2-25-115059/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Kohtujurist Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-115059 Tsiviilasi OÜ LiveOn Paevalille hagi A. V. ja Y. K. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ LiveOn Paevalille (registrikood 16345534) lepinguline esindaja: MARGE ARON (e-post: XXX) Kostja: A. V. (isikukood XXX) Y. K. (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ LiveOn Paevalille hagi A. V.´i ja Y. K.i vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Kostjatel ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. 4. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ LiveOn Paevalille hagi A. V. ja Y. K. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjaid hagile vastama kirjalikult vastama hagimaterjalide kättesaamisest. 2. Harju Maakohus jättis 07.11.2025 määrusega rahuldamata hageja taotluse toimetada menetlusdokumendid kostjatele kätte Ametlike Teadaannete kaudu ja andis 15 päeva aega

1

teatada kostja elukoha andmed, kuivõrd Harju Maakohtule teadaolevalt võivad kostjad elada kolmandas riigis.

3. Kohus selgitas järgmist. Rahvastikuregistri andmete järgi puuduvad kostja I A. V.i elukoha andmed, samuti puuduvad elamisload, isiku andmed on antud arhiivi ning maksekäsu kiirmenetluses on kohus tuvastanud, et A. V.i aadress XXX, on kehtetu. XXX kinnitati 14.07.2025, et võlgnik ei ela nende juures aadressil XXX. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on isik XXX päritoluga, omab XXX passi, sünnikoht XXX. Rahvastikuregistri andmete kohaselt puuduvad kostja II Y. K. elukoha andmed, puuduvad elamisload, isiku andmed on antud arhiivi ning maksekäsu kiirmenetluses on tuvastanud, et aadress XXX, on kehtetu. XXX omaniku esindaja kinnitas 22.08.2025, et antud korrusel ei ole korterid, on ainult firmad ja Y. K.i ei tunne. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on isik XXX päritoluga, omab XXX passi, sünnikoht XXX. Kohus tegi kostjate osas päringu Politseija Piirivalveametisse, mille 03.11.2025 vastuse kohaselt Politseija Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isikute praeguse asukoha kohta. 4. Seega ei ela kohtul andmetel kostjad Eestis (või mõnes Euroopa Liidu riigis) ning hinnates isikute kohta kohtule kättesaadavad teavet, võivad isikud asuda kolmandas riigis, ennekõike sünniriigis XXX.

5. Kohus selgitas, et Ukrainasse kohtudokumentide kättetoimetamist reguleerib „Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades“. Vastavalt eelnimetatud õigusabi lepingu artikkel 2 p 1 annavad lepingupoolte justiitsasutused vastastikku õigusabi tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Lepingu art 4 alusel suhtlevad lepingu poolt asutused õigusabi andmisel üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Eesti Vabariigi Prokuratuuri ning Ukraina Justiitsministeeriumi ja Peaprokuratuuri kaudu. Artikkel 5 järgi koostatakse palved õigusabi andmise kohta järelepärimise esitanud lepingupoole keeles või vene keeles. Artikkel 9 p 1 tulenevalt annab järelepärimise saanud asutus dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätte antavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Juhul, kui dokumendid ei ole koostatud järelepärimise saanud lepingupoole keeles või ei ole varustatud tõlkega, antakse need üle saajale, kui ta on nõus need vabatahtlikult vastu võtma. Sama artikkel punkti 2 I lause kohaselt peab kätteandmise palves olema ära näidatud saaja täpne aadress. 6. Eeltoodu alusel pidi hageja teatama kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest kuidas toimetada kätte menetlusdokumendi kostjale. Kohus selgitas täiendavalt, et kui hageja soovib kostjatele hagimaterjalide kättetoimetamist Ukraina justiitsasutuste kaudu (õigusabilepingu art 2 p 1, art 4, art 5, art 9 p 1, p 2 järgi), tuleb kohtule esitada hagiavalduse, lisade, menetlusse võtmise määruse tõlked ukraina või vene keeles ning kostjate täpne aadress.

7. Hageja ei ole määrust vaidlustanud ega ole vastavaid kontaktandmeid esitanud.

8. TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, samuti kohtukutse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid

9. TsMS § 423 lõike 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele

2

pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi.

10. Tuginedes eelpool toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostjatele ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid kostjatele menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

11. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

12. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata.

13. Kostjad ei ole osalenud menetluses, talle ei ole dokumente kätte toimetatud, seega ei ole tal tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik

3