3-25-48/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-25-48

Otsuse kuupäev

4. detsember 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Olivia Tundi kaebus Setomaa Vallavalitsuse

09.12.2024.a korralduse nr 511 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Olivia Tund, esindajad advokaadid Villy Lopman

ja Elvi Tuisk

Vastustaja: Setomaa vald

Kolmas isik: Guido Kapp

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Setomaa Valla-

valitsuse 09.12.2024.a korraldus nr 511.

2. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 2658 eurot.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.01.2026.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 24).

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1. Vastustaja Setomaa valla õiguseellase Mikitamäe valla volikogu andis 26.02.2015 määruse

nr 8 „Mikitamäe valla teede ja erateede avalikuks kasutamiseks määramine“. Sellega määrati

avalikult kasutatavaks teeks muuhulgas tee numbriga 4650076, nimega Audjassaare - Tund ja

pikkusega 1,015 km1. Tee paikneb muuhulgas Saare kinnisasjal (registriosa number 821038,

katastritunnus 46501:001:0077), mille omanik on kolmas isik Guido Kapp (dtl 55-56).

1 RT IV, 03.03.2015, 49

Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et kuni Saare kinnisasja piirini on Audjassaare-Tund tee

Setomaa valla munitsipaalomandis või kaetud tee avaliku kasutamise lepinguga (Lohu

kinnisasjal, katastritunnus 46501:001:0022, leping dtl 258-259). Pärast seda läbib tee

kinnisasju Saare (teelõigu pikkus u 286 m), Ilumetsa metskond 164 (teelõigu pikkus u 26 m),

Pirnipuu (teelõigu pikkus u 108 m), Pommeri (teelõigu pikkus u 8 m) ning Kirsipuu (teelõigu

pikkus u 50 m). Avaliku teena kasutus on nendest tagatud ainult Ilumetsa metskond 164

maaüksusel, kus maa kuulub riigile. Teeregistrisse on kantud Audjassaare-Tund tee täies

pikkuses, kuni selle lõpuni Kirsipuu kinnisasjal.

Kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et volikogu määrus tee avalikuks kasutamiseks

määramise kohta oleks kehtetuks tunnistatud või et tee oleks teeregistrist kustutatud.

Vastustaja kinnitas 03.01.2025.a vastuses kaebajale (dtl 278-279), et vaidlustatud korralduses

avaldatud kavatsus kustutada Audjassaare-Tund tee osaliselt teeregistrist on tagasi võetud.

2. Setomaa Vallavalitsus andis korralduse nr 400 „Sundvalduse seadmine Setomaa vallas

Audjassaare külas Saare kinnistul“, sellele on kuupäevana märgitud 04.09.2024 ja see on

digitaalselt alla kirjutatud 10.09.2024 (dtl 255-257).

Korralduse kohaselt kinnitas Mikitamäe Vallavolikogu 26.02.2015 kohalike maanteede

nimekirja. Selle alusel on teeregistrisse kantud tee 4650076 Audjassaare - Tund. Saare

kinnisasja läbiva teelõigu kohta ei ole kinnisasja omanikuga lepingut sõlmitud. Saare

kinnisasjal paikneva teelõigu pikkus on 290 m ja see on kruusakatendiga. Kasusaajateks on

Pommeri ja Kirsipuu elamuga krundid ning kohalikud elanikud, kes soovivad juurdepääsu

Peipsi järveni. Korralduses on märgitud, et kolmas isik esitas haldusmenetluses oma

seisukoha, milles ta sundvalduse seadmisega nõus ei olnud. Kolmanda isiku seisukohti ei ole

korralduses täpsemalt välja toodud või käsitletud.

3. Setomaa Vallavalitsus tunnistas 09.12.2024.a korraldusega nr 511 (dtl 29-30, otsuses

nimetatud vaidlustatud korraldus) korralduse nr 400 kehtetuks. Korraldus on vaideotsus,

millega lahendati kolmanda isiku vaie. Korralduse õigusliku alusena on märgitud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 1.

Korralduse põhjal oli kolmas isik seisukohal, et avalik tee tema ja temast järgnevate kinnistute

teenindamiseks ei ole vajalik. Kolmas isik on tee sulgenud väravaga alates oma kinnistu

piirist. Kolmas isik soovib ise teed hooldada ja tagab juurdepääsu naaberkinnistutele.

Vastustaja leidis, et Saare kinnisasjal ja sellest edasi viival teel puudub avalik huvi. Teelõigu

osas tuleb teha korrektuur vallateede registris ning sundvalduse seadmine Saare kinnisasjal

tühistada. Eeltoodud otsuste põhjendusi korralduses toodud ei ole.

Korralduses on märgitud, et vastustaja küsis arvamust Pommeri, Kirsipuu ja Pirnipuu

kinnistute omanikelt 26.09.2024 kirjaga 4-8/1560 ning vastused on laekunud 27.09.2024

(Pommeri), 09.10.2024 (Kirsipuu) ja 17.10.2024 (Pirnipuu). Arvamuste sisu ei ole

korralduses ära toodud või käsitletud.

4. Kaebaja Olivia Tund esitas 08.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud

korralduse tühistamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi.

Kaebajale kuulub Audjassaare külas asuv Kirsipuu kinnisasi (registriosa number 738938,

katastritunnus 46501:001:0066, dtl 54). Vaidlustatud korraldus on haldusakt, mis rikub

kaebaja omandipõhiõigust. Kirsipuu kinnisasi on kaebaja perekonna ajalooline kodukoht,

kaebaja päris selle 2021. aastal. Kinnisasjal asub elamu, mida perekond on kasutanud

hooajalise talukohana, nt suvel või jõulude ajal ehk perioodiline kasutamine toimus

aastaringselt. Praegu on kasutus häiritud juurdepääsu puudumise tõttu. Kolmanda isiku

subjektiivne hinnang, et kaebaja kinnisasjal asuv hoone on elamiskõlbmatu, on ebaõige.

Tegemist on tõesti ajaloolise elamuga ning kaebaja plaanib selle mugavdamiseks ja

korrastamiseks teostada mahukamaid remonttöid, kuid see ei tähenda, et hoone on

elamiskõlbmatu. Elamu on jätkuvalt aastaringses kasutamises, kuigi mitte kaebaja püsiva

elukohana, kuid perioodiliselt terve aasta vältel.

Kirsipuu kinnisasjale pääseb mööda Audjassaare-Tund teed. Muud juurdepääsu ei ole.

Kolmas isik on tõkestanud tee lukustatud väravaga. Kaebajal ei ole värava võtit. Kaebaja on

püüdnud olukorda lahendada koostöös vastustajaga, kuid olukord ei ole lahendust leidnud.

Kaebaja huvides on tee avalik kasutamine. Võtme andmine kaebajale ei pruugi tagada

juurdepääsu, s.h hädaolukorras. Avalik kasutus tagab tee hooldamise. Sundvalduse tingimuste

määramisel saab arvestada kolmanda isiku huve.

Tee on juurdepääsuks veel neljale kinnisasjale - Pirnipuu, Pommeri, Ilumetsa metskond 164 ja

Ranna - ning Peipsi järvele ja selle avalikule kallasrajale. Ilumetsa metskond 164 kinnisasjal

asub Audjassaare küla ajalooline lautrikoht. Audjassaare-Tund tee on üldplaneeringu kohaselt

kogu ulatuses kohaliku tähtsusega sõidutee ning on üldplaneeringus tähistatud kui juurdepääs

kallasrajale. Vastustaja on korduvalt väljendanud seisukohta, et esineb tee avaliku kasutamise

huvi.

Setomaa valla üldplaneeringu järgi saab eratee määrata avalikuks kasutamiseks muu hulgas

juhul, kui eratee teenindab vähemalt kahte hoonestusega elamiseks kasutatavat majapidamist.

Setomaa Vallavolikogu 28.04.2022 kehtestatud määruse „Erateede avalikuks kasutamiseks

määramise kord“ § 3 lg 4 p 4 sätestab samuti, et erateed saab määrata avalikuks kasutamiseks,

kui eratee teenindab vähemalt kahte majapidamisega kinnistut. See tingimus on täidetud -

hoonestatud ja aastaringselt kasutuses on Saare, Pommeri ja Kirsipuu kinnisasjad.

Vaidlustatud korralduses ei ole välja toodud ja kaalutud kaebaja huve või avalikku huvi.

Põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks.

Vastustajal tuleb tõendada, et kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba

haldusakti andmise ajal.

Kaebajat ei kaasatud Saare kinnisasjale sundvalduse seadmisel ega selle kehtetuks

tunnistamisel. Vastustaja teatas vaidlustatud korralduse tegemisest kaebajale 16.12.2024 (dtl

31). Kaebaja kaasati 22.11.2024 menetlusse, milles otsustati Audjassaare-Tund tee (osalist)

kustutamist kohalike teede nimekirjast, kaebaja esitas sellele vastuväite (dtl 18-20, 22-27).

Audjassaare-Tund tee võib olla täies ulatuses avalikult kasutatav. Tee avalikku kasutusse

määramine 26.02.2015 eeldas maaomaniku nõusolekut või maaomanikuga sõlmitud lepingut.

Saare kinnisasjale sundvalduse seadmine võis tähendada olemas oleva õigusliku olukorra

kinnitamist. Vaidlustatud korraldus on vastuolus tee avalikku kasutusse määramisega.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Juurdepääs Pommeri, Pirnipuu ja Kirsipuu

kinnisasjadele saab toimuda ilma tee avalikuks kasutamiseks määramiseta ja Saare

kinnisasjale sundvaldust seadmata, kuna Saare kinnisasja omanik soovib ise tegeleda tee

hooldamisega ja juurdepääsu tagamisega kinnisasjade omanikele. Ükski üldplaneeringus

toodud eratee avalikuks kasutamiseks määramise eeldustest ei ole täidetud.

Vastustaja on korduvalt püüdnud kokku leppida kokkusaamist kaebaja ja kolmanda isiku

vahel, et saavutada üksmeel ja kokkulepe tee kasutamiseks juurdepääsuks Kirsipuu

kinnisasjale, kuid see ei ole õnnestunud. Viimati teatas kaebaja, et loobub kohtumisest, kuna

kohus on kaebuse menetlusse võtnud.

6. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Saare kinnisasjal paikneva teelõigu avalik

kasutus ei vasta kolmanda isiku huvidele. Kolmanda isiku eratee äärde jääb vaid 3 kinnisasja,

millest ühte kasutatakse reaalselt suvilana, teisel kinnistul asub vaid kuur ja kolmandal ehk

kaebaja kinnisasjal on amortiseerunud ja elamiskõlbmatu maja, kus ei elata juba 20 aastat.

Kolmas isik ei takista kinnisasjadele pääsemist ja hoiab ise tee korras. Kolmas isik on

pakkunud kaebajale, et annab talle värava võtme (dtl 64-70). Kolmandal isikul on konflikt

kaebaja isaga. Kolmanda isiku huvi on kaitsta oma omandit, mida ohustab see, kui teel

hakkavad ringi sõitma võõrad. Pihkva järveni pääseb Audjassaare vana piirivalve kordoni

juures ning Lüübnitsa küla ja Audjassaare piiril olevas puhkekohas, kus on ka slipp. Kaebajal

ei ole õigust nõuda juurdepääsu kallasrajale konkreetset kohast. Audjassaare-Tund tee on

rajatud liigniiskele mullasele pinnasele ja ei talu suuremat koormust. Avalik huvi algab ca 200

inimesest, sinna sisse ei kuulu kohalikud külamehed, naabrid jne. Tee avaliku kasutuse mõjud

on ATV-de kihutamine teel, prügistamine, suvalistesse kohtadesse lõkete tegemine,

suurenenud liikluskoormuse müra, suurenev risk vargustele, röövpüük ja salaküttimine.

Kohtu seisukoht

7. Ehitusseadustiku § 94 lg 1 ja 2 sätestavad, et eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või

eratee asukoha kohalik omavalitsus ning eratee avalikes huvides omandamise või erateele

sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et eratee avalikuks kasutamiseks on nõutav

kahe tingimuse täidetus: 1) kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada teealust maad (näiteks

maaomanikuga on sõlmitud leping, on seatud sundvaldus) ja 2) eratee on määratud avalikuks

kasutamiseks (vt näiteks Riigikohtu 13.10.2020.a määrus asjas 3-19-2255 p 11.3 ja 13).

Praegusel juhul on täidetud teine tingimus - tee on määratud avalikuks kasutamiseks (vt

otsuse punkti 1). Korralduse nr 400 andmise eesmärgiks oli täita ka esimene tingimus ehk

luua vastustajale õigus teealuse maa kasutamiseks.

Praeguse asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas tee avalikku kasutusse määramise ajal oli

selleks Saare kinnisasja omaniku nõusolek või kas Saare kinnisasja omaniku ja vastustaja

vahel kehtis sel ajal leping maa kasutamise kohta. Vastustaja kinnitas kohtumenetluses, et

praegu sellist kehtivat lepingut vastustaja ja kolmanda isiku vahel ei ole. See tähendab, et

vastustajal tuleb saavutada teealuse maa kasutamise õigus või tunnistada kehtetuks otsus tee

avalikuks kasutamiseks määramise kohta.

8. Vastustaja seadis sundvalduse korraldusega nr 400 (otsuse punkt 2) ja tunnistas selle

kehtetuks vaidlustatud korraldusega (otsuse punkt 3). Vaidlustatud korraldus on tehtud

vaideotsusena, millega lahendati kolmanda isiku esitatud vaie.

HMS § 87 lg 2 p 2 alusel saab halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda vaideotsuse

tühistamist, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik

rahuldamata jätmine. Praeguses asjas on tegemist sellise olukorraga. Kaebaja tugineb sellele,

et tema õigusi rikub sundvalduse kehtetuks tunnistamine. Tegemist ei ole vaide osalise või

täieliku rahuldamata jätmisega, vaid vaide rahuldamisega.

9. Kohtu hinnangul tuleb kaebus rahuldada, kuna vastustaja on olulisel määral rikkunud

menetlus- ja vorminõudeid ning see võis mõjutada asja otsustamist.

HMS § 83 lg 2 sätestab, et vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse

ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused,

vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. HMS § 6 kohaselt on haldusorganil

kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral

koguda selleks tõendeid oma algatusel.

Vaideotsus on haldusakt. HMS § 56 lg 1 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema kirjalikult

põhjendatud ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 40 lg 1 alusel peab

haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,

suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

10. HMS § 83 lg 1 sätestab, et vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise

õiguspärasust ja otstarbekust.

Kohus selgitas 05.11.2025.a määruses, et kohtul on tekkinud küsimus, kas korraldus nr 400

tunnistati kehtetuks seetõttu, et see oli õigusvastane või seetõttu, et see oli ebaotstarbekas.

Vaidlustatud korraldusest see ei nähtu. Ainsaks viidatud õigusnormiks on HMS § 85 p 1, mis

reguleerib haldusorgani volitusi vaide läbivaatamisel. Kohtumenetluses esitatud seisukohtades

vastustaja seda küsimust ei käsitlenud.

Kuna vaidlustatud korralduses on öeldud, et vastustaja jõudis seisukohale, et Saare kinnisasjal

ja sellest edasi puudub tee kasutamiseks avalik huvi, siis lähtub kohus eeldusest, et vastustaja

hinnangul oli vaidlustatud korraldus õigusvastane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse § 39 lg 2, § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 p 8 alusel on sundvalduse seadmine lubatud eratee

avaliku kasutamise eesmärgil ning sundvalduse seadmise eelduseks on, et see on vajalik

üldistes (avalikes) huvides. Vaidlustatud korraldust saab mõista nii, et vastustaja hinnangul

avalik huvi tee kasutamiseks tegelikult puudus.

11. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses põhjendanud oma seisukohta, et Saare

kinnisasjal paikneva Audjassaare-Tund tee kasutamiseks puudub avalik huvi. Seisukoht on

vastuolus mitmete praeguses kohtuasjas kindlaks tehtud asjaoludega:

- tee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kantud teeregistrisse (vt otsuse punkti 1). See

näitab, et vastustaja on jaatanud avalikku huvi tee kasutamiseks;

- tee on üldplaneeringu kohaselt kogu ulatuses kohaliku tähtsusega sõidutee ning on

üldplaneeringus ette nähtud juurdepääsuks kallasrajale. Kohus andis 05.11.2025.a

määruses vastustajale võimaluse sellele asjaolule vastu vaielda, vastustaja seda ei teinud.

Kohaliku tähtsusega sõidutee all mõeldakse üldplaneeringus mootorsõidukiga läbitavat

teed, mis teenindab kohalikku liiklust hoolimata tee omandivormist (dtl 225);

- tee on ainsaks juurdepääsuks Pommeri, Pirnipuu ja Kirsipuu kinnisasjadele;

- vastustaja oli ca 2 kuud enne vaidlustatud korralduse andmist ka ise seisukohal, et tee

kasutamiseks on avalik huvi, viidates muuhulgas kohalike elanike huvile (vt otsuse punkti

14).

Sellises olukorras ei ole piisav vaidlustatud korralduses sisalduv ühelauseline seisukoht, et

Saare kinnisasjal ja sellest edasi viival teel puudub avalik huvi. Jääb arusaamatuks, miks

vastustaja seisukoht on muutunud ja miks eelmises lõigus nimetatud asjaolud tähtsust ei oma.

12. Vastustaja väitis kohtumenetluses, et juurdepääs Pommeri, Pirnipuu ja Kirsipuu

kinnisasjadele saab toimuda ilma sundvaldust seadmata, kuna Saare kinnisasja omanik soovib

ise tegeleda tee hooldamisega ja juurdepääsu tagamisega kinnisasjade omanikele.

Kohus palus 05.11.2025.a määruses vastustajal selgitada, kas ja kuidas on vastustaja arvesse

võtnud ja kaalunud asjaolu, et kolmas isik on vaides (dtl 124-125) sõnaselgelt keeldunud

servituudi seadmisest Kirsipuu kinnisasja kasuks ning suhted kaebaja ja kolmanda isiku vahel

on konfliktsed (väide ahistava käitumise kohta, termini „sotsiopaat“ kasutamine, politsei

kaasamine). Vastustaja täiendavaid selgitusi ei esitanud.

Riigikohus on selgitanud, et sundvalduse seadmisel ei pruugi määravat tähtsust olla sellel, kui

juurdepääsu võimaluse saab luua ka eraõiguslikult (Riigikohtu 10.01.2023.a otsus asjas 3-20-

1280 p 10.3). Kohtuasja asjaoludest nähtub, et kui vastustaja jääb selle juurde, et juurdepääsu

loomiseks on piisavad eraõiguslikud vahendid, siis vajab selle võimalikkus ja mõistlikkus

väga tõhusaid põhjendusi:

- kolmas isik küll väidab, et ei takista juurdepääsu Kirsipuu kinnisasjale, kuid samas ei ole

seadnud kaebaja kasuks servituuti ja ei soovi seda teha, samuti ei ole andnud kaebajale

värava võtit. Kolmanda isiku avalduste põhjal peab ta oma õiguseks reguleerida tee

kasutamist lähtudes sellest, kas kinnisasjal on elamu, millises seisukorras see kolmanda

isiku hinnangul on, millisel eesmärgil on kinnisasi soetatud, millised on kolmanda isiku ja

kinnisasja omaniku või kasutaja vahelised suhted (dtl 122-125);

- sundvalduse seadmise menetluses väitis kolmas isik, et Audjassaare küla elanikke on

teavitatud, et kõigil on vaba pääs järve äärde (dtl 122-123). Kohtumenetluses leidis kolmas

isik, et kohalikele elanikele tuleb juurdepääs järvele luua mujalt.

13. Vastustaja väitis vaidlustatud korralduses, et ta on küsinud arvamust Pommeri, Pirnipuu

ja Kirsipuu kinnisasjade omanikelt. See ei ole õige.

Kohtuasjas esitatud tõenditest (dtl 126-130, 250-254) nähtub, et vastustaja küsis kirjalikku

kinnitust, et Pirnipuu, Pommeri ja Kirsipuu kinnisasjade omanikel on oma kinnisasjale

pääsemiseks värava võti ja nad on nõustunud Saare kinnisasja omaniku poolt seatud

tingimustega. Pommeri kinnisasja omanikud kinnitasid, et võtmed on olemas ja ei ole olnud

takistusi liikumiseks oma kinnisasjale jalgsi või autoga. Teiste kahe kinnisasja omanike vastus

oli eitav.

Vastustaja ei teavitanud kinnisasjade omanikke, s.h kaebajat kavatsusest tunnistada kehtetuks

Saare kinnisasjale seatud sundvaldus ja ei küsinud kinnisasjade omanike seisukohta

sundvalduse kehtetuks tunnistamisel. Ka kahe kinnisasja omaniku edastatud teavet, et värava

võtmeid neil ei ole, ei ole vaidlustatud korralduses käsitletud.

Kohus märgib, et vastustaja on eelnimetatud dokumendid esitanud kohtule kui sundvalduse

seadmise menetluses (enne korralduse nr 400 andmist) kogutud dokumendid. Tegelikult

toimus kirjavahetus pärast korralduse nr 400 andmist.

14. Kaebaja ja teiste sundvalduse seadmisest huvitatud isikute (tee ääres paiknevate

kinnisasjade omanikud, kohalikud elanikud) kaasamine oli seda olulisem, et vastustaja oli

korralduse nr 400 andmise haldusmenetluses avaliku huvi küsimuses vastupidisel seisukohal.

Vastustaja leidis sundvalduse seadmise menetluse algatamisel (dtl 13-14, 243-244), et Saare

kinnisasja läbival teel on avaliku kasutamise huvi, kuna teed kasutavad elamuteni ligipääsuks

Pommeri ja Kirsipuu kinnisasjad ning kohalikud elanikud on soovinud avalikult kasutatavat

juurdepääsu Peipsi järveni. Korralduses nr 400 on öeldud, et kasusaajateks on Pommeri ja

Kirsipuu elamuga krundid ning kohalikud elanikud, kes soovivad juurdepääsu Peipsi järveni.

15. Vastustaja on esitanud väite, et ükski üldplaneeringus sätestatud eratee avalikuks

kasutamiseks määramise eeldustest ei ole täidetud. Kohtu hinnangul puutuvad asjasse

järgmised Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirjas (dtl 139-229) sisalduvad sätted.

15.1. Seletuskirja lk 68. Eratee saab määrata avalikuks kasutamiseks, kui on täidetud

vähemalt üks alltoodud tingimustest:

* eratee lõik moodustab osa jätkuvast avalikult kasutatava terviktee marsruudist;

* eratee on ainukeseks mõistlikuks juurdepääsuks avaliku huviga või avaliku kasutusega

kinnistule, sh kallasrajale;

* erateed pidi kulgeb ühistranspordi- või õpilasliin;

* eratee on ühendustee avalikult kasutatavate teede vahel;

* tee on vajalik teenindamaks avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga;

* eratee teenindab vähemalt kahte aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega elamiseks

kasutatavat majapidamist.

Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ning määrata

eratee avalikuks kasutamiseks teeomanikuga koostöös täiendavate põhimõtete alusel. Näiteks

olukorras, kus esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad, et eratee

avalikku kasutusse määrata.

15.2. Seletuskirja lk 84. Kokkulepete sõlmimine erateede avalikuks kasutamiseks

määramiseks. Teede osas, mis on üldplaneeringus näidatud kohaliku tähtsusega sõiduteena,

kuid mis on eraomandis ning millel puuduvad maaomanikuga nõuetekohased avalikku

kasutust tagavad varasemad kokkulepped, tuleb üldplaneeringu elluviimisel vastavad

kokkulepped sõlmida. Üldplaneeringu elluviimisel lähtub omavalitsus eksisteerivast avalikust

huvist, erahuvist ja ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui üldplaneeringu elluviimisel ilmneb, et

erakinnistu omanik(ud) ei nõustu ühelgi tingimusel teed avalikuks kasutamiseks lubama ning

tee kasutamise osas on kaalukas avalik huvi, võib omavalitsus rakendada kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduses toodud haldusmenetlust.

15.3. Seletuskirja lk 52. Üldplaneeringu koostamise raames teadaolevatesse asukohtadesse on

kavandatud avalikud juurdepääsud kallasrajale, mis on kaardil tähistatud avaliku juurdepääsu,

avalikku kasutusse määratava eratee vajaduse, riigi- ja kohaliku teena või avalikku kasutust

eeldava maakasutuse määramisega. Vajadusel tuleb juurdepääsuviis (jalgsi, sõidukiga vm)

ning täpne asukoht täpsustada koostöös maaomanikuga.

16. Vastustaja ei ole korralduses nr 400, vaidlustatud korralduses või kohtumenetluses

esitanud mingeid põhjendusi selle kohta, miks tema hinnangul ei esine üldplaneeringus

sätestatud eeldusi tee avalikuks kasutamiseks või sundvalduse seadmiseks. Kohus andis

05.11.2025.a määruses menetlusosalistele võimaluse selgitada, millistel põhjendustel on või

ei ole täidetud üldplaneeringu seletuskirja lk 52, 68, 84 toodud tingimused. S.h mida on

mõeldud tingimusega „eratee teenindab vähemalt kahte aastaringselt kasutuses olevat

hoonestusega elamiseks kasutatavat majapidamist“. Millised majapidamised ja millisel

põhjendusel vastavad / ei vasta sellele tingimusele. Millisel põhjendusel esineb või ei esine

olukord, et eratee on ainukeseks mõistlikuks juurdepääsuks avaliku huviga või avaliku

kasutusega kinnistule, sh kallasrajale. Kas esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on

piisavalt kaalukad, et eratee avalikku kasutusse määrata. Vastustaja seisukohti ei esitanud.

Kohtu hinnangul võivad olla kohaldatavad mitmed üldplaneeringus ette nähtud juhud, mil

eratee tuleb määrata avalikuks kasutamiseks ning seada sundvaldus. Sh sisaldab üldplaneering

võimalust, et kohaldatakse täiendavaid põhimõtteid. Väitmaks, et üldplaneering ei näe ette tee

avalikku kasutamist või sundvalduse seadmist, tuleks vastustajal esmalt kindlaks teha iga

üldplaneeringu sätte kohaldamise eelduseks olevad asjaolud ning seejärel põhjendada, miks

vastav tingimus on või ei ole täidetud. Kui vastustaja jääb selle juurde, et otsuse punktis 15.1

toodud tingimustest ei ole ükski täidetud, siis tuleks vastustajal ühtlasi käsitleda

üldplaneeringus sisalduvat vastuolu - Audjassaare-Tund tee on üldplaneeringus tähistatud kui

kohaliku tähtsusega sõidutee ja juurdepääs kallasrajale.

17. Kolmas isik on tõstatanud mitmeid probleeme, mis võivad kaasneda tee avaliku

kasutamise ja sundvalduse seadmisega. Tegemist on kolmanda isiku huvidega, mida tuleb

kaaluda edasises haldusmenetluses. Kolmas isik on viidanud ka tee halvale seisukorrale. Selle

probleemi tegelikult kõrvaldas sundvalduse seadmine, kuna tee korrashoiu kohustus läks üle

vastustajale.

18. Kokkuvõttes ei ole vastustaja kohtu hinnangul välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid.

Need asjaolud, mis on välja selgitatud (näiteks milliste kinnisasjade omanikel on värava

võtmed) on jäänud käsitlemata. Vaidlustatud korraldus ei sisalda erinevate huvide kaalumist,

samuti puuduvad põhjendused. Kaebajat ei ole enne vaidlustatud korralduse andmist ära

kuulatud. Kuidagi ei saa väita, et eeltoodu ei mõjutanud vaidlustatud korralduses tehtud

otsust. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud korralduse.

19. Kohus selgitab, et vaidlustatud korralduse tühistamisega taastub olukord, kus korraldus nr

400 on kehtiv, kolmas isik on esitanud vaide selle kehtetuks tunnistamiseks ja vaie on

lahendamata.

Kohus ei võta käesolevas kohtuasjas seisukohta, kas korraldus nr 400 ehk sundvalduse

seadmine Saare kinnisasjale oli õiguspärane ning milline otsus tuleb kolmanda isiku vaide

uuel lahendamisel teha. Haldusmenetlus ei saa üle kanduda kohtumenetlusse ning kohtuasja

lahendamisel ei tohi asuda ulatuslikult muutma vaidlustatud haldusakti õiguslikku ja faktilist

alust (Riigikohtu otsused 04.03.2020 asjas 3-18-1740 p 18.4, 06.12.2021 asjas 3-20-39 p

13.5). Halduskohtu kontroll on järelkontroll. Selleks, et vaidlus sundvalduse seadmise või

kehtetuks tunnistamise sisuliste põhjenduste üle oleks kohtumenetluses lubatav, peab esmalt

vastustaja tegema menetlus- ja vorminõuetega kooskõlas oleva otsuse. Vastustajal tuleb välja

selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud, kindlaks teha puudutatud isikute ring ja anda neile

võimalus seisukoha esitamiseks, kaaluda erinevate isikute huve ning teha põhjendatud otsus.

HMS § 84 on sätestatud vaide lahendamise tähtaeg, praegusel juhul hakkab see kulgema

kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolu, et toimus käesolev kohtuvaidlus, ei ole käsitletav

õigusvastase viivitusena halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 tähenduses. Kui

vastustaja uue vaideotsusega jätab vaide rahuldamata, saab kolmas isik esitada halduskohtule

kaebuse korralduse nr 400 tühistamise nõudes ning kaebetähtaeg määratakse HKMS § 47 lg 2

alusel, s.o kaebetähtaeg on 30 päeva arvates sellest, kui vaideotsus tehakse kolmandale isikule

teatavaks. Kui vastustaja ka vaide uuel lahendamisel vaide rahuldab, siis saab kaebaja

vaideotsust vaidlustada samal viisil kui käesolevas kohtuasjas.

Menetluskulud. Selgitused

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.

21. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 303-308), nende põhjal

on kaebaja menetluskuludeks riigilõiv 20 eurot ja kulu õigusabile 3568 eurot, kokku 3588

eurot. Õigusabi maht on kokku 16,4 tundi, ühe tunni maksumus 195 eurot, millele lisandub

käibemaks. Õigusabi osutas advokaat Elvi Tuisk.

22. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud

HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Kaebaja esitas kaebuse ja 19.11.2025 täiendava seisukoha.

Samas täiendav seisukoht kordab olulisel määral kaebuses toodut. Kohus peab kaebuse

koostamiseks tehtud kulusid põhjendatuks täies ulatuses ja täiendava seisukoha koostamiseks

tehtud kulusid 1/2 ulatuses. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 2658 eurot (riigilõiv 20 eurot + kulud õigusabile 2638 eurot).

23. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ning ei ole menetluskulude nimekirja või

kuludokumente esitanud. Kui kolmandal isikul oli menetluskulusid, siis jäävad need tema

enda kanda.

24. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks