2-25-10307/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10307

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXX)

Usaldusisik Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Jätta X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Vabastada Svetlana Pilden X usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 594 eurot, millele lisandub käibemaks

142 eurot 56 senti, s.o kokku 736 eurot 56 senti.

5. Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu 594 euro ja sellele lisanduva 142 euro 56

sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta. Tasu kanda Business Law Firm

OÜ-le (konto nr EE481010220061434016), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

6. Tühistada Harju Maakohtu 29.07.2025. a määrusega kohaldatud X vara suhtes

läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teatama sellest pärast

käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

7. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 5

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada

võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. X esitas 30.06.2025 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palub välja

kuulutada pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avalduse kohaselt

võlgnik ei tööta. Viimane töösuhe lõppes 02.12.2024 (AS Selver). Avaldaja majanduslikud

probleemid algasid 2005 tervislikel põhjustel. Avaldajal tuvastati osaline töövõimetus.

Avaldajal on kolm alaealist last. Ta ei saanud oma sissetulekuga hakkama. Igapäevaseks

toimetulekuks võttis ta laenu ja seejärel refinantseeris seda. Laenu saada oli lihtne, kuigi

sissetulekud oli väikesed. Esto AS kaudu sai võlgnik krediidikonto, et hakkama saada.

Võlgniku igakuiste sissetulekute suurus on 1467,09 eurot (osalise töövõime toetus, tütre

töövõimetoetus, lastetoetus ja üksikvanema toetus). Võlgniku igakuised väljaminekud on

1400 eurot. Võlgniku kohustused kokku on 11 557,04 eurot.

2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 29.07.2025 määrusega menetlusse, nimetas avaldaja

usaldusisikuks Svetlana Pildeni (usaldusisik) ja peatas avaldaja vara suhtes toimuva

sundtäitmise.

3. Usaldusisik esitas aruande 23.10.2025. Usaldusisiku hinnangul esineb alus kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Maksejõuetusmenetluse algatamise ajaks ei ole

võlgniku nimel kinnisasju. Perioodil 17.07.2018 – 08.10.2019 kuulus võlgnikule ühiselt

teistega kinnisasi asukohaga XXX. Võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Opel Vectra

(reg.märgiga XXX), registrikanne on peatatud 01.10.2014 ja võlgniku sõnul on sõiduk

utiliseeritud. Perioodil 30.06.2024 – 30.12.2024 kuulus võlgnikule sõiduk Audi A4 (reg.märk

XXX, ligikaudne väärtus 1000 – 6000 eurot). Võlgniku sõnul ei ole ta tegelikult sõidukit

omandanud ja aitas vaid oma tuttavaid, kuid arvestades, et sõiduki kasutajatena on märgitud

mh võlgniku poeg Y, siis ei ole võlgniku selgitus usutav. Võlgnik on teatanud, et kasutab

Paysera kontot ja samuti oma laste kontosid, kuid konto väljavõtteid võlgnik usaldusisikule

vaatamata korduvatele päringutele ei esitanud. Võlgnikul on kolm võlausaldajat, kohustuste

kogumaht ca 18 382,20 eurot. Pärast võlgniku kontoväljavõtete ja varalise seisundi muutuste

analüüsimist palus usaldusisik võlgnikul täiendavalt selgitada vara võõrandamise ja laenude

kasutamise sihtotstarvet. Võlgnik on osaliselt vastanud, kuid viimases telefonivestluses

teatas, et ta ei suuda rohkem vastata ega selgitusi anda. Ajavahemikus 2024–2025 kajastuvad

kontoväljavõtetes arvukad maksed kasiinole (Zimpler AB), mille kohta võlgnik teatas, et ei

mäleta selliseid kulutusi. Samuti on küsitavaks jäänud ülekanded Enebale ja välismaa

eraisikutele (2025 on võlgnik kandnud AKle märkimisväärseid, summasid, samuti MTle,

MB’ile, LEle, Binance.com-ile, LDle (nimetatud isikule on kantud ka IPF Digital OÜ-lt

saadud 750 eurot) ja FGle. Võlgnik nimetatud ülekannete kohta selgitusi jagama ei soostunud.

Võlgnik kulutab erinevatele online mängudele kuus ligikaudu 100 eurot Lisanduvad veel

kasiinopanused. Ainuüksi 2025 on sellisteks kulutusteks tehtud makseid vähemalt 4500 eurot.

Lisaks jättis võlgnik vastamata küsimusele oma tööotsimise ja tööhõive kohta, kuigi

usaldusisik selgitas korduvalt, et kohustusest vabastamise menetluses on võlgniku esmaseks

kohustuseks töötada ja täita oma rahalisi kohustusi võimalikult suures ulatuses. Asjaolu, et

võlgnik ei ole andnud usaldusisiku päringutele täielikke ja ausaid vastuseid, võib anda aluse

jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata FiMS § 45 lg 5 alusel. Usaldusisik ei pea

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegusid.

4. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 17.11.2025. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et ta

ei tööta tervislikel põhjustel (oli saanud 2024 oktoobris puukborrelioosi). Tööandja vormistas

töölt lahkumise töötaja soovil, kuigi see ei olnud õige. Võlgnik on 80% ulatuses töövõimetu.

Võlgnik vastas usaldusisiku küsimustele osaliselt. Seoses välisriigi kontodele tehtud

maksetega väitis võlgnik, et sattus pettuse ohvriks. Samas väitis, et tal ei ole säilinud

vestlused petturitega, kellega ta olevat suhelnud Instagramis. Politseile avaldust teinud ei ole.

Seoses Binance kontoga andis võlgnik vastuolulisi selgitusi (oli selle teinud ajutiselt seni,

kuni on kohtumenetlus. Hiljem väitis, et ta pole sellist kontot teinud). Eitas endal Revoluti

konto olemasolu. Laste kontode väljavõtteid keeldus esmalt esitamast, kuigi usaldusisik

selgitas välja, et võlgnik kasutab laste kontosid arveldamiseks. Ärakuulamise käigus siiski

soostus esitama kontode täielikud väljavõtted. Kohus määras selleks tähtaja kuni 01.12.2025.

Võlgnik ei esitanud kontode täielikke väljavõtteid kohtu määratud aja jooksul ei

usaldusisikule ega kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FiMS § 18 lg-s 2

sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse,

jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel

juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

7. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada

või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse

algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FiMS § 45 lg 3

p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda,

kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis

õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas

esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 2 p

4 alusel rahuldamata.

7.1.

FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi

võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti

raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise

võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on

valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei

saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele.

7.1.1. Kohus on tuvastanud, et avaldaja on tahtlikult ja raske hooletuse tõttu rikkunud oma

menetluslikke kohustusi maksejõuetusavalduse menetlemisel, jättes täitmata koostöö ja

menetlusest osavõtu kohustuse (FiMS § 45 lg 3 p 5). Võlgnik ei ole esitanud kohtule ega

usaldusisikule enda kasutatavate kontode täielikke väljavõtteid ja seda vaatamata võlgnikule

antud täiendava tähtaja jooksul. Võlgnik ei ole andnud usutavaid selgitusi enda kulutuste

kohta. Ajavahemikus 2024–2025 kajastuvad kontoväljavõtetes arvukad maksed kasiinole

(Zimpler AB), mille kohta võlgnik teatas, et ei mäleta selliseid kulutusi. Samuti on küsitavaks

jäänud ülekanded Enebale ja välismaa eraisikutele (2025 on võlgnik kandnud AKle

märkimisväärseid, summasid, samuti MTle, MB’ile, LEle, Binance.com-ile, LDle (nimetatud

isikule on kantud ka IPF Digital OÜ-lt saadud 750 eurot) ja FGle. Võlgnik kulutab erinevatele

online mängudele kuus ligikaudu 100 eurot. Lisanduvad veel kasiinopanused. Ainuüksi 2025

on sellisteks kulutusteks tehtud makseid vähemalt 4500 eurot. Võlgniku selgitused pettuse

ohvriks langemise kohta ei ole tõenditega kinnitust leidnud. Eeltoodust järeldub, et võlgnik on

raisanud oma vara. Võlgnik ei ole raha kulutamist muul viisil arusaadavalt selgitanud. Samuti

on võlgnik jätnud esitamata enda poolt kasutatavate kontode väljavõtted. Kuna võlgnik ei ole

esitanud enda poolt kasutatavate kontode täielikke väljavõtteid, siis on kohtul kahtlus, et

võlgnik võib olla varjanud ka enda tegelikke sissetulekuid.

7.1.2. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus pole mõeldud sellisele ebaausale

võlgnikule, kes varjab enda tegelikke sissetulekuid, raiskab vara, vältides nii menetluskulude

kui võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena ei saa avaldajal

olla õigustatud ootust lihtsalt kohustustest vabaneda. Kokkuvõttes kohus leiab, et avaldaja on

rikkunud põhjendamatult menetlusest osavõtu ja usaldusisikuga koostöö tegemise kohustust.

Eelkirjeldatud avaldaja käitumisest maksejõuetusavalduse menetluses puudub kohtul

veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et

tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele.

Kohtu arvates on avaldaja eesmärk lihtsas korras kohustustest vabaneda.

8. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse kohaselt enda pankroti väljakuulutamist koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa praegu otsustada pankroti

väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt

(FiMS § 18 lg 2 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb

avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.

9. Kohus peatas 29.07.2025 määrusega avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise.

Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva

sundtäitmise peatamine. Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist

teatada peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlust lõpetavas määruses. TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta

avaldaja kanda.

11. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu riigi vahenditest

väljamõistmise korral 736,56 eurot (käibemaksugaa).

11.1.

FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse §

18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus

tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3.

Usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid

teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule

hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga ning esitanud päringuid võlgniku sissetuleku

väljaselgitamiseks). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9

tundi. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 9

tundi on vajalik ja põhjendatud.

11.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

(Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on Business Law Firm OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101793410). Seega tuleb

tasu määrata kindlaks koos käibemaksuga

11.5.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 9 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (594 eurot, s.o 9 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub

hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik