3-25-4363/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4363

Haldusasi

Menetlusosalised

F.X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 17.10.2025 väljastatud

ehitusloa nr 2512271/14649 tühistamiseks ja õigusvastasuse

tuvastamiseks

Kaebaja – F.X

Eeldatav vastustaja – Saaremaa vald, esindaja Kaire Müür

Kolmas isik – U.G

RESOLUTSIOON

1. Lugeda

F.X

tühistamisnõue

esitatuks

halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg-s 1

sätestatud tähtaega rikkudes ja lõpetada selles

osas menetlus.

2. Tagastada F.X tuvastamisnõue läbivaatamatult.

3. Jätta F.X

esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. Saaremaa Vallavalitsus väljastas 17.10.2025 ehitusloa aadressile Transvaali 15 Kuressaare

elamu ehitamiseks.

2. F.X esitas 12.11.2025 Saaremaa Vallavalitsusele vaide nimetatud ehitusloale.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 23.11.2025 F.X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 17.10.2025

väljastatud ehitusloa nr 2512271/14649 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Koos

kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada ehitusloa nr 2512271/14649

täitmine (ehitustegevuse) kuni käesoleva haldusasja lõpliku lahendamiseni.

4. Saaremaa vald esitas 03.12.2025 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta

taotluse rahuldamata. Kaebus on esitatud halduskohtule tähtaega rikkudes. Vaidlusalune ehitusluba

väljastati 17.10.2025 ning kaebaja esitas vallavalitsusele vaide 12.11.2025. Seega vaie on esitatud

tähtaegselt. Kaebus esitati kohtule alles 23.11.2025 ning võib eeldada, et see on esitatud tähtaega

rikkudes. Kaebaja soovis kasutada vaide esitamise õigust. Vaidele ei olnud lisatud haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 76 lõike 2 punkti 6 kohast kinnitust selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole

jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Üldjuhul vallavalitsus sellisel puhul ei ole vaiet

tagastanud puuduste kõrvaldamiseks, kui vaide ese ja nõue on selgelt tuvastatavad. Antud juhul nii

ka oli. Vaie võeti menetlusse ning kaebuse esitaja kutsuti 19.11.2025 e-kirjaga (kutse saadeti e-

posti aadressile, millelt vaie esitati) vallavalitsusse vaide arutelule 26.11.2025. Kaebaja ei

kinnitanud teate kätte saamist ega aja sobivust, mistõttu vallavalitsus saatis meeldetuletuse.

Kaebaja vastas 25.11.2025 ning kinnitas, et on valmis osalema pakutud kohtumisel 26.11.2025 kell

16.30 Saaremaa Vallavalitsuses, et arutada Transvaali tn 15 kinnistule väljastatud ehitusloa

õiguspärasust. Seetõttu on ka vaie tänaseks lahendamata. Kaebaja e-kirjast saab välja lugeda, et

kaebaja soovib kasutada halduskohtus kaebuse esitamise õigust, mitte vaide lahendamist. HMS

mõistes on vaide esitamine vallavalitsuse haldusaktidele üldjuhul vabatahtlik. Kahte menetlust

samas asjas ei saa korraga olla. Vaide esitamine ja selle lahendamine lükkab kaebuse esitamise

tähtaja edasi. Vallavalitsus võiks vaide tagastada ning kohus peab välja selgitama, kas kaebus

kohtule on esitatud tähtaegselt. Juhul, kui on esitatud kaebetähtaega rikkudes, ei saa kaebust

menetlusse võtta ning sel juhul puudub ka esialgse õiguskaitse lahendamise vajadus. Täna ei ole e-

toimikust nähtav, et kaebuse esitaja oleks esitanud oma vastuse kohtule selle kohta, millal ta

haldusaktist teada sai. Igal juhul on tekkinud olukord, mis tekitab vastuolusid. Vaide lahendamine

on takistatud, kuna kaebuse esitaja ei soovi osaleda vaide arutelul tema ära kuulamiseks,

kohtumenetluse tõttu.

Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega. Ehitamine kaebuse esitaja kinnistu piirist 2,7 m

kaugusele ei takista tema kinnistule päikesevalguse langemist, ei tekita privaatsuse riivet jms,

vaateid naabri hoovi ei avane. Muuhulgas järgib projekteeritud elamu piirkonna arhitektuuri ja

sobib ümbritsevasse keskkonda ning ehitis ei varja kaebuse esitaja kinnistult avanevat vaadet.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (edaspidi ÜP) näeb ette, et maja

minimaalne kaugus naaberkrundi piirist peab üldjuhul olema vähemalt pool hoone piiripoolse osa

kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja vajadusel rakendatakse

tuleohutusalaseid meetmeid või kui detailplaneering ei näe ette teisiti, lähtudes muuhulgas

väljakujunenud hoonestustavadest vaadeldavas piirkonnas. Nimetatud piirang on ÜP-s sätestatud

eelkõige lähtudes avalikust huvist - tuleohutusnõuetest. Tegemist ei ole piiranguga, mis puudutaks

näiteks naabrusõigusi privaatsuse tagamisel. Juhul, kui hoone on lähemal kui 4m, siis tagatakse

tuleohutus tulemüüriga. Tuleohutuskuja on seaduse kohaselt 8 m, mis tuleneb avalikust huvist. Kui

aga lahendatakse hoonete vaheline kaugus tulemüüriga, siis ei ole vaja järgida tuleohutuskuja.

Hoone asukoht on piirile lähemal kui 4 m (mitte elamule), kuid ei riiva avalikku huvi. Samuti ei

piirata kaebaja ehitusõigust. Päästeamet on projekti kooskõlastanud. Seega ei ole tegemist niivõrd

intensiivse rikkumisega, mis võiks kaasa tuua esialgse õiguskaitse kohaldamise või ehitusloa

tühistamise. Vallavalitsus möönab, et selles osas on ehitusluba formaalselt õigusvastane, kuid see

ei anna alust ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Muuhulgas ei ole kaebaja

piisava põhjalikkusega selgitanud, kuidas vaidlusalune ehitusluba riivab tema subjektiivseid õigusi.

Miljööväärtusliku ala nõuete eiramine on avaliku huvi teema, mis ei riku kaebaja subjektiivseid

õigusi. Kaebaja väide, et tehnovarustuse nõuete rikkumine tekitab kaebajale ebamugavust ja

võimalikku kahju ei ole tõendatud. Projekteerija pädevuse väidetav puudumine ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi. Tegemist on avalikes huvides esitatud populaarkaebusega, mitte kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitsega. Vallavalitsuse hinnangul ei olnud EhS-ist tulenevalt vajadust

kaasata ehitusloa menetlusse kaebajat, kuna tema õigusi väljastatava ehitusloaga ei riivata. Samuti

ei kahjustatud tema õigusi haldusmenetluse mõistes. Transvaali tn 15 kinnistule rajatav elamu

asukoht on kaebajale kuuluva XXX kinnistu juurdepääsu kõrval, mitte ei asu tema elamu

läheduses. Isegi juhul, kui kohus leiab, et vallavalitsus on eksinud EhS § 42 lõike 6 ja HMS § 40

lõike 2 vastu, siis nimetatud eksimus ei ole niivõrd intensiivse mõjuga, et see annaks aluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks või haldusakti tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas

kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 46 lg 1 järgi

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti

teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlust ei ole, et

kaebaja vaidlustas tähtaegselt 17.10.2025 väljastatud ehitusloa Saaremaa Vallavalitsuses

vaidemenetluse korras. Saaremaa valla kinnitusel ei ole kaebaja vaiet praeguse ajani lahendatud.

Saaremaa valla kinnitusel kaebaja ei teavitanud, kas kaebaja vaidlustas vaadeldava haldusakti ka

kohtumenetluses. Saaremaa vald soovis eelneva puuduse kõrvaldada vaidemenetluses, mistõttu

võeti kaebaja vaie menetlusse ning kaebaja kutsuti 19.11.2025 e-kirjaga (kutse saadeti e-posti

aadressile) vallavalitsusse vaide arutelule 26.11.2025 (dtl 78). Kohtu hinnangul käitus vald

õiguspäraselt.

Vaatamata eelnevale pöördus kaebaja vaidemenetluse ajal kohtusse. Seega kohaldub HMS § 79 lg

1 p 5 ning ka vaie kuulub tagastamisele. Seadus ei võimalda kahe paralleelse, so vaide- ja

kohtumenetluse, toimumist.

6. Võttes aluseks eelneva, et kaebaja pöördus vaidemenetluse kestel kaebusega kohtusse, ei

kohaldu HKMS § 47 lg 2, vaid HKMS § 46 lg 1. Kuivõrd kaebaja ei toonud välja, et ta sai

vaidlustatud ehitusloast teada hiljem kui 17.10.2025 ning kaebaja pöördus kohtusse 23.11.2025, on

tühistamisnõue esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Kaebaja märkis ka ise

vaides, et: „Vastavalt ehitusloale endale on haldusakti võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul.“

7. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest

mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed

asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada ning mis takistasid kaebuse

õigeaegset esitamist. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada vajadusel kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlus, kaebaja vastavat taotlust ei esitanud.

8. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning

kaebaja tähtaja ennistamise taotlust ei esitanud, kuulub haldusasja menetlus tühistamisnõude osas

lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

9. Kaebaja taotles ka Saaremaa Vallavalitsuse 17.10.2025 väljastatud ehitusloa nr 2512271/14649

õigusvastasuse tuvastamist. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes

juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja esitas kohtule ka tühistamisnõude,

mis on kohane nõue kaebaja õiguste kaitseks. Samas pöördus kaebaja kohtusse ennatlikult,

ootamata ära vaidemenetluse tulemust. Tuvastamisnõudega ei saavutaks kaebaja kaebusega

soovitud eesmärki, milleks on vaidlustatud ehitusloa mõjust vabanemine. Õigusvastasuse

tuvastamisel jääks vaidlustatud ehitusluba kehtima. Kaebaja ei ole ka ise kaebuses märkinud, miks

on vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine eraldiseisvalt vajalik kaebaja õiguste

kaitseks. Arvestades eelnevat tagastab kohus kaebaja Saaremaa Vallavalitsuse 17.10.2025

väljastatud ehitusloa nr 2512271/14649 õigusvastasuse tuvastamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

10. HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb kohtul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise

tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste

kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb

juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või

muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa

kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline

eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks

kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku

õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.

11. Arvestades, et tühistamiskaebus on esitatud kohtule tähtaega rikkudes, millest tulenevalt kuulub

kohtumenetlus lõpetamisele ning asjaolu, et kaebaja loobus ennatlikult vaidemenetlusest, mistõttu

kuulub ka vaidemenetlus lõpetamisele, ei saa kaebaja subjektiivsed õigused kahjustatud vaide- ega

kohtumenetluse ajal. Seega puudub vajadus hinnata, kas kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)