1-25-2022/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2025, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-2022

Kohtukoosseis

kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Anne Mandel ja

Merle Mumm

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Lauriine Tšitškan

Kriminaalasi

Alvar Ploom süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 4 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Kaitsja

Kohtuistungite toimumise aeg

Alvar Ploom

isikukood: 38409186511

elukoht: XXX

kodakondsus: XXX

emakeel: XXX

haridus: XXX

töökoht: XXX, XXX

kehtivad karistused puuduvad

tõkendit ei ole kohaldatud

vandeadvokaadi abi Eve Laine (riigi õigusabi korras)

12. mai 2025, 28. oktoober 2025, 12. november 2025

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Alvar Ploom KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 5

kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele,

kui Alvar Ploom ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Alvar Ploomile määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4. detsembrist 2025.

4. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Alvar

Ploomilt 2647,16 eurot alljärgnevalt:



määratud kaitsja tasu 1318,16 eurot;



sundraha 1329 eurot.

5. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb Alvar Ploomil tasuda

menetluskulud kogusummas 2647,16 eurot tasuda 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is, nr

EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank

AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri

99925700035144 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning

makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda

kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaat.

7. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistuse sisu

1. Alvar Ploomi süüdistatakse selles, et tema koos J. T. pani toime väljapressimise. 10. mail

2024 või 14. mail 2024 läksid Alvar Ploom ja J. T. aadressile XXX, Jõgeva maakond. Alvar

Ploom ütles M. T., et M. T. on talle 6600 eurot võlgu ja võlg on kasvanud 13 200 euroni.

Samal ajal võttis J. T. pükste sääre vahelt välja noa ning ütles kannatanule, et kui ta maksma

ei hakka, siis hakatakse tal näppe maha lõikama ja M. T. lähedased saavad kannatada. Pärast

seda võttis J. T. pükste värvli vahelt relvataolise eseme ja asetas selle kummutile. Eelneva

tõttu tundis M. T. suurt hirmu nii enda kui ka oma lähedaste elu ja tervise pärast.

Sellega pani Alvar Ploom toime KarS § 214 lg 2 p-s 4 sätestatud kuriteo, s.o grupis varalise

kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda.

Menetlus maakohtus

2. Tartu Maakohtule edastati 10. aprillil 2025 süüdistusakt Alvar Ploomi süüdistuses KarS §

214 lg 2 p 4 ja J. T. süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 214 lg 2 p-des 1 ja 4 järgi.Tartu Maakohtu

25. aprilli 2025. a määrusega anti A. Ploom ja J. T. kohtu alla.

3. Tartu Maakohtu 16. juuli 2025 määrusega eraldati KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel

kriminaalasjast süüdistatava J. T. süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi

eraldi menetlusse.

2 (13)

4. Tartu Maakohtu 2. septembri 2025. a otsusega tunnistati J. T. KarS § 120 lg 1, § 214 lg 2 p-

de 1 ja 4 järgi süüdi ning talle mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseaja kohaldamisega.

5. Kriminaalasja A. Ploomi süüdistuses arutati 28. oktoobril ja 12. novembril 2025. a

kohtuistungil üldmenetluses.

6. Prokurör taotles kohtuistungil A. Ploomi süüdimõistmist grupiviisilises väljapressimises

KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning tema karistamist 4 aasta pikkuse vangistusega, mis jätta KarS §

73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseaja kohaldamisega. Prokuröri

hinnangul on kannatanu M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused eluliselt usutavamad,

kuna tal oli 10. või 14. mail juhtunu tõenäoliselt paremini meeles. Ta võis kohtuistungil olla

mõjutatud ütluste muutmiseks või ta lihtsalt kartis. Lisaks XXX kohtumisele kutsuti M. T.

erinevatele võlaga seotud kohtumistele ja jätkati tema terroriseerimisega pärast seda, kui

kannatanu hinnangul olid võlad tasutud.

7. Kaitsja leidis, et võlgnevus süüdistatava ettevõtte ees tekkis M. T. ettevõtetel seoses arvete

maksmata jätmisega. Kannatanu sõnade kohaselt oli tal hirm võimaliku väljapressimise ees,

kuid väljapressimise toimepanemine ei ole tõendite pinnalt leidnud tõsikindlalt tuvastamist.

On tõendamata ähvarduse tegemine XXX. Kaitsja taotles A. Ploomi õigeks mõistmist ja riigi

õigusabi kulude jätmist riigi kanda.

8. Süüdistatav A. Ploom märkis, et ta käis 6600 eurost võlga küsimas. Kannatanu öeldud

summad on oletatud, kuid A. Ploom ütles täpse summa. Asjaolu, kas J. T. ütles, et hakkab

kannatanul sõrmi lõikama, seda süüdistatav ei kuulnud. Ta valis tankla Circle K kohtumiseks,

kuna see on avalik koht ja et inimesed näeksid, et midagi ei toimu, raha anti üle. Ta leidis, et

tema viga oli see, et võttis J. T. endaga kaasa.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi

9. KarS § 214 lg 2 p 4 näeb ette vastutuse grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise eest,

kui on kasutatud vägivalda.

10. Süüdistuse kohaselt pressisid A. Ploom ja J. T. M. T. raha välja 10. mail 2024 või 14. mail

2024, kui nad läksid XXX. A. Ploom ütles süüdistuse kohaselt M. T., et M. T. on talle 6600

eurot võlgu ja võlg on kasvanud 13 200 euroni. Samal ajal võttis J. T. pükste sääre vahelt

välja noa ning ütles kannatanule, et kui ta maksma ei hakka, siis hakatakse tal näppe maha

lõikama ja M. T. lähedased saavad kannatada. Pärast seda võttis J. T. pükste värvli vahelt

relvataolise eseme ja asetas selle kummutile.

11. Kannatanu M. T. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli tal kaks ettevõtet – XXX OÜ ja

XXX OÜ, mille tegevusvaldkondadeks oli 2024. aastal puidu saagimine ja saematerjali

tootmine. Tema ettevõtetel olid makseraskused, tal jäid arved tasumata Alvar Ploomi ettevõtte

XXX OÜ ees.

12. M. T. seotust XXX OÜ ja XXX OÜ äriühingutega kinnitavad e-äriregistri väljavõtted,

millest nähtub, et ta on mõlema äriühingu juhatuse liige (väljatrükid koostatud 29. oktoobril

2024 ja 8. novembril 2024). Väljatrükk e-äriregistri XXX OÜ äriühingust annab ühest teavet

selles, et XXX OÜ juhatuse liikmeks on süüdistatav A. Ploom.

3 (13)

13. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et M. T. äriühingud XXX OÜ ja XXX

OÜ olid võlgu süüdistatava A. Ploomi ettevõttele XXX OÜ tasumata arvete alusel. Kuigi

kohtule ei ole esitatud nimetatud arveid, on võlgnevust kinnitanud nii kannatanu M. T. kui ka

süüdistatav A. Ploom ise. Kannatanule M. T. meenutati kohtuistungil kohtueelses menetluses

antud ütlusi võlgnevuse suuruse osas XXX OÜ-le ning tema kohtus antud ütluste kohaselt

võlgnesid tema äriühingud A Ploomi äriühingule 6000 eurot ja 1445 eurot kauba ostmise

arvete alusel.

14. Süüdistatava A. Ploomi kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati kohtuistungil.

Süüdistatav kirjeldas ütlustes, et sõitis 10. mail koos J. T. XXX külas asuvasse M. T.

saekaatrisse, kus oli kannatanu. M. T. kutsus neid oma kabinetti ja seal kabinetis hakkasid nad

temaga rääkima. A. Ploom küsis, millal M. T. maksab oma võla tagasi. Alguses ei öelnud M.

T. midagi, aga hakkas rääkima, et kõik on halvasti, ettevõtetel on finantsilised raskused. A.

Ploom ütles, et enne ta ruumist ei lahku, kui neil on mingi kokkulepe olemas ja pakkus välja,

et teevad paberid või laseb teha paberi, et panna sinna summad peale. Mõte oli koostada

võlakiri, et M. T. maksaks võla kasvõi osamaksetena ära ja, et A. Ploomile jääks mingi

garantii. A. Ploom on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et summa 6600 eurot on täitsa õige

number ja seda summat ta küsima läks. Süüdistatava ütluste kohaselt oli M. T. arvanud, et

võlakirja ei ole vaja ja ta hakkab tasuma. A. Ploomi ütluste kohaselt tegi M. T. esimese makse

14. mail 2024 summas ca 1400 eurot. J. T. oli kaasas tunnistajaks, et keegi vestlust tunnistaks.

15. Ka J. T. kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati kohtuistungil. J. T. on andnud

kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ta käis koos A. Ploomiga M. T. töökojas. See

võis olla 14. mail 2024 ja seal sai teha lepingu, et M. T. hakkab raha tagasi maksma.

16. Nähtuvalt J. T. kasutuses oleva iPhone 13 vaatlusprotokollist on J. T. võtnud enne

süüdistuses nimetatud episoodi kannatanu M. T. ühendust. J. T. on saatnud sõnumi numbrilt

XXX kannatanu M. T. (XXX) 9. mail 2024, milles ta märgib, et „kle ma soidan õhtul läbi

tallinna mnt. saada aadress kui muidugi sul aega on? Räägiks asjad läbi“ ning 10. mail 2024

sisuga „soovisid uut kokkulepet, mulle helistati. Helista!“. Kuigi sõnumitest ei nähtu asja

tuum ja see, milles uusi kokkuleppeid sooviti, on selge, et J. T. on võtnud juba enne kohtumist

M. T. ühendust ning viitab teatavatele kokkulepete sõlmimistele.

17. Kannatanu M. T. selgitas kohtuistungil, et 2024 maikuus helistas A. Ploom temale ja ta

juhatas A. Ploomi ja temaga kaasas olnud J. T. XXX. Nad saabusid A. Ploomi autoga ja

läksid M. T. kabinetti. Kabinetis selgitasid A. Ploom ja J. T. talle, et osa arveid on maksmata

üle poole aasta ja need tuleb ära tasuda. Tal olid makseraskused ja ta oli hirmul. A. Ploom ja

J. T. pahandasid temaga.

18. Kannatanu ütlused riimuvad seega A. Ploomi ja J. T. ütlustega osas, mille kohaselt tulid

A. Ploom ja J. T. maikuus 2024. aastal koos tema juurde XXX ja hakkasid temalt kabinetis

võlgnevusi sisse nõudma.

Ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega

19. Kannatanu M. T. andis tema kabinetis toimunud väidetava ähvardamise kohta

kohtuistungil järgnevaid ütlusi. J. T. ütles M. T., et kui ta võlgnevusi maksma ei hakka, siis

hakkab ta kannatanul näppe maha lõikama. Kannatanu selgitas, et ta tundis hirmu, kui tal

lubati näppe maha lõigata. Sel hetkel ei teinud A. Ploom midagi ja ei öelnud midagi, aga

viibis samas ruumis. J. T. ütlused ja ähvardused olid suusõnalised.

4 (13)

20. Süüdistatav A. Ploom eitas kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt seda, et J. T.

oleks vestlusesse sekkunud ja öelnud kannatanule, et ta hakkaks sõrmi lõikama või midagi

muud M. T. tegema. Kui ta sai kokkulepe, et M. T. hakkab maksma, siis nad lahkusid sealt.

Ka J. T. eitas kohtueelses menetluses antud ütlustes M. T. ähvardamist. Tema ütluste kohaselt

käis ta lihtsalt võlga tagasi küsimas, oli sõpradel abiks. Küsimine toimus ilma mingite

ähvardusteta.

21. KrMS § 289 alusel seoses usaldusväärsuse kontrolliga avaldati kohtuistungil järgmised

kannatanu M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused: „Samal ajal võttis kaasas olnud

meesterahvas püksisäärest soki vahelt välja noa ja ütles mulle, et kui sa maksma ei hakka, siis

hakkan näppe maha lõikama. Meesterahvas hoidis lihtsalt nuga käes. Löögiliigutusi või

midagi sellist ta minu suunas ei teinud. Ehmusin väga ja ütlesin, et olen nõus maksma summa

1445,7 eurot. Tundsin oma elu ja tervise pärast sel hetkel hirmu, sest neid oli kaks ja mina

olin üksi ning lisaks oli ühel mehel veel nuga käes. Lisaks ütles Alvar Ploomil kaasas olnud

meesterahvas mulle, et kui ma ei maksa, siis hakkavad lisaks ka minu lähedased kannatama.

Peale noa väljavõtmist võttis ta ka pükste värvli vahelt välja relvataolise eseme ja pani selle

meie juures asuva kummuti peale. Midagi ta ei öelnud sel hetkel, kui relva kummutile asetas.

Relv tundus mulle reaalse relvana, mitte minimängupüssi moodi. See oli musta värvi ja pealt

vinnastatav ja selle relvatoru pikkus oli umbes 30 cm“.

22. Kohtu hinnangul on M. T. ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused J.

T. poolt relva ja noa väljavõtmise osas diametraalselt erinevad. M. T. selgitas kohtuistungil

ütluste erinevust sellega, et tal oli hirm ja meeltesegadus, kui andis politseis eeluurimisel

ütlusi relva ja noa väljavõtmise kohta. Hirm oli kannatanu selgitusel seotud ka asjaoluga, et J.

T. ähvardas teda 18. mail 2024 Mammaste tanklas relvataolise esemega, s.o pärast 10./14. mai

episoodi. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed osas, mille kohaselt J. T.

ähvardas teda sõnades vägivallaga, s.o näppude maha lõikamisega, kui kannatanu võlgu

maksma ei hakka. Asjaolu, et J. T. nimetatud viisil kannatanut ähvardas, on kannatanu

kinnitanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses. Selle osas, kas J. T. võttis

välja noa ja relva, ei ole usaldusväärseid tõendeid, millele kohus saaks tugineda. Süüdistatav

A. Ploom ja J. T. on eitanud relva ja noa olemasolu, muid tõendiallikaid kriminaalasjas selle

tuvastamiseks ei ole. Kannatanu M. T. ütlused relva ja noa väljavõtmise osas tuleb jätta

kõrvale, kuivõrd kohtumenetluses ta eitas relva ja noa olemasolu ning kohus ei saa tugineda

üksnes tema kohtueelses menetluses antud ütlustele. Muud kriminaalasjas kogutud tõendid ei

viita sellele, et J. T. võttis välja noa ja relvataolise eseme ähvarduse mõju tugevdamiseks. On

eluliselt usutav, et M. T. tundis hirmu ka suusõnalise ähvarduse ees, s.o selles, et J. T. lubas

hakata tema näppe maha lõikama, kui M. T. võlgnevust tasuma ei hakka.

23. Süüdistuses on kirjeldatud J. T. tehtud ähvardust kannatanule laiemalt, st et ka kannatanu

lähedased hakkavad kannatama, aga ükski tõend sellisele ähvardusele puutumuses 10./14.

mail 2024 asetleidnud sündmusega ei viita. Kohtuistungil M. T. kirjeldas, et „(J. T.) ütleski, et

kui maksma ei hakka, siis hakkab näppe mul maha lõikama või mis ta seal ütles“. Seega,

kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et lähedastega seotud ähvardused oleksid öeldud just 10./14.

mail 2024 toimunud sündmuse käigus.

24. Kohtu hinnangul on J. T. ja A. Ploomi ütlused selles osas, et tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamist ei toimunud, ebausaldusväärsed, kuivõrd on kantud ilmsest soovist

oma süüd vähendada. Seetõttu ei arvesta kohus süüdistatava ütlustega ähvardamise toimumise

5 (13)

osas. Kohtu arvamuse kohaselt on kannatanu ütlused selles osas järjepidevad ja

usaldusväärsed.

25. Kohtu arvamuse kohaselt on kannatanu ütlused näppude maha lõikamise ähvarduse osas

järjepidevad ja usaldusväärsed. Kohus loeb kannatanu M. T. ütlustega tõendatuks asjaolu, et J.

T. ähvardas kannatanu M. T. 10./14. mail 2024 XXX näppude maha lõikamisega, kui ta ei asu

võlgnevusi tasuma.

Õigusliku aluseta varalise kasu üleandmise nõudmine

26. Järgnevalt tuvastab kohus tõendikogumi pinnalt, millises summas võlgnevust M. T.

10./14. mai 2024 episoodis nõuti.

27. Ploom eitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et ta oleks nõudnud kannatanult

suuremat summat kui äriühingutel olevaid võlgasid. J. T. märkis kohtueelses menetluses, et ta

käis lihtsalt sõprade tarbeks võlga tagasi küsimas.

28. Kannatanu M. T. selgitas kohtuistungil, et temalt tulid A. Ploom ja J. T. võlgnevusi sisse

nõudma ja temalt küsiti 1445 eurot ja 6000 eurot, mis olid M. T. ettevõte võlgnevused A.

Ploomi ettevõtte ees. M. T. avaldas kohtus, et tal oli ettekujutus väljapressimise ees ja ta oli

hirmul. Teda hirmutas asjaolu, et kuidas ta saab võlad ära tasuda. M. T. sõnul oli alguses jutt

1445 eurost ja seejärel ka 6000 eurost. Protsentidest juttu ei olnud, vaid võimalikust

lisanduvast viivisest. Ta ei mäleta, kes viivistest võis rääkida, võib-olla J. T.. Viiviseid

tegelikkuses ei lisandunud.

29. KrMS § 289 alusel avaldati M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused tema kohtus antud

ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Nähtuvalt kohtuistungil avaldatust on M. T. andnud

kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt „A. Ploom ütles mulle, et võlg, mis oli summas

7445,7 eurot, on nüüd kasvanud 12 000 euroni“. Kohtuistungil leidis M. T., et temalt nõuti

ikkagi vaid 6000 ja 1445 eurot ning ta ise oletas, et summa võib nii suureks kasvada, sest otsa

tulevad viivised või intressid. Tal oli hirm väljapressimise ees, kuna relvajutt ja noaga

näppude maha lõikamine tekitas temal hirmu. Kannatanu täpsustas, et ühtegi relva XXX ei

olnud, relv tuli hiljem autos tanklas.

30. Kohtu hinnangul on kannatanu M. T. ütlused kohtueelses ja kohtumenetluses võla suuruse

nõudmise osas diametraalselt erinevad. Ta on kohtuistungil selgitanud, et võlgnevuse

suurenemine kahekordses ulatuses oli tema enda oletus ja hirm väljapressimise ees.

31. Kannatanu M. T. ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks selles ulatuses, mis puudutavad

XXX nõutud võlgnevuse suurust. Kohus leiab, et M. T. kohtus antud selgitused selle kohta, et

ta oli J. T. ja A. Ploomiga kohtumisel hirmul ja ta oletas temalt nõutavat kahekordse summa

tekkimist, kuna tal oli ettekujutus väljapressimise ees, ei ole eluliselt usutavad. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et J. T. ähvardas kannatanut sõrmede maha lõikamisega, kui ta

võlgnevusi tasuma ei hakka. Seejuures on süüdistatav A. Ploom selgitanud kohtueelses

menetluses, et ta ütles M. T. 10./14. mai episoodis konkreetseid summasid. Seega pidi

kannatanu M. T. olema teada, millised summasid temalt täpsemalt nõutakse ning kas neil on

õiguslik alus (tasumata arved) või mitte. Kohtueelses menetluses on M. T. väljendanud

konkreetselt, millised summasid temalt 10./14. mail nõuti, kuid leidnud kohtuistungil, et see

oli tema enda oletus ning temalt nõuti vaid ettevõtete võlgnevusi kogusummas 7445 eurot.

Kohtule jääb kahtlus, et kannatanu muutis kohtuistungil oma varasemalt antud ütluseid selle

kohta, et A. Ploom nõudis temalt kahekordistunud summat, kuivõrd ta on jätkuvalt hirmul ja

6 (13)

seetõttu vähendas A. Ploomi panust väljapressimise teo osas. M. T. on selles osas oma ütlusi

ajas muutnud, seega ei ole neid võimalik lugeda usaldusväärseteks osas, mis puudutab nõutud

võlgnevuse suurust.

32. Prokurör leidis kohtuistungil, et M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused on eluliselt

usutavamad, kuna ta mäletas ütlusi andes ilmselt sündmuste käiku paremini ja võis

kohtuistungil olla mõjutatud või hirmul. Kohus märgib, et ei saa eelistada kohtueelses

menetluses antud ütlusi ja jätta ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kõrvale (vt ka RKKK 1-

21-3307/43, p 17 ja 3-1-1-101-15, p 32).

33. Kuigi A. Ploom on kohtueelses menetluses märkinud, et ta võis telefoni teel varasemalt

öelda M. T., et õiguslikult on tal õigus nõuda temalt kahekordistatud summat tagasi, kuna

kohtutäiturid ka nii teevad, ei ole kohtu hinnangul selline väljendus üheselt väljapressimisele

viitav.

34. Kohtule on kriminaalasjas esitatud mitmeid tõendeid väljapressimise teo

iseloomustamiseks, mis puudutavad peamiselt J. T. tegevust pärast 10./14. mai 2024 episoodi.

Kohus rõhutab, et J. T. esitatud süüdistus oli laiem kui A. Ploomile esitatud süüdistus ja

koosnes mitmest episoodist, millel ei ole seost A. Ploomiga, kuid käesoleva süüasja raames

tuvastab kohus J. T. tegevust kirjeldavaid faktilisi asjaolusid ainult sellises ulatuses, kui see

on vajalik A. Ploomi teo kvalifitseerimise tuvastamisel. Süüdistusakt kirjeldab väljapressimise

tegu laiemalt kui 10./14. mai 2024 episood, kirjeldades 18. mai 2024 episoodi, mil J. T.

kohtus kannatanu M. T. ja teda ähvardas, mille tulemusel andis M. T. talle üle sularaha (selles

osas esitati süüdistus J. T.) Olerexi tanklas ning 24. mai 2024 sündmuseid, mil süüdistatav A.

Ploom ja J. T. kohtusid kannatanuga Tartu Lõunakeskuse Circle K tanklas ja kannatanu andis

üle sularaha.

35. Kannatanu M. T. kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta maikuus või juunis mõni

nädal pärast XXX kohtumist J. T.. J. T. kutsus teda telefoni teel Põlvasse ja kannatanu ei

näinud sinna minekus ohtu. Kui kannatanu autoga kohale jõudis, hüppas J. T. kuskilt nurga

tagant välja, tuli kannatanu autosse. Seejärel vinnastas J. T. musta värvi revolvri ja hakkas

kannatanut sellega sihtima, suunas revolvri kubeme piirkonda ja vist ka otsaette. Siis hakkas

J. T. temalt konto väljavõtteid nõudma, et näidaku ta palju tal kontodel raha on. Kannatanu oli

tohutus hirmus ja läks koos J. T. pangaautomaadi juurde. Palju raha kontol ei olnud, umbes

150 eurot, selle andis J. T. ja siis läksid nende teed lahku. Kannatanu palus tollel hetkel aega

suuremate summade tasumiseks. Tal oli A. Ploomiga kokkulepe, et maksab osade kaupa kinni

ja ta ei tea, miks J. T. sel hetkel nii käitus ja miks ta raha nõudis. Kannatanu oletas, et ehk

arvas J. T., et saab varem selle raha kätte, aga kannatanul polnud koheselt võimalik tasuda nii

suuri summasid.

36. J. T. kohtueelsete ütluste kohaselt kohtus ta M. T. kolmel korral – Põltsamaal (XXX),

Põlva Olerexis ja Tartu Lõunakeskuses. Põlvas andis M. T. talle lihtsalt 100 eurot kütteraha,

mida J. T. temalt küsis ja Lõunakeskuse juures andis M. T. A. Ploomi kätte 2000 eurot, see oli

sularahas ja oli mõeldud XXX OÜ võlgnevuse katteks.

37. Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses 31. juulil 2024 üle enda sõnutsi 18. mail

2024 oma autost leitud padruni, mis kukkus J. T. vinnastamisel salvest välja. Padruni

üleandmist M. T. poolt 31. juulil 2024 kinnitab padruni vaatlusprotokoll. Ekspertiisiakt nr

24E-TB002200-01 kinnitab, et tegemist on hoiatus- ja signaalpüstoli paukpadruni kaliibriga 9

mm, mis kuulub hoiatus- ja signaalrelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulik. Nähtuvalt

7 (13)

Kingarms OÜ vastuskirjast ja arvest on J. T. ostnud 4. oktoobril 2023 stardipüstoli ja

stardikuulid.

38. Apple iPhone 13 mini (leitud J. T. elukoha läbiotsimise käigus) vaatlusprotokollist

nähtuvalt on A. Ploom ja J. T. saatnud omavahel erinevaid sõnumeid Facebook Messenger

kaudu – 29.08.2024 edastas A. Ploom J. T. sõnumiga „ahv ise helistas mulle. Kõne kestis 30

sekundit vabandas ja muud ei midagi tarka“, 05.10.2024 edastas A. Ploom J. T. sõnumi sisuga

„+XXX M. T.“ ning 06.10.2024 edastas J. T. A. Ploomile sõnumi sisuga „helistas see

munninägu sulle v“.

39. Sama vaatlusprotokolli kohaselt on J. T. edastanud M. T. perioodil 14.05.2024-26.06.2024

sõnumeid, milles viidatakse erinevates summades võlgnevustele (3250 eurot, 4500 eurot,

2500 eurot) ja J. T. viitab, et kannatanul tuleb tulla temaga kohtuma kas autopesulasse,

Lõunakeskuse parklasse, Lõunakeskuse circle K-sse, käsipesulasse jne, esitades ka vihjeid

tagajärgedele, kui kannatanu kohale ei tule (23. mail 2024 saadab kannatanule sõnumi sisuga:

„lähen tervitan su vanemaid, siis ex naine jne jne see pole ähvardus vaid nagu kätt surusime

siis nii ka jääb ja mina pean oma sõna“, samuti viiteid, kui kannatanu esitab vabandusi, siis

„tuletan varakult meelde et kolmap saadan sulle aadressi kuhu 2500€ väärtuses materjali tood,

rohkem yhtegi vabandust ei taha kuulda. reedel raakisin mis saab ja nii ma ka teen (27. mail

2024)“). Nimetatud sõnumid ei viita selgelt A. Ploomile ja 10./14. mail 2024 viidatud

episoodile, kus M. T. võlgnevusi nõuti A. Ploomi äriühinguga seonduvalt, kuid selgelt on

nendes sõnumites võlgnevuste nõudmise sisu ning vihjatakse sellele, mis võib juhtuda siis,

kui võlgnevusi ei täideta. 26. juunil 2024 on J. T. viidanud M. T. saadetud sõnumis

sõnaselgelt Alvarile sõnumis sisuga „sul on materjal toomata ja juba paris mitu päeva. Helista

homme hommikul Alvarile kuna ma ise ise ise ei saa objektil olla aga kui materjali kohal pole

siis tulen sind kontorisse kylastama ja teeme pika vestluse. Lp… J.T“.

40. Kohtu hinnangul on J. T. sõnumites kannatanule M. T. viiteid erinevate summade

võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid need ei ole üheselt seostatavad A. Ploomiga. Samuti ei ole

kohtule esitatud tõendeid, mis annaksid aluse väita, et A. Ploom oli teadlik J. T.

konkreetsetest sõnumitest M. T.. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et A. Ploom ja J. T.

oleksid kooskõlastanud tegevuse, mida on J. T. ette heidetud 18.05.2024 sündmuse osas.

Viited materjalide toomata jätmisele ei viita üheselt kindlate rahasummade tasumisele, mis

seonduvad A. Ploomiga. Telefoni vaatlusprotokollist nähtuvatel fotofailidel ja videofailidel ei

ole olulist tõenduslikku informatsiooni seonduvalt süüdistatava A. Ploomiga.

41. Nähtuvalt XXX OÜ arvelduskonto vaatlusprotokollist on 14. mail 2024 XXX OÜ

arvelduskontolt tehtud ülekanne XXX OÜ-le summas 1445,70 eurot selgituseks Arve nr 1290.

Kohtuistungil kinnitas kannatanu M. T., et XXX OÜ tasus XXX OÜ võla 14. mail 2025 XXX

OÜ-le. Seega kinnitab antud ülekanne kohu hinnangul asjaolu, et kannatanu M. T. tasus

äriühingutel oleva võlgnevuse osaliselt, s.o summas 1445 eurot, mille õigusliku aluse

olemasolus pooled vaielnud ei ole. Sellele järgnevalt saatis J. T. M. T. Native Messages kaudu

sõnumi 14. mail 2024 kl 18.02 sisuga „väga hea, esimene makse tehtud sul, reedel kohtume

koos kokku lepitud materjaliga lõunakeskuse parklas väärtusega 3250€. kohtumiseni!“. See

viitab asjaolule, et J. T. on teadlik A. Ploomile võlgnevuse tasumisest ning soovib jätkata võla

sissenõudmist, kohtudes temaga uuesti süüdistuse kohaselt 18. mail 2024 tankla parklas.

42. 18. mail 2025 on XXX OÜ kontolt tehtud väljamakse kl 17.24 summas 150 eurot. See

asjaolu kinnitab, et M. T. on nimetatud kuupäeval nimetatud summa sularahana välja võtnud.

Tema ja J. T. kinnitusel anti sularaha üle J. T., kuid nende ütlused erinevad selles osas,

8 (13)

millisel eesmärgil – J. T. ütles, et ta küsis kannatanult selle raha kütuserahana, kannatanu on

selgitanud, et see oli tema hinnangul võlgnevuse katteks. Viiteid sellele, et J. T. sai

kannatanuga kokku A. Ploomile teadaolevalt või ühise teoplaani osana, tõendites ei ole. A.

Ploom on oma ütluses eitanud, et tal oli J. T. kokkulepe, et J. T. peaks A. Ploomi võlga M. T.

käest tagasi küsima. Seega ei anna kohus hinnangut J. T. 18. mai 2024 episoodis olevale

tegevusele.

43. Kannatanu M. T. ütluste kohaselt kohtus ta veel kord J. T. ja süüdistatava A. Ploomiga

enne jaanipäeva nädal-paar pärast Mammaste tanklas kohtumist Lõunakeskuse Circle K

juures, ta andis seal üle sularaha natuke üle 2000 euro. Ta võttis selle välja ettevõtte kontolt ja

andis Alvarile. J. T. oli lihtsalt juures. Kannatanu ütles A. Ploomile, et järgmise osamaksega

läheb veel aega. Järgmist osamakset ta ei mäleta, mis summas see oli, mis ta ülekandena tegi.

Aga ta maksis selle ära. Ta ei mäletanud, kui palju võlgnevust sel hetkel veel nõuti.

Kohtueelses menetluses antud ütluste meenutamise järgselt märkis kannatanu istungil, et ta

ise oletas, et summa kahekordistus.

44. Süüdistatava A. Ploomi ütluste kohaselt sai ta pärast 10. maid kannatanuga kokku 24. mail

2024 Lõunakeskuse Circle K parklas ja temaga oli jälle tunnistajana kaasas J. T.. M. T. andis

seal A. Ploomile 2100 eurot kätte.

45. XXX OÜ arvelduskonto vaatlusprotokoll kinnitab, et 24. mail 2024 on arvelduskontolt

võetud kl 14.19 pangaautomaadist välja kahel korral 1000 eurot. Seega riimuvad kannatanu ja

süüdistatava A. Ploomi ütlused selles, et kannatanu võttis 24. mail pangaautomaadist välja

raha, mille andis üle süüdistatavale. Kuigi kohtu hinnangul on selline tegevus (kohtumine

parklas võlgnevuse nõudmiseks koos J. T. ja selle üleandmine sularahas) kahtlane viis

seaduslike nõuete üleandmiseks – kannatanu oleks võinud (nagu ta tegi 14. mail 2024) kanda

võlgnevuse üle XXX OÜ-le. Samas ei ületa üleantud summa tema kirjeldatud ettevõtete

võlgnevusi, mistõttu pole kohtu hinnangul võimalik tõendite pinnalt üheselt väita, et A. Ploom

nõudis temalt selle rahasumma väljavõtmist ja üleandmist ilma õigusliku aluseta.

46. Kannatanu on kohtuistungil märkinud, et pärast Circle K-s kohtumist kandis ta J. T. 2500

eurot või rohkem, kuna J. T. nõudis tasumist tema kontole ja ta soovis rahu saada. XXX OÜ

arvelduskonto vaatlusprotokollis kinnitab, et 29. mail 2024 on tehtud ülekanne summas 2500

eurot J. T. arvelduskontole. J. T. ei ole nimetatud asjaolu kohta kohtueelsel ülekuulamisel

ütlusi andnud.

47. Süüdistatav A. Ploom märkis kohtueelses menetluses (25. novembril 2024), et

ülekuulamise seisuga oli M. T. talle võlgu veel 4500 eurot.

48. Seega on tuvastatav, et kannatanu M. T. kandis XXX OÜ arvelduskontolt XXX OÜ

arvelduskontole 14. mail 2024 üle summa 1445,70 eurot, seejärel andis M. T. A. Ploomile

sularahas üle 24. mail 2024 veel 2000 eurot. Kannatanu M. T. andis sularahas 18. mail 2024 J.

T. üle 150 eurot ja 29. mail 2024 kandis XXX OÜ arvelduskontolt J. T. üle 2500 eurot. Kohtu

hinnangul ei ole üheselt võimalik tuvastada, et J. T. üleantud rahad jõudsid A. Ploomini ning

seondusid XXX OÜ ees olnud võlgnevustega, kuigi kannatanu hinnangul oli tegemist

võlgnevuste tasumisega. Asjas kogutud tõendid ei viita üheselt ka sellele, et J. T. tegutsemine

18. mail 2024, mis viis sularaha üleandmiseni ja 29. mail 2024 saadud summade osas, oli

kooskõlastatud A. Ploomiga. A. Ploomi väide oli, et novembris 2024 oli M. T. talle võlgu veel

4500 eurot. Eelnevalt kohtu poolt tuvastatult ei ületanud kannatanu M. T. poolt A. Ploomile

tasutud summad arvete alusel tasumata jäänud summasid.

9 (13)

49. Seega jääb kõrvaldamata kahtlus selle osas, kas A. Ploom nõudis grupis koos J. T.

kannatanult M. T. õigusliku aluseta varalise kasu üleandmist, mistõttu tuleb see kahtlus

tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava A. Ploomi kasuks. A. Ploomi tegevust ei ole

seetõttu võimalik kvalifitseerida KarS § 214 järgi, kuivõrd pole üheselt tuvastatav

tõendikogumi pinnalt, et J. T. ja süüdistatav A. Ploom nõudsid koos kannatanult M. T. 10./14.

mail 2024 varalist kasu, millel polnud õiguslikku alust.

50. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse

või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus (vt RKKKo

3-1-1-88-03, p 9). Väljapressimise koosseis eeldab seega, et varalise kasu üleandmise nõue ei

tugine seaduslikule alusele.

51. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada esitatud tõendite pinnalt, et A. Ploom

nõudis koos J. T. kannatanult M. T. suuremat võlgnevust kui 7445 eurot, mis oli kannatanu

äriühingute võlgnevuseks XXX OÜ ees. J. T. nõudeõiguse õiguspärasus puudutab temale

konkreetselt esitatud süüdistust ja Tartu Maakohus on pidanud põhjendatuks J. T. KarS § 214

lg 2 p 4 järgi süüdi tunnistada.

52. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik süüdistatava A. Ploomi käitumist kvalifitseerida KarS

§ 214 järgi.

A. Ploomi teo kvalifitseerimine KarS § 120 lg 1 järgi

53. KrMS § 268 lg 6 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest

asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane

võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus

kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida

süüdistusaktis ei käsitleta.

54. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (lk 719, 2021) on märgitud KarS § 214

objektiivse koosseisu osas, et varalise kasu üleandmise nõudmine moodustab koosseisuteo

juhul, kui sellega kaasneb mh vägivald. Vägivald võib olla psüühiline kui füüsiline. Esimesel

juhul ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega (§ 120 alt 1 ja 2), teisel juhul

seisneb ähvardamine tervise kahjustamises või kehalises väärkohtlemises (§ 121 lg 1 alt 1 või

lg 2 p 1). On oluline, kuidas kannatanu ähvardust tajub. Ähvardamine on kahju tekitamise

kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt

toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Ei ole oluline, kas ähvardaja

kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt

tõsine ja seda peab tõsiseks ka ähvarduse adressaat.

55. Seega on ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega (KarS § 120 lg 1) üheks

väljapressimise (KarS § 214) objektiivse koosseisu osiseks. Kohtu hinnangul A. Ploomi teo

ümber kvalifitseerimine KarS § 120 lg-ks 1 ei ole kohtumenetluse pooltele üllatuslik ning ei

tekitanud kohtulikul uurimisel vajadust kohtumenetluse pooltele avaldada seisukohta uue

võimaliku kvalifikatsiooni osas. Süüdistusaktist nähtuvalt käsitletakse üheselt ja selgelt

10./14. mai 2024 episoodis ähvardamist tervisekahjustuse tekitamisega seonduvalt. Kaitsja on

kohtuistungil väljendanud, et ähvarduse tegemine on tema hinnangul tõendamata. Seega on ta

avaldanud arvamust KarS § 120 lg 1 kvalifikatsiooni osas.

10 (13)

56. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et J. T. lause näppude maha lõikamise kohta, kui

kannatanu ei asu võlgnevusi tasuma, on kannatanule mõjunud ähvardusena. Kannatanu

kirjeldas kohtus, et tal tekkis hirm suusõnalise ähvarduse ees oma tervise pärast. Võttes

arvesse kogu teopilti, kus A. Ploom võttis kaasa oma tuttava J. T., et võlgnevust minna sisse

nõudma, on ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega objektiivselt tõsine ja seda pidas

tõsiseks ka kannatanu M. T. Süüdistuses nimetatud ähvardus selles osas, et ka kannatanu

lähedased hakkavad kannatama, ühegi tõendiga (isikulised tõendiallikad) kinnitust ei leidnud.

Kohtuistungil M. T. kirjeldas, et „(J. T.) ütleski, et kui maksma ei hakka, siis hakkab näppe

mul maha lõikama või mis ta seal ütles“.

57. Kohus leiab, et kuigi sõnalise ähvarduse ütles kannatanule J. T., tuleb kontrollida kas A.

Ploomi kohalviibimine samas ruumis võib täita ähvardamise kaastäideviimise koosseisu.

58. Kannatanu ütluste kohaselt viibisid koos temaga umbes 10-15 ruutmeetrises kabinetis J. T.

ja A. Ploom. Ruumis oli kontorilaud, diivan ja kapp. J. T. ähvardas teda sõnaliselt, sel ajal A.

Ploom ei öelnud midagi, kuid kuulis kannatanu hinnangul J. T. ähvardust.

59. A. Ploom on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et ta ei kuulnud, et J. T. oleks M. T.

ähvardanud. J. T. eitab ähvarduse tegemist.

60. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et väikses ruumis (suurusega 10-15 ruutmeetrit),

kus viibisid kolm isikut, kellest kahe eesmärgiks oligi kannatanult võlgnevusi sisse nõuda ja

nad asusid kannatanuga sel teemal vestlema, ei kuulnud A. Ploom J. T. sõnu kannatanule, sh

ähvardamist. Kohus leiab, et selles osas on A. Ploomi ja J. T. antud ütlused ebausaldusväärsed

ja ennastõigustavad.

61. Kohus leiab, et J. T. ning A. Ploom olid ähvardamisel tervisekahjustuse tekitamisega

kaastäideviijad. Riigikohtu 20. juuni 2003.a otsuse nr 3-1-1-88-03 punktis 10 on sedastatud, et

kaastäideviimist on Riigikohtu kriminaalkolleegium sisustanud materiaal-objektiivse

teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele

vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks.

(Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle

teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib

(valitseb) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01 - RT III

2001, 8, 91). Kaastäideviimise korral võib ähvardamisena käsitada ka olukorda, kus üks

süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu,

aktiviseerides kannatanus hirmu (RKKKo 3-1-1-23-01, p 8 ja RKKKK 3-1-1-118-12, p 8).

62. Kannatanu M. T. on kohtuistungil kirjeldanud, et tal tekkis hirm J. T. ees, kes tegi

suusõnalise ähvarduse. Kohus leiab, et arvestades teopilti tervikuna – A. Ploom ja J. T. tulid

koos ühiselt ja kooskõlastatult kannatanult A. Ploomi ettevõttele XXX OÜ tasumata

võlgnevusi sisse nõudma, oli nende tegevus ühine. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et A.

Ploom ei öelnud ähvarduse peale mitte midagi. A. Ploom avaldas kohtueelses menetluses

ülekuulamisel, et ta küsis kannatanult, millal ta maksab oma võla tagasi ja A. Ploom soovis

kannatanuga teha kokkulepet, märkides, et „enne ma siit ruumist ei lahku, kui meil on mingi

kokkulepe olemas“. Seega on tuvastatav, et A. Ploom nõudis raha tasumist, J. T. ähvardas

suusõnaliselt tervisekahjustuse tekitamisega, nende tegevus oli ühine ja kooskõlastatud

ähvarduse toimepanemisel.

11 (13)

63. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab ähvardus olema tõsiseltvõetav, mida tuleb omakorda

hinnata selle läbi, kas ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

64. Riigikohus on 06.02.2020. a otsuse nr 1-19-1849 punktis 24 asunud seisukohale, et

asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab

olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema

isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks KarS §-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste

realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse

tõsiselt võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi

öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma

välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne

ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed

tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast

muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka

objektiivses kõrvalseisjas (Vt RKKKo nr 3-1-1-59-11, p-d 9.1. ja 9.2.). Kirjeldatud moel saab

vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida

üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud

ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt.

65. Ka käesolevas kriminaalasjas püstitub küsimus sellest, kas J. T. poolt öeldud ja A. Ploomi

kohalolekuga võimendatud ähvardus tekitaks hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. Kohus on

seisukohal, et olukorras, kus kahe võlanõudja juuresolekul kõlab neist ühe poolt ähvardus, et

juhul kui võlgu olev isik võlga ei tasu, siis lõigatakse tal sõrmed maha, objektiivsele

kõrvalseisjale nii hirmutavalt kui ka veenvalt.

66. Kohus on eelneva pinnal veendunud, et J. T. ja A. Ploom täitsid kaastäideviijatena

ähvarduse objektiivse koosseisu, mis näeb ette ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisel

(KarS § 120 lg 1 alt 2).

67. Subjektiivne koosseis KarS § 120 puhul eeldab vähemalt kaudset tahtlust. KarS § 16 lg 4

kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A. Ploom pidi möönma, et olukorras, kus ta tuleb

koos kolmanda isiku (J. T.) nõudma M. T. võlgnevusi ning J. T. ütleb kannatanule, et kui ta

maksma ei hakka, hakatakse tal sõrmi maha lõikama ja A. Ploom seisab sel hetkel samas

ruumis ja vaikib, tekitab see olukord kannatanus hirmutunde ja ta võib karta ähvarduse

täideviimist. A. Ploom pidi möönma oma teo keelatust ja seega täitis ähvardamise

subjektiivse koosseisu tunnused, võimendades oma kohalolekuga J. T. poolt esitatud

ähvarduse sisu.

68. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab A. Ploom KarS §

120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Karistus

69. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

70. KarS § 120 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

12 (13)

71. Kohus võtab süü hindamisel arvesse teo toimepanemise asjaolusid. 10./14. mail 2025

helistas just A. Ploom kannatanule M. T., et minna tema juurde võlgnevusi tagasi nõudma. A.

Ploom võttis kaasa J. T.. Ähvarduse sõrmede maha lõikamise osas ütles sõnaliselt välja J. T.

kuid A. Ploom võimendas oma kohaloluga kannatanus hirmu, kuna just A. Ploom oli see, kes

läks enda äriühingu võlgnevusi nõudma ja märkis, et ta enne kabinetist ei lahku, kui

kokkulepe tasumiseks on olemas. Kuivõrd A. Ploom otsustas J. T. kaasa võtta, on kohtu

hinnangul selge, et nende teoplaan võlgade nõudmise osas oli ühine. Samuti valitsesid

mõlemad ähvardamise tegu kaastäideviijatena– A. Ploomi oma kohaloluga ja J. T. sõnalise

ähvarduse ütlemisega. Seega oli A. Ploomi panus ähvardamise toimepanemiseks oluline, kuid

võrreldes J. T. teopanusega, viimase süüst väiksem.

72. Kohtuistungil A. Ploom oma tegu ei tunnistanud, leides, et ta läks ainult võlgnevusi

nõudma ning J. T. ähvardust ta ei kuulnud.

73. Karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole A. Ploomil kehtivaid karistusi. Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

74. Seega leiab kohus, et A. Ploomile etteheidetav käitumine annab aluse mõista talle

karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus peab põhjendatuks A.

Ploomi süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 5 kuud

vangistust, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 täielikult tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse

katseaja kohaldamisega.

Menetluskulud

75. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

76. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja

tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 527,04 eurot

ning kohtumenetluses 791,12 eurot, kokku 1318,16 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt

kuulub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral, mille suuruseks on 1,5 kuupalka alammäära, s.o 1329 eurot.

77. Süüdimõistetul A. Ploomil tuleb menetluskulud kogusummas 2647,16 eurot tasuda 30

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

78. Kriminaalasja materjalide juures on üks DVD-R plaat. Kohus jätab eelnimetatud DVD-R

plaadi KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rutt Teeveer

Anne Mandel

Merle Mumm

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik

13 (13)