3-25-1548/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

04.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1548

Haldusasi

J.Qi kaebus Tallinna linna vastu seoses toimetulekutoetuse

taotlustega aprilli- ja maikuu kohta 2025. aastal

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – J.Q

Vastustaja – Tallinna linn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, juriidiliste isikute nimed

ja kaebajaga seotud kohtuasjade numbrid tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.01.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aprillikuu taotluse menetlus

1.

20.04.2025 esitas J.Q Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

toimetulekutoetuse taotluse perioodi aprill 2025 eest (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 3

jj) (aprillikuu taotlus).

2.

28.04.2025 kirjaga nr 5-8/653-2 palus vastustaja J.Qil esitada täiendavad dokumendid ja

vastused küsimustele (dtl 126).

3.

29.04.2025 e-kirjas esitas J.Q enda vastused seoses 28.04.2025 kirjas nr 5-8/653-2 esitatud

küsimustele (dtl 132 jj).

4.

15.05.2025 kirjaga nr 5-8/653-4 jättis vastustaja kaebaja 20.04.2025 toimetulekutoetuse

taotluse läbi vaatamata (dtl 140-141).

Maikuu taotluse menetlus

5.

14.05.2025 esitas J.Q perioodi mai 2025 eest Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale toimetulekutoetuse taotluse (dtl 13 jj) (maikuu taotlus).

6.

21.05.2025 kirjaga nr 5-8/843-2 teavitas vastustaja kaebajat vajadusest esitada kirjas

nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele ning ühtlasi vastati kaebaja 14.05.2025

taotlusega esitatud küsimustele (dtl 165).

7.

08.06.2025 e-kirjas (dtl 488) vastas J.Q Tallinna linna 21.05.2025 küsimustele, milles viitab

ühtlasi varasemalt 14.05.2025 edastatud vastustele (dtl 146-150).

8.

25.06.2025 kirjaga nr 5-8/843 jättis vastustaja J.Qi 14.05.2025 toimetulekutoetuse taotluse

läbi vaatamata (dtl 2203).

Kohtumenetlus

9.

26.05.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus J.Qi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

vastu seoses toimetulekutoetuse taotlustega aprill ja mai 2025 kohta.

10.

06.06.2025 määrusega, peale kaebuse käiguta jätmist ja J.Qile antud selgitusi, otsustas

kohus võtta menetlusse kaebuse Tallinna linna kohustamisnõudes J.Qi 20.04.2025

toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamiseks ja toetuse andmise otsustamiseks. Kohus otsustas

samas tagastada kaebuse kohustamisnõudes J.Qi 14.05.2025 toimetulekutoetuse taotluse

läbivaatamiseks ja toetuse andmise otsustamiseks.

11.

13.06.2025 määrusega otsustas kohus (1) jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus seoses

aprillikuu toimetulekutoetuse taotlusega rahuldamata; (2) jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus seoses maikuu toimetulekutoetuse taotlusega läbi vaatamata; (3) jätta kaebus

(tuvastamis- ja kohustamisnõuded) seoses isikuandmete töötlemisega käiguta; (4) tagastada

kaebus Tallinna linna viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kohus hoiatas, et puuduste

kõrvaldamiseks tuleb kaebajal 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest: tasuda kaebuselt

riigilõiv summas 20 eurot; täpsustada kaebuse nõudeid, eesmärki ja esitada kaebusele faktilised

põhjendused vastavalt määruses selgitatule. Kohus selgitas, et kohtu poolt antud tähtaja jooksul

puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus kaebuse osaliselt või täielikult tagastada.

12.

15.06.2025 esitas kaeabaja avalduse täienduse seoses tuvastamis- ja kohustamisnõuete

käiguta jätmisega 13.06.2025 määrusega.

13.

17.06.2025 määrusega otsustas Tallinna Ringkonnakohus tühistada Tallinna Halduskohtu

06.06.2025 määruse resolutsiooni punkti 7 (maikuu taotluse osas kohustamisnõude tagastamine)

ja saata kaebus selles osas samale halduskohtule menetluse jätkamiseks ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 13.06.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 (maikuu taotluse osas esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine) ja saata taotluse samale halduskohtule uueks

läbivaatamiseks. Muus osas jäid 06.06.2025 ja 13.06.2025 määrused jõusse.

14.

28.06.2025 esitas kaebaja uue riigi õigusabi taotluse.

15.

01.07.2025 määrusega otsustas Tallinna Halduskohus muuhulgas:

-

Tagastada kaebus 08.06.2025 esitatud ja 15.06.2025 täiendatud tuvastamis- ja

kohustamisnõuetes seoses isikuandmete töötlemisega (res. p 3).

-

Jätta 15.06.2025 esitatud keelamiskaebus seoses isikuandmete töötlemisega käiguta. Puuduse

kõrvaldamiseks tuli kaebajal 5 päeva jooksul 01.07.2025 määruse resolutsiooni punkti 6

jõustumisest esitada asja juurde täiendavad põhjendused selle kohta, miks on keelamiskaebuse

esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (res. p 4).

2 (11)

-

Jätta 15.06.2025 kahjunõue seoses isikuandmete töötlemisega käiguta. Kaebajal tuli puuduste

kõrvaldamiseks 5 päeva jooksul 01.07.2025 määruse resolutsiooni punkti 6 jõustumisest: tasuda

riigilõiv vastavalt riigilõivu seaduse § 60 lõikele 2 või 3 ning täiendavalt põhjendada oma

väiteid ja esitada tõendid konkreetselt seoses sellega, milline vastustaja toiming seoses andmete

töötlemisega kaebajale majanduslikku ja psühholoogilist kahju ja millisel viisil tekitanud on

(res. p 5).

-

Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata (res. p 6).

16.

28.07.2025 määrusega otsustas Tallinna Ringkonnakohus jätta J.Qi määruskaebuse

01.07.2025 määrusele rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.07.2025 määruse

resolutsiooni punktid 2, 3 ja 6 muutmata. Määrus jõustus 30.09.2025, kui Riigikohus ei võtnud

määruskaebust menetlusse.

17.

06.10.2025 esitase kaebaja uued taotlused, mille osas kohus tegi 07.10.2025 määruse jätta

kaebaja 06.10.2025 esialgse õiguskaitse taotlus ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Ühtlasi

otsustas kohus tagastada 15.06.2025 esitatud keelamiskaebuse ja kahjunõue seoses

isikuandmete töötlemisega. Kohus otsustas jätta kaebaja poolt 07.08.2025 esitatud tõendid asja

juurde võtmata.

18.

13.10.2025 esitas J.Q asja juurde uuesti 06.10.2025 taotlustega identsed taotlused, milles

kohus 04.12.2025 määrusega läbi vaatamata jättis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

19. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna linn on kaebaja toimetulekutoetuse taotlused alusetult

läbi vaatamata jätnud ja linnal tulnuks teha otsus toimetulekutoetuse määramiseks. Kaebaja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

19.1.

Kaebaja on viimase 24 kuu jooksul esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele vähemalt 44

toimetulekutoetuse taotlust, sealhulgas aprilli ja mai 2025. aasta eest. Kõik taotlused on esitatud

kirjalikult digiallkirjastatud konteineritena koos kohustuslike dokumentidega: toetuse

taotlusvormid, eluasemekulude arved ja tõendid, pangakonto väljavõtted,

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) sissetulekute tõendid (STAR andmed, mis on linnaosavalitsusel

endal olemas), töövõimeotsus ja arstitõend, varasematele küsimustele antud vastused.

19.2.

Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et kõik sissetulekud kuluvad eluasemekulude katteks,

puudub raha ravimite ja toidu jaoks ning tal ei ole mitteametlikke sissetulekuid. Uusi küsimusi

ei ole lisandunud ning korduvalt esitatud samasisulised küsimused ei ole sisuliselt põhjendatud.

19.3.

Kaebaja on korduvalt taotlenud, et kogu suhtlus toimuks elektrooniliselt, vastavalt

üldisele haldusmenetluse praktikale ning kohtu ja SKA-süsteemide tavale. Tallinna Kesklinna

Valitsus keeldub aga e-kirja teel vastamast ning kasutab ainult postiteenuseid. Kaebajal on

ravimitest põhjustatud sügav uni, mille tõttu ta ei kuule uksekella ega postitöötajat. Selline

praktika takistab dokumentide kättesaamist ning seab kaebaja ebavõrdsesse ja õiguslikult

kaitsetusse olukorda.

19.4.

Hoolimata dokumentide täielikkusest, ei ole Tallinna Kesklinna Valitsus teinud mitte

ühtegi ametlikku haldusakti (haldusmenetluse seadus (HMS) § 51–55 tähenduses) aprilli ja mai

2025 taotluste kohta. See takistab kaebajal sotsiaaltoetuse, sh Rimi toidukaardi ja muu

esmavajaliku abi saamist. Kaebaja olukord on muutunud kriitiliseks – puudub raha söögi ja

ravimite jaoks, ning elatakse üksnes tuttavate ja heade inimeste toiduannetustest.

3 (11)

19.5.

Kaebaja on SKA otsusega tuvastatud osalise töövõimega (31.03.2025 – 30.03.2026), sh

raskete psüühiliste ja sotsiaalsete piirangutega. Viivitused toetuse määramisel ja jätkuv

ebaselgus on oluliselt süvendanud tervisekahju ja viinud kaebaja kriitilisse eluohtlikku olukorda

19.6.

Antud asjas ei ole Tallinna Kesklinna Valitsus andnud kaebaja toimetulekutoetuse

taotlustele otsust – ei positiivset ega negatiivset. Samuti ei ole kohtul võimalik asja sisuliselt

arutada, kui puudub vaidlustatav haldusakt.

19.7.

Toiduabi andmine on dokumentide põhine – selle määramiseks on vajalik

toimetulekutoetuse haldusotsus, isegi juhul, kui otsus on negatiivne. Haldusorgan on keeldunud

seda otsust tegemast. Selline tegevusetus võtab kaebajalt igasuguse võimaluse sotsiaalabi

saamiseks ja

19.8.

Kaebaja leiab tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lõikest 2, et tegu on

dokumendipõhise menetlusega ning toimetulekutoetus tuleb määrata viie tööpäeva jooksul

pärast kõikide dokumentide esitamist. SKA on kaebaja arvates kinnitanud, et

toimetulekutoetuse taotluste menetlus toimub ainult dokumendipõhiselt STAR-süsteemis.

Kaebaja väitel on tema ja tütre esmavajadused rahuldamata, kuna toetust pole määratud ega

välja makstud.

Vastustaja seisukohad

20. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu kokkuvõtvalt

järgmistel põhjendustel:

20.1.

Vastustaja leidis, et taotlustes esinesid puudused ehk kaebaja ei olnud esitanud kogu

teavet ja dokumente, mis on taotluste menetlemiseks vajalikud. Seetõttu asus vastustaja lähtudes

seadusest tulenevast kohustusest taotluste menetlemiseks vajalikke dokumente ja teavet

koguma. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud teave ja dokumendid ei olnud piisavad, pöördus

vastustaja vajaliku teabe ja dokumentide esitamiseks kirjalikult kaebaja poole vastavalt

20.04.2025 taotluse osas 28.04.2025 kirjaga ja 14.05.2025 taotluse osas 21.05.2025, andes

vajaliku teabe ja dokumentide esitamiseks kaebajale tähtaja.

20.2.

Vastustaja on kaebajale korduvalt ka varasemate taotluste menetlemise käigus

selgitanud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja perekonna majanduslik

toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud asjaolud,

20.3.

Vastustaja leiab, et kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata seadusest tuleneva

kohustuse teha vastustajaga koostööd (HMS § 38 lg 3 ls 1 ja sotisaalseadustiku üldosa seaduse

(SÜS) § 21 lg 1 p 1). Samuti ei ole võimalik väita, et kaebaja on hüvitiste taotlemisel aidanud

igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele nagu SÜS § 5 lõige 2 sätestab.

Kaebaja on esitanud aprillis ja mais 2025 enda ja perekonna kohta teavet valikuliselt, mistõttu ei

olnud võimalik vastustajal kaebaja taotlusi menetleda.

20.4.

Vastustaja leiab, et ei ole kaebaja 20.04.2025 ja 14.05.2025 taotluste menetlemisega

viivitanud, vaid järginud kõiki seadusest tulenevaid tähtaegu. Kaebajal ei ole ka õigusaktidest

tulenevat õigust nõuda taotluste läbivaatamist 24 tunni jooksul määruse tegemisest, sest

taotlused tuleb läbi vaadata toimetulekutoetuse puhul viie tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist.

20.5.

Kaebaja poolt esitatud teave on taotluste esitamisel läbivalt valikuline ning seetõttu on

asjakohatud kaebaja etteheited, et temalt küsitakse pidevalt samu küsimusi, kuna ta ise esitatud

küsimustele asjakohaselt ei vasta ega esita ka nõutud dokumente.

20.6.

Kaebaja tegutseb järjepidevalt ja aktiivselt sotsiaalmeedias nii enda Facebooki kontode,

enda nimelise e-poe kui ka XXX veebilehe kaudu, reklaamides seal erinevaid tooteid, teenuseid,

retsepte, nõusid ning enda poolt välja antud raamatuid. Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja

4 (11)

tegutseb üksnes heategevuslikel eesmärkidel ja nõude ja raamatute müügist mingit tasu ei saa.

Samuti nähtub, et toidukaupu turustatakse ka välismaale. Samuti nähtub kaebaja 24.06.2025

postitusest, et ta viibib ka välismaal (dtl 2269), mis ilmselgelt eeldab selleks rahaliste vahendite

olemasolu. Lisaks ilmneb kaebaja postitustest, et ta kasutab ise ka ilusüste, kuigi enda sõnul tal

rahalisi vahendeid elamiseks ei ole (dtl 2269 jj).

20.7.

Kaebaja viitab küll toimetulekutoetuse mittemääramisega seoses võlgnevuste

tekkimisele, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole võimalik tuvastada.

Ühtegi tõsiselt võetavat eluasemekulude võlgnevusi tõendavat dokumenti kaebaja esitanud ei

ole.

20.8.

Kaebus on sisuliselt põhjendamata ning vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja poolt

kaebeõiguse kuritarvitamisega. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel

01.01.2021-30.04.2021, 01.01.2022-31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023, ja taotlenud

toetust järjepidevalt ka perioodil juuli 2023 kuni juuni 2025 (perioodil märts kuni mai 2024

esitas toetuste taotlusi kaebaja pere- ja leibkonna liige tütar T.S, veebruaris 2024 esitasid

taotlused mõlemad). Seoses vastustaja poolt sotsiaaltoetuste mittemääramisega alates juulist

2023 on kaebaja ka järjepidevalt kohtule selles osas kaebusi esitanud. Seega on kaebaja hästi

kursis sotsiaaltoetuste taotluste menetlemise ning selle tähtaegadega.

20.9.

Toiduabi osas selgitab vastustaja, et Euroopa abifondi toiduabile, mida jagatakse

koostöös Rimiga toidukaartidena, on õigus inimesel, kes on saanud toimetulekutoetust või

sissetulekust sõltuvat konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku

omavalitsuse eelarve vahenditest makstud sotsiaaltoetust sotsiaalministeeriumi poolt määratud

perioodil. Toidukaarti ei taotleta eraldi, vaid see kaasneb eeltoodud toetustega, millede osas on

tehtud otsus toetuse määramise/mittemääramise kohta. Kuivõrd kaebaja aprilli ja mai 2025

taotlused on jäetud läbivaatamata, ei tekkinud tal õigust toiduabile. Toiduabi saamise

kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed. Toiduabi on mõeldud koos käima ennekõike

toimetulekutoetuse, teatud tingimustel sissetulekust sõltuva toetusega ja nende mõlema aluseks

on majandusliku toimetuleku terviklik välja selgitamine ja hindamine.

20.10. Kaebaja on viidanud enda ja tütre tervise probleemidele väidetavalt seoses

toimetulekutoetuse mittemääramise ja kohtuasjadega. Vastustaja hinnangul ei ole tõendatud, et

viidatud probleeme põhjustab just toimetulekutoetuse mittemääramine ja kõnealune kohtuasi,

ega ka kaebajaga seotud halduskohtu menetluses olevad teised toimetulekutoetust puudutavat

asjad (vt p 41), kuna kaebajal on tema sõnul pooleli ka hulgaliselt tsiviilvaidlusi.

Kohtuvaidluste, eelkõige tsiviilasjade algatamine on olnud tema vaba tahe ja toimetulekutoetuse

vaidluste puhul taanduvad probleemid peaasjalikult kaebaja koostöötahte puudumisele, mis on

toonud kaasa negatiivsed otsused kaebaja suhtes. On vähetõenäoline, et perekonna

terviseprobleeme leevendab toimetulekutoetuse maksmine, vaid tervise probleemide korral on

asjakohane pöörduda arstide jm vastava ala spetsialistide poole.

20.11. Ka Tallinna Ringkonnakohus on kaebajaga seotud teises asjas nr y-yy-yyy 06.05.2025

määruse punktis 16 selgitanud, et ekslik on kaebaja seisukoht, et ilma haldusaktita ei ole tal

võimalik oma õigusi kohtus kaitsta. Kui esineb alus jätta taotlus läbi vaatamata, pole võimalik

asja sisuliselt lahendada ja haldusakti anda. Sellisel juhul kontrollib halduskohus

kohustamiskaebuse raames, kas taotlus jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata ning kui tuvastatakse

rikkumine, kohustab halduskohus haldusorganit lahendama taotlus sisuliselt. Seega on kaebaja

õigused tõhusalt kaitstud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5 (11)

21. Vaidluse keskne küsimus on, kas Tallinna linnal oli alus jätta J.Qi 20.04.2025 ja

14.05.2025 toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata või tulnuks vastustajal teha tal

olemasoleva informatsiooni alusel otsus vastav toetus määrata.

Toimetulekutoetuse määramise alused

22. Toimetulekutoetust makstakse SHS alusel. SHS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi

(SHS § 2). Sotsiaalseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust, arvestades sotsiaalseadustikus sätestatud erisus (SÜS § 3 lg 6).

23. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete

eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse

seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul

tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (SHS § 133 lg 1).

Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena

leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed

vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul

või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg-d 1

ja 2).

24. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja

täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade

suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada,

kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga (SHS § 132 lg 3).

25. SHS § 134 lõike 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna linnal on puudu vajalikud

dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada. SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaega ei saa

möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult

nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab SHS § 132 ning

arvestamise korra SHS § 133.

26. Üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 2025. aastal on 200 eurot

kalendrikuus (2025. aasta riigieelarve seadus § 2 lg 6 p 2).

27. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotisaalseadustiku üldosa

seadus (SÜS) § 5 lg 2). Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise

andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on

vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2)

teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest

asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas

täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel

läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle

hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21 lg 1 p 1).

28. Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või

perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetuse maksmisega tagatakse isikule või

perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad

vajadused. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute

muud põhiõigused/.../ (vt ka TlnRnKm 13.12.2023 nr 3-23-2690/11).

6 (11)

29. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et toimetulekutoetuse lahendamiseks tuleb taotlejal

esitada SHS-ga nõutavad andmed. SHS ja SÜS kohustavad taotlejat esitama Tallinna linnale

toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa.

Toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lõiked 3 ja 4, § 133 lõiked 1-5,

6¹- 10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud. Kui

kohalikul omavalitsusel on andmetes kahtlus, on tal (HMS § 6, § 38 lg 3; SÜS § 30 lg 2) õigus

küsida täpsustavaid andmeid, mis on vajalikud tegelike sisstulekute ja kulutuste tuvastamiseks,

ja nende esitamata jätmisel jätta taotlus läbivaatamata (HMS § 15 lg 2).

Kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmine

30. Kui isik jätab koos toimetulekutoetuse taotlusega esitamata nõutud andmed või

dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel

võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata

jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2, SÜS § 3 lg 6).

31. Vastustaja jättis J.Qi taotlused läbi vaatamata, kuna peale vastustaja poolt täpsustavate

küsimuste esitamist J.Qile, ei olnud teave otsuse tegemiseks piisav. Alljärgnevalt analüüsib

kohus, kas vastustaja küsimused seoses kaebaja aprilli- ja maikuu taotlustega on lubatavad ja

asjakohased ning kas J.Qi vastustes antud teave oli piisav, et teha kaebaja taotluste osas otsus

või oli vastustajal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

Taotlustes väljatoodud teave

32. Kaebaja toob 20.04.2025 toimetulekutoetuse taotluses (dtl 3) välja, et kaebaja üürikulu on

800 eurot, elektrikulu 41.47 eurot ning kommunaalide kulu 406.95 eurot. Sissetulekute osas on

märgitud, et need on esitatud kohtuasjas g-gg-ggg ja need on STAR süsteemi kaudu

kättesaadavad. Taotlusele on lisatud elektriarve (dtl 6), kommunaalide arve (dtl 8) ning

pangakonto väljavõte (dtl 11).

33. Kaebaja toob 14.05.2025 toimetulekutoetuse taotluses (dtl 13) välja, et kaebaja üürikulu on

800 eurot, elektrikulu 36.20 eurot ning kommunaalide kulu 399.44 eurot. Sissetulekute osas on

märgitud, et need on on STAR süsteemi kaudu kättesaadavad. Taotlusele on lisatud elektriarve

(dtl 16), kommunaalide arve (dtl 15) ning pangakonto väljavõte (dtl 20). Lisaks on lisatud e-

kiri, milles on punasega välja toodud üüri võlg summas 900 eurot (dtl 25).

Taotlustega seoses esitatud küsimuste asjakohasus

34. Tallinna linn teavitas J.Qi aprillikuu taotlusega seoses 28.04.2025 kirjaga nr 5-8/653-2

vajadusest esitada kirjas nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele (dtl 126-128).

Tallinna linn teavitas J.Qi maikuu taotlusega seoses 21.05.2025 kirjaga nr 5-8/843-2 vajadusest

esitada kirjas nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele.

35. Linna 28.04.2025 ja 21.05.2025 esitatud küsimused on küsimustes nr 1-7 sisus kattuvad,

mistõttu analüüsib kohus küsimuste asjakohasust alljärgnevad koos. Küsimused nr 8-10 esitas

vastustaja üksnes 28.04.2025 kirjas.

36. Kohtu hinnangul ei ole J.Qile adresseeritud küsimused asjakohatud, vaid kantud eesmärgist

selgitada välja J.Qi tegelik majanduslik seis, sh sissetulekud ja väljaminekud (SHS § 132 lg 3)

(dtl 126-128). Esimene küsimus on suunatud selle väljaselgitamisele, millistest vahenditest

toimub J.Qi igapäevane majapidamine. Sealjuures on linn selgitanud, et asjaolud vajavad

selgitamist, kuna kogu teadaolev sissetulek on makstud üürileandjale eluasemekuludeks. J.Qi

sissetulekutes annab seejuures aluse kahelda teave, mis viitab J.Qi viibimisele välismaal (dtl

2269). Teine küsimus on seotud kaebaja lapsele elatise tasumisega. Kuna nimetatu kohta

tõendeid taotlusele ei lisatud, on küsimus asjakohane sissetulekute ja tegeliku majandusliku

seisu tuvastamise seisukohast. Kolmas, seitsmes ja üheksas küsimus puudutab asjakohaselt

kaebaja võimalikke sissetulekuid, mille osas on linn selgitanud ka konkreetete viidetega,

7 (11)

millised tegevused tekitavad küsimuse esitatud sissetulekute tegelikkuses. Neljas ja viies

küsimus keskenduvad J.Qi eluasemekuludele. Kuna tegemist on kulutustega, mida toetuste

määramisel arvestada tuleb (SHS § 131 lg 2) on põhjendatud kahtluse korral nende kulutuste

tegelikkuses kohalikul omavalitsusel õigus küsida täpsustavaid küsimusi. Vastustaja on

küsimuses viidanud konkreetsele faktilistele asjaoludele (äriühingud ja omandisuhted), mis

kinnitavad põhjendatud vajadust asjaolude selgitamiseks. Kuues küsimus palub selgitada J.Qi

võlgnevustega seonduvat asjakohaselt, kuna hinnata tuleb kaebaja sissetulekuid ja

väljaminekuid ja isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul

(SÜS § 5 lg 1). Võlgnevuste võimalik tasumine aitab hinnata ka seda, kas kaebajal tegelikkuses

on sissetulekuid. Lisaks arvestatakse täitemenetluses tasutud summasid toimetulekutoetuse

toetuse määramisel (SHS § 132 lg 3) ja see iseloomustab inimese võimalikku majanduslikku

raskust (määrus nr 26 § 14 lg 2). Kaheksas küsimus on otseselt seotud kaebaja sissetulekute

reaalse tuvastamisega, kuna ka kolmandatelt isikutelt pidevalt laekuvad summad tuleb arvesse

võtta tegeliku majandusliku seisu hindamisel. Kümnes küsimus on suunatud kaebaja

abivajaduse selgitamisele seoses ravimikulude hüvitamisega, millega kohalik omavalitsus täidab

nõuetekohaselt talle pandud uurimis- ja selgitamiskohustust (HMS §-d 6 ja 36).

37. Tallinna linn on mõlemas kirjas juhtinud kooskõlas HMS § 38 lõikega 3 J.Qi tähelepanu

sellele, et kui kirjas nimetatud tähtaja jooksul asjakohaseid dokumente ja teavet ei esitata, võib

sotsiaalhoolekande osakond jätta taotluse läbi vaatamata (dtl 128 ja 167).

Kaebaja vastused küsimustele

38. Kaebaja 29.04.2025 vastuseid linna küsimustele ei saa pidada ammendavaks viisil, mis

kõrvaldaks kahtluse kaebaja tegelike sissetulekute ja väljaminekute suurusest (dtl 135-139).

38.1.

Kaebaja selgitused esimese küsimuse osas, et talle ei jää alles ainsastki rahalist vahendit

peale üüri tasumise, ei ole eluliselt usutav. Vastustaja märgib kohaselt, et ei ole selge ega

tõendatud, kes J.Qi igapäevaselt abistavad. Küll aga on kahtlus, et kaebaja pakub

sotsiaalmeedia kaudu tooteid, mille eest saab maksta PayPal makseplatvormi kaudu (dtl 2272).

PayPal konto väljavõtet ei ole J.Q ei linnale ega ka kohtule esitanud.

38.2.

Kaebaja selgitused teisele küsimusele on üldised ega selgita tegelikku elatise saamise

võimalikkust. Olukorras, kus kaebaja majanduslik seis oleks sedavõrd raske nagu kaebaja

esimesele küsimusele vastates väidab, ei ole eluliselt usutav, et inimene jätab kasutamata

võimaluse talle seaduse kohaselt ettenähtud elatise saamiseks. Vastustaja on asjakohaselt

viidanud (dtl 2253), et ühtlasi puudub teave, kas elatist aitab tasuda tütre isapoolne vanaema

nagu varasemalt või veel keegi kolmas.

38.3.

J.Qi vastused kolmandale, seitsmendale ja sisuliselt ka üheksandale küsimusele seoses

sissetulekute puudumisega ei haaku eluliselt vastustaja kahtlustega, et J.Q tegeleb tegelikkuses

suhkruvabade toodete ja kokaraamatute müügiga. Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja tegutseb

üksnes heategevuslikel eesmärkidel ning toodete, teenuste ja raamatute müügist mingit tasu ei

saa (vt ka TlnRnKm 06.03.2024 nr f-ff-fff/9, p 16), kusjuures seda pikaajaliselt ja olukorras, kus

kaebaja majanduslik seis on sedavõrd raske nagu kaebaja läbivalt välja toob. Samuti ei ole

eluliselt usutav see, et kui kaebaja väidab, et tema nime kasutatakse võõrastel kontodel

aktiivseks müügitegevuseks, on kaebaja seejuures passiivne ega püüa seda mingilgi viisil

takistada. Sealjuures nähtub esitatud väljavõtetest, et J.Qi nimega seotud kontod on omavahel

seotud (vt nt dtl 846). Seda kõike olukorras, kus ka käesolevas haldusasjas nähtub, et

andmekaitsega seotud küsimused on kaebaja jaoks väga olulised. Omavastutuse põhimõttega

(SÜS § 5) vastuolus on see, kui isik on majanduslikus raskes olukorras, aga tegeleb järjepidevalt

reklaamiga, mis väidetavalt mitte mingit tulemust kaebajale majanduslikus mõttes andnud ei

ole. Asjaolu, et kaebaja on töövõimetu ja saab vastavat toetust, ei ole tõend, mis lükkaks ümber

vastustaja põhjendatud kahtlused kaebaja esitatud andmetes seoses sisstulekute puudumisega.

8 (11)

38.4.

Kaebaja vastused neljandale ja viiendale küsimusele seoses üürikuludega ei ole samuti

ammendavad. Praegusel juhul on kaebaja eluasemekulud üüri näol 800 eurot. See on

märkimisväärne kulu, mida kaebajal oleks võimalik eluaseme vahetamise või kokkuleppel

väiksema üüri tasumisega vähendada (SHS § 134 lg 4 p 8). Eluliselt usutavaks ei saa pidada

seda, et majanduslikult äärmiselt raskes seisundis inimene tasub sellises suuruses üürimakseid

astumata samme selle vähendamiseks. Kaebaja väited sellest, et omanik ei saa digiallkirja

puudumise tõttu kinnitada üürivõlgnevusi, ei ole tõendatud. Seejuures viitab vastustaja kohaselt,

et korteriomanik on korteriühistu juhatuse liige ja ka kohtule nähtub, et Äriregistris on M.N

digiallkirjaga kinnitanud korteriühistu majandusaasta aruande viimati 27.03.2025 (dtl 2254).

38.5.

Kuuenda küsimuse osas seoses võlgnevustega ei ole J.Q tõendeid esitanud. J.Q on

esitanud omapoolsed küsimused, mis ei anna toimetulekutaotluse lahendamiseks asjakohast

teavet.

38.6.

Kaheksandale küsimusele on J.Q vastanud, kuid ei ole esitatud konkretiseeritud teavet,

mis võimaldaks veenduda, et kaebajal ei ole võimalik igapäevaeluga minimaalsel tasemel toime

tulla.

39. Kaebaja vastused 21.05.2025 küsimustele on kaebaja esitanud 08.06.2025 e-kirjas (dtl 488,

milles viitab ühtlasi varasemalt 14.05.2025 edastatud vastustele (dtl 146-150). Vastused

kattuvad sisus aprillikuu taotlusele esitatud vastusega, mida kohus eelnevalt analüüsis ega anna

seega teavet kaebaja tegelike sissetulekute ja väljaminekute kohta.

40. Kaebaja on kohtumenetluses koos taotlustega esitanud hulgaliselt tõendeid (dtl 191) seoses

J.Qi enda tervise, teiste kohtumenetluste ja Tallinna linna halduspraktikaga (08.06.2025 - dtl

191 jj; 15.06.2025 - dtl 1339 jj). Kaebuse eset arvestades ei tõenda need, et J.Q on esitanud

linnale kõik vajalikud tõendid otsuse tegemiseks toimetulekutoetuse taotluse menetlemiseks.

41. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale 28.04.2025 ja 21.05.2025 esitatud küsimused olid

asjakohased ja lubatavad, kuna vastustajal esines põhjendatud kahtlus esitatud andmete

täielikkuses ja õigsuses. Eeltoodust tulenevalt puudus linnas kohustus kaebaja suhtes otsus teha

ja linnal oli õigus jätta taotlus läbi vaatamata, sest kaebaja tegelike sissetulekute ja

väljaminekute osas ei ole kaebaja esitanud piisavalt teavet. Seega on linna kohaselt leidnud, et

kaebaja haldusmenetluses esitatud selgituste ja tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada,

kuidas toimus kaebaja pere igapäevane majandamine ja milline oli tegelikult kaebaja pere

majanduslik olukord. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks

avalikuks huviks, et toetust makstakse üksnes neile, kellel on selle saamiseks vajadus ja

õiguspärane alus. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või

andmeid varjates) tekitatud (vt nt TlnRnKm 11.12.2023 nr h-hh-hhhh, p 22).

Dokumentide edastamine

42. Kaebaja seisukoht on, et vastustaja hoidub kaebajale küsimuste ja materjalide e-kirjadega

saatmisest (dtl 190). Seejuures on J.Q taotlustes ka märkinud (dtl 3 ja 13), et on nõus, et teda

teavitatakse otsusest e-kirjaga. Kättetoimetamiseks sobiva viisi otsustab haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5). Kui inimene on aga e-kirjaga dokumentide saamise soovi

selgelt väljendanud, tuleb ka e-postile kirja edastamise kohustus menetluse efektiivse

läbiviimise põhimõttest (HMS § 4 lg 2, § 5 lg 2). Tallinna linnal on väga väikese

halduskoormusega võimalik inimestele lisaks postiga saatmisele kirjad edastada ka e-postile.

Haldusakti kättetoimetamise raskustega seotud riski (HMS § 27) on võimalik maandada

haldusakti täiendavalt posti teel saatmise kaudu.

43. Õige on kaebaja väide, et vastustaja ei ole kaebajale e-kirja teel küsimustega kirju algselt

edastanud. J.Q kaebaja menetluses siiski kirjad kätte saanud ja saanud võimaluse ka vastused

edastada. Esitatud asjaoludest ei nähtu kohtu hinnangul, et vastustaja hoiduks teadlikult ja

viivitades J.Qiga suhtlemast või tema abivajaduse hindamisest. Kuigi e-kirja teel küsimuste

9 (11)

edastamine võinuks menetlust kiirendada, ei nähtu, et see mõjutanuks J.Qi taotluste menetlemist

sisuliselt (HMS § 58). Kokkuvõttes on kaebajale antud võimalus omalt poolt vastustaja

küsimustele vastata ning kaebaja on seda ka teinud (HMS § 40), kusjuures vastustaja ei teinud

otsustusi taotluste läbivaatamata jätmiseks enne kaebaja vastuste laekumisi.

Läbi vaatamata jätmise otsustamine keeldumise asemel

44. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tegema asjas lõppotsuse mitte jätma taotlust läbi

vaatamata, sest kaebaja õigused ei ole seeläbi piisavalt kaitstud. Vastustaja pidanuks tegema

otsuse kaebaja taotluse ja STAR andmete alusel, kuna tegemist on dokumendipõhise

menetlusega (dtl 189-190).

45. Kohus märgib esmalt, vastustajal puudub kohustus anda kaebajale korduvalt võimalusi

puuduste kõrvaldamiseks seoses kaebaja taotlusega. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja on

jätnud valdavale osale esitatud küsimustest sisuliselt vastamata ja nõutavad dokumendid

esitamata, on HMS § 15 lõike 2 eeldused täidetud.

46. Toimetulekutoetuse andmise keeldumise aluseks saab olla see, kui kaebaja majanduslik

olukord ammendavalt esitatud andmete alusel ei vasta SHS § 133 lõike 1 nõuetele. Kui kaebaja

ei ole kõiki enda sissetulekut kirjeldavaid andmeid esitanud, ei saa vastustaja selle eelduse

täidetust kontrollida ning põhjendatud on taotluse läbivaatamata jätmine HMS § 15 lõike 2

alusel. Toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses

toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks

tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike

tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja

§ 24 lg 1). Isik ei saa alles kohtumenetluses asuda tõendama, et ta vastab toimetulekutoetuse

saamise tingimustele, vaid tal tuleb KOV-le esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos

vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg

1 p 1 ja § 24 lg 1) (TlnRnKm 03.10.2024, 3-24-2437/18, p 14).

47. Kuna SHS ei näe üksikasjalikult ette, kuidas abivajadust hinnatakse, siis on haldusorganil

õigus määrata menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse

alusel (vt HMS § 5 lg-d 1 ja 2). Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et tegemist on

dokumendipõhise menetlusega, kus vastustaja peab tegema lõppotsuse üksnes olemasolevate

andmete alusel. SÜS § 30 lõikest 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise

aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust. /…/. Taotleja pere majandusliku seisundi

kindlakstegemine on toimetulekutoetuse maksmise vältimatuks eelduseks. Kuivõrd riigi

vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks avalikuks huviks, et toetust makstakse

üksnes neile, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk

ei ole toetada elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab

olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud (TlnRnKo 11.09.2024 nr f-ff-

fff/46, p 14).

48. Kui Tallinna linn on nõuetekohaselt andnud J.Qile võimaluse oma sissetulekute- ja

kulutusega seotud asjaolusid selgitada ning inimene ei esita seejuures täielikke vastuseid

toimides vastuolus SÜS § 21 lõikega 1, on lubatav on taotluse läbi vaatamata jätmine.

Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslik

49. Vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja aprilli- ja maikuu toimetulekutoetuse taotlused läbi

vaatamata. Kohustamisnõue ei kuulu rahuldamisele ja kaebus jääb rahuldamata.

50. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda

kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS

§ 108 lg 1, § 109 lg 1).

10 (11)

51. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed, äriühingute nimed ja

kaebajaga seotud kohtuasjade numbrid tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata

kohtulahendi avalikustamist teistsuguses mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus

lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

11 (11)