3-24-1811/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1811

Haldusasi

Põhja-Sakala valla kaebus Sotsiaalkindlustusameti

poolt sunniraha rakendamise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põhja-Sakala valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Põhja-Sakala vald

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

2. Võtta Põhja-Sakala valla poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid

asja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet tegi Põhja-Sakala vallale 16. jaanuaril 2024 ettekirjutuse, millega

kohustas vallavalitsust tagama, et vallavalitsuses töötaksid lastekaitsetöötajad, kes vastaksid

lastekaitseseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud nõuetele (on omandanud kõrghariduse ja erialase

ettevalmistuse). Ettekirjutuse kohaselt ei vasta üks lastekaitsetöötaja neile nõuetele.

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks märgiti 22. märts 2024.

Sotsiaalkindlustusamet tegi uue samasisulise ettekirjutuse 21. märtsil 2024 ning selles oli

täitmise tähtajaks märgitud 25. aprill 2024. Mõlemas ettekirjutuses oli ka sunniraha

rakendamise hoiatus.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas Põhja-Sakala vald kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi nõue keelata sunniraha rakendamine. Kaebuse kohaselt on nõuetekohase

lastekaitsetöötaja konkursid luhtunud. Vaidlusalune ametnik omandab erialase kõrghariduse

eelduslikult juuliks 2025.

3. Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2024. a otsusega rahuldati kaebus ja keelati

Sotsiaalkindlustusametil ettekirjutuse täitmiseks sunniraha rakendamine kuni juulikuuni 2025

järgmistel põhjendustel.

3.1. Kohtupraktikas on leitud, et sunniraha rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt

võimalik ettekirjutust täita, ei ole proportsionaalne. Kaebaja on selgitanud, et kui ta vabastab

ametist lastekaitsetöötaja, kellel puudub kõrgharidus, võib tekkida olukord, kus vallale

seadusest tulenevad kohustused lastekaitsel jäävad üldse täitmata, sest vallas on kaks

lastekaitsespetsialisti ning teine lastekaitsespetsialist on juba esitanud lahkumisavalduse.

3.2. Kohus leidis, et pigem on avalikes huvides see, et kaebaja saaks jätkuvalt täita talle

seadusega pandud kohustusi lastekaitse tagamisel seni väljaõpet saanud ja praktilisi oskusi

omandanud lastekaitsespetsialisti abil, kes hetkel omandab kõrgharidust. Võib asuda

seisukohale, et kaebaja ei saa objektiivsel põhjusel ettekirjutust täita, kuna pole selge, kas

avaliku konkursi käigus õnnestub tal leida ametnik, kes vastaks seaduse nõutele.

3.3. Seetõttu pole sunniraha määramine proportsionaalne vähemalt seni, kuni pole möödunud

tähtaeg lastekaitsespetsialistil hariduse omandamiseks, st kuni juulini 2025.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

4.1. Lastekaitseseaduses sätestatut peavad järgima kõik riigi ja kohaliku omavalitsusüksuste

ametnikud.

4.2. Ehkki halduskohtu poolt kirjeldatud olukord võib tekkida (st, et vallal puudub üldse

lastekaitsetöötaja), ei kao sellega valla kohustus korraldada lastekaitsetööd, sh leida selleks

vajaliku pädevusega lastekaitsetöötajad.

4.3. Lastekaitsetöötajale kehtestatud nõuete eesmärk on avalikes huvides.

4.4. Lastekaitseseaduse § 19 lg 1 võimaldab lastekaitsetöötajana tööle asuda isikul, kellel on

nii erialane ettevalmistus kui ka kõrgharidus. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab

lastekaitsetöötaja hiljemalt kahe aasta möödumisel alates teenistusse asumisest omandama

sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Põhja-Sakala vallas asus nõuetele

mittevastav lastekaitsetöötaja teenistusse 2023. aastal ning kaheaastane tähtaeg kutse

omandamiseks on saabunud.

4.5. Halduskohtu otsus annab signaali, et lastekaitsetöötajale kehtestatud nõudeid võib eirata.

Sotsiaalkindlustusametile on saadetud märgukiri, milles osutati sellele, et Põhja-Sakala vallas

töötab keskharidusega isik.

5. Põhja-Sakala vald palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses

märgitakse, et vaidlusalune lastekaitsespetsialist on läbinud kõrghariduse õpingutest 93,3%,

mida tõendab sellekohane dokument. Apellatsioonimenetluse kestel esitas vald täiendava

tõendina ka diplomi, mis näitab, et vaidlusalune lastekaitsetöötaja on nõutava kõrghariduse

omandanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonimenetlus tuleb lõpetada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg-test 1-2 ja lg 3 p-st 6 tuleneb, et

apellatsioonkaebuse saamisel keeldub ringkonnakohus selle menetlusse võtmisest ning

tagastab läbivaatamatult muuhulgas siis, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud

asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.

Käesolevas asjas ongi niisuguse olukorraga tegemist. Halduskohus keelas vaidlustatud

kohtuotsusega Sotsiaalkindlustusametil rakendada Põhja-Sakala valla suhtes sunniraha kuni

juulikuuni 2025, st ajani, kuni vaidlusalune lastekaitsetöötaja omandab eeldatavasti vajaliku

hariduse. Praeguseks on see tähtaeg möödunud ning halduskohtu otsusel ei ole enam

Sotsiaalkindlustusameti suhtes keelavat mõju.

Lisaks on Põhja-Sakala vald esitanud apellatsioonimenetluses täiendava tõendina Tartu

Ülikooli diplomi, millest nähtub, et vaidlusalune lastekaitsespetsialist on omandanud 17.

juunil 2025 sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni rakenduskõrgharidusõppe bakalaureusekraadi.

Seega lisaks sellele, et halduskohtu otsusel pole enam mõju Sotsiaalkindlustusametile, on

käesolevaks ajaks ära langenud ka sunniraha määramise alus, kuna Sotsiaalkindlustusameti

ettekirjutus on täidetud.

8. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse

apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

Kuna eelkirjeldatud asjaolude muutumine ei ole apellatsioonkaebuse puudus, mida saaks

kõrvaldada, ei anna ringkonnakohus Sotsiaalkindlustusametile tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. HKMS § 187 lg 3 p-st 6 ning §-st 190 juhindudes tuleb apellatsioonkaebus

jätta ringkonnakohtu määrusega läbi vaatamata.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata, ei lahenda ringkonnakohus

apellatsioonkaebust sisuliselt.

10. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli Sotsiaalkindlustusamet HKMS §

104 lg 10 alusel vabastatud.

11. Põhja-Sakala vald on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kaebaja menetluskulu

asjas oli kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ning palub selle

Sotsiaalkindlustusametilt välja mõista.

Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonimenetluses on halduskohtu otsust võimalik muuta

või tühistada üksnes menetlusosalise apellatsioonkaebuse alusel ning üksnes osas, milles on

kohtuotsust vaidlustatud. Halduskohus jättis kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse

rahuldamata hoolimata sellest, et kohus kaebuse rahuldas. Põhja-Sakala vald kohtuotsust

menetluskulude väljamõistmata jätmise osas apellatsioonkaebusega ei vaidlustanud. Ehkki

Sotsiaalkindlustusamet on vaidlustanud halduskohtu otsuse tervikuna, ei ole võimalik

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse alusel teha otsust, mis oleks talle kahjulik.

Järelikult pole Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse alusel võimalik tühistada

halduskohtu otsust osas, milles Sotsiaalkindlustusametilt valla kasuks menetluskulusid välja

ei mõistetud (tulenevalt nn reformatio in peius põhimõttest).

Seetõttu jääb muutmata halduskohtu otsus ka osas, milles jäeti Põhja-Sakala valla

menetluskulud (40 eurot, st lisaks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivule ka esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) halduskohtus tema enda kanda. Ning

seda sõltumata sellest, kas ringkonnakohus peab menetluskulude kaebaja kanda jätmist

põhjendatuks või mitte.

(allkirjastatud digitaalselt)