5
ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid mõnel korral. Võlgnik on teinud
võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul kokku summas 820,38 eurot.
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
11. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes
majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine
võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Lisaks märgib kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud,
kuid rahuldamata jäänud nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded.
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja seoses
tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tuginedes tsiviilasja
materjalidele ei ole antud nõuete puhul kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtete
järgimist ega krediidi kulukuse määra. Kohtul puudub seetõttu informatsioon, kui suure
ulatuse oleks võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed moodustanud juhul, kui
menetluses tunnustatud nõuete osas oleks teostatud vastutustundliku laenamise põhimõtte
kontrolli. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks tulenevalt VÕS §
4034 lg 7 olnud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär
ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (Riigikohtu 24.11.2023
määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).
12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik
kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse
süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb
kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise.
Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise
menetluses. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid
eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata või jätta süüliselt võlausaldajatele
väljamaksed tegemata. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173
tulenevaid kohustusi.
13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole
põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast
mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.
Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist, arvestades, et võlgnik on oma
kohustusi nelja aasta jooksul täitnud. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696
tehtud lahendis selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole
võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke.
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.V tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastada.
14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka
nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe
õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise
maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga
solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt
vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet
võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma
4/5
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks
üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub
sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud E.V pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka E.V pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise menetluse.
16. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab
usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne
on kohtule esitatud 11.08.2025. Kuna kohus lõpetab E.V kohustustest vabastamise
menetluse, tuleb E.V vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Zakaria Nemsitsveridze
kohtunik
5/5