2-25-1771/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1771

Kohtuasi

M. L. ja S. L. hagi J. L. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

M. L. (isikukood XXX) ja S. L. (isikukood

XXX), seaduslik esindaja J. L. (isikukood

XXX), lepinguline esindaja S. P.-L.

Kostja:

J. L. (isikukood XXX), lepinguline

esindaja S. S.

Asja läbivaatamine

03.12.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M. L., S. L. ja J. L. 3. detsembril 2025 sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. J. L. kohustub tasuma M. L.le ja S. L.le elatisevõlana 3193 eurot ja 68 senti J. L.

pangakontole nr EEXXX hiljemalt 15.12.2025.

1.2. J. L. tasub M. L.le elatist alates 12. oktoobrist 2025 kuni M. L. täisealiseks saamiseni

(s.o kuni XXX) summas 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest

vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4

hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval J. L. pangakontole nr EEXXX. Juhul, kui muutub

lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka makstavast

elatissummast lahutatav summa.

1.3. J. L. tasub S. L.le elatist alates 12. oktoobrist 2025 kuni S. L. täisealiseks saamiseni

(s.o kuni XXX summas 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest

vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)) x 0,85 (PKS § 101 lg-st 7 tulenev

elatise vähendus 15% juhul, kui elatist tasutakse sama pere mitmele lapsele), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg-tele 3 ja 4 hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval J. L. pangakontole nr EEXXX.

2-25-16403

Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka

makstavast elatissummast lahutatav summa.

1.4. Alates 12. oktoobrist sissenõutavaks muutunud elatise summad kohustub J. L. tasuma

koos detsembrikuu elatisega, mis on mõlema lapse peale kokku 1868,07 eurot.

1.5. Kui üks lastest kolib teise vanema juurde, siis ei ole vanemad kohustatud elatist

tasuma. Kui mõlemad lapsed kolivad teise vanema juurde, siis on elatist kohustatud

tasuma vanem, kelle juures lapsed ei ela.

1.6. Seadusjärgset elatist ületavad lapsele tehtud kulutused kannab vanem, kelle juures

laps elab.

1.7. Vanemad on kokku leppinud, et peretoetus laekub vanemale, kelle juures laps elab.

Vanem, kelle juures laps elab, esitab taotluse peretoetuse enda arveldusarvele

kandmiseks.

1.8. Kompromissi kinnitamisele eelneva perioodi eest ei ole vanematel teineteisele elatise

ega peretoetuse nõudeid, mida ei ole kompromissis nimetatud.

1.9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.10.

Pooled paluvad kohtul lühendada edasikaebetähtaega 3 tööpäevale alates

määruse kättetoimetamisest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-1771 seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt

kindlaks määramata.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

M. L. ja S. L. esitasid 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi J. L. vastu elatise väljamõistmiseks.

Kohus kuulas 3. detsembril 2025 pooled ühiselt ära. Pooled avaldasid soovi lõpetada menetlus

kompromissiga ning esitasid kompromissi tingimused protokolli kandmiseks. Pooled palusid

lühendada edasikaebamise tähtaega kolmele tööpäevale määruse kättesaamisest ning

otsustasid jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

2(3)

2-25-16403

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib

kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles

öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse

lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb

menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik ja

kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled palusid

istungil edasikaebamise tähtaega lühendada kolmele tööpäevale, mistõttu määrab kohus

edasikaebamise tähtajaks kolm tööpäeva alates määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

3(3)